Fossiilkütuste sektoris tegutsevatel energeetikaettevõtetel on üha keerulisem oma projektide täide viimiseks pangandussektori tuge leida.
Rohepöörde absurd ühes pildis: USA suurim elektriautode laadimisjaam töötab diiselgeneraatori armust
Fossiilkütustest loobumise nimel toodetud elektriautode akusid täidetakse vähemalt osaliselt diiselkütusest saadud elektri abil.
Olles sättinud prioriteediks riigi varustamise tarnekindla ja odava elektriga, on Peking jätkamas massiivset kivisöel töötavate elektrijaamade võrgustiku laiendamise programmi, mis viib riigi tööstusvõimsuse üha kaugemale Läänest, mille industriaalne kapatsiteet on rohepöörde tingimustes kängumas.
Saksamaa majandus jätkab stagneerumist ja variseb lõpuks kokku, kui Berliin jätkab rohepöörde kinnisidee ja lakkamatu bürokraatliku regulatsiooni pealesurumist, sõnas Saksa Tööstuste Föderatsiooni president Siegfried Russwurm.
Hiina võib Saksamaa tuuleturbiinide turu peagi kokku kukutada, väidab Saksa tööstushiiu Siemensi üks juhtidest. Selline on perspektiiv, mida Saksamaa taastuvenergia sektor on korra juba läbi elanud.
Maailma suurimaks tööstusvõimuks tõusnud Hiina ei kavatsegi rohepöörde tõttu nafta, kivisöe ja maagaasi tarbimisest loobuda.
BMW juhi sõnul tähendab Euroopa Liidu sisepõlemismootoriga autode keelustamise programm, et suur osa Euroopa autotööstusest läheb pankrotti.
Juuli alguses kritiseeris 2022. aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat dr John Clauser “kliimakriisi” narratiivi kui “teaduse ohtlikku korruptsiooni, mis ohustab maailma majandust ja miljardite inimeste heaolu”.
“Rohepöörde” läbiviimine nõuab tulevikus kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile, millega kaasnevad paratamatult kaks tagajärge: enamiku “jõukate lääneriikide” elanikkonna elatustaseme kõige ulatuslikum langus viimaste sajandite jooksul ning kogu protsessi monetaarsel ja industriaalsel tasemel läbi viivate finants- ja tööstuskontsernide seninägematu rikastumine.
Kahes hiljutises küsitluses leitakse, et hoolimata propagandast, mis käitab lakkamatult narratiivi inimtekkelisest globaalsest soojenemisest, kasvab skeptitsism antropogeensete kliimamuutuste suhtes jõuliselt kogu maailmas.
Kümnetel ekspertidel paluti ajakirja Animal Frontiers erinumbris uurida väidete, nagu põhjustaks liha söömine haigusi ja oleks planeedile kahjulik, teaduslikku alust.
Aprilli lõpus Kim Iversonile antud intervjuus kordas USA presidendikandidaat Robert F. Kennedy Jr. oma vabal turul põhinevat lähenemist keskkonnakaitsele, hoiatades, et tüüpiline kommunistlike demokraatide seisukoht kliimamuutuste suhtes on tema jaoks vastuvõetamatu.
“Lämmastikusõja” tagajärjeks olev põllumajanduslik katastroof on iga päevaga kogu maailma üldsuse silmis üha ilmsemaks muutumas. Kogu planeedi toiduvarusid ootab ees kokkuvarisemine, kui lämmastikväetiste kasutamist “rohepöörde” programmist tulenevate nõuete kohaselt rangelt piiratakse.
Äsja Saksamaal läbi viidud küsitluse kohaselt on 88% sakslastest tänaseks veendunud, et üleminek roheenergiale on võimatu.
Neil Oliver paljastab rohepöörde plaani kui mõistusevastase avantüüri, mille taga seisab mitte mingisuguseid ohvreid toova eliidi maniakaalne soov röövida inimestelt vabaduse ja varakuse viimased riismed, ohverdades mitte kunagi saabuva tuleviku nimel oma elude elamisväärsuse tänases päevas…
Vaatamata massimeedias lakkamatult korrutatavale kliimakatsotroofi narratiivile näitavad viimased küsitlused, et üha väiksem osa inimesi usub rohepöörde õigustuseks toodavat narratiivi inimtekkelisest kliimamuutusest.
“Kliimasulgemised” on tänaseks reaalsuseks saamas. Euroopa Liit on andnud teada, et teeb koostööd Hollandi valitsusega, et sulgeda jäädavalt piimakarja-, veise-, sea- ja linnukasvatusettevõtteid Hollandis. Areng kujutab endast aasta tagasi Hollandi valitsuse poolt välja kuulutatud plaani – vähendada lämmastikuheidet kogu riigis 2030. aastaks 50 protsendi võrra – täide viimist.
“Netonulli” kliimaeesmärkide elluviimise ajastus on eriliselt ebaõnnestunud, arvestades Läänemaailmas juba niigi valitsevat majanduslikku ebastabiilsust.
Elektrisõidukeid reklaamitakse tänapäeval kõikjal ning lakkamatult “kliimamuutuste” vastu võitlemise võtmetähtsusega lahendusena. Kuid nagu selgub, mõjub elektrisõidukite jaoks liitiumi kaevandamine keskkonnale erakordselt laastavalt, olles “rohelisest” tehnoloogiast nii kaugel, kui on võimalik ette kujutada.
Maailmakuulsa ökoloogilise survegrupi Greenpeace endine president Patrick Moore kirjeldab hiljuti antud intervjuus, kuidas algselt altruistlikel kaalutlustel loodud ühendus kaaperdati misantroopse roheagenda edendajate poolt, kelle agenda keskmes ei ole enam planeedi looduskeskkonna säilitamine, vaid inimkonna kontroll läbi massiivse populatsiooni vähendamise programmi.
USA suurpanga JP Morgan juhatuse esimehe Jamie Dimoni hinnagul on kliimakriisi ära hoidmiseks vaja peagi astuda seni nähtust veelgi drakoonilisemaid samme ning asuda kaaluma inimestelt nende kinnisvara sundrekvireerimise võimalust, et tagada rohepöörde “netonulli” eesmärkide täitmine kiirendatud korras.
Kaks Ameerika tippteadlast hoiatavad, et fossiilkütustest saadud lämmastikväetiste ja pestitsiidide kõrvaldamine “toob kaasa selle, et umbes poolel maailma elanikkonnast ei ole tulevikus enam söögipoolist”.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company andmetel peaks võltstoidust, mida tööstuses ka “biorevolutsiooniks” või sünbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast) nimetatakse, välja kujunema 3 triljoni dollari suuruse käibega turg.
Alex Krainer selgitab oma arusaama põhjustest, miks ülemaailmne “ühe maailmavalitsuse” agenda on rööbastelt jooksnud ning miks globalistlikul eliidil ei õnnestu inimkonnale oma düstoopilist ühiskonnamudelit peale suruda.
Tänapäeva ühiskond on silmakirjalikkusest läbi imbunud. Erilisel viisil torkab see silma seoses niinimetatud “kliimakriisiga”. See on saanud lemmikteemaks, millega kõik maailma rikkad, kuulsad ja mõjukad inimesed on otsustanud üheskoos kantslisse ronida, et meile sealt kollektiivselt patroneerivalt jutlust pidada. Kõige talumatum selle juures on asjaolu, et jutlustajad ise ei käitu ligilähedaseltki oma sõnade kohaselt.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Kuigi Berliin on riiklikust eelarvest eraldanud tänaseks üle 260 miljardi euro, et tulla toime Vene energiakandjate ära langemise mõjude kompenseerimisega, ületab energiadefitsiidi katmise pikaajaline hind triljon eurot ning on suure tõenäosusega ökoloogiliselt ja tööstuslikult teostamatu.
Oxfordi ülikooli ja Londoni imperiaalkolledži teadlaste sõnul tuleb aastaks 2050 globalistide kavandatud “nullheite” paradigmani jõudmiseks peaaegu kõik Ühendkuningriigi lennujaamad täielikult sulgeda.
Prantsuse suurpank BNP Paribas on seoses kavaga minimeerida süsinikuheite mahtu teinud otsuse vähendada nafta- ja gaasitööstusele antavaid laene 2030. aastaks 80 protsendi võrra.
Hiina kivisöe kaevandamine tegi 2022. aastal kõigi aegade rekordi, vaatamata koroonasulgudest tulenevale tootmise ajutisele aeglustumisele aasta viimases kvartalis.
Saksa tööstushiiu Siemensi esimees Jim Hagemann Snabe kutsus Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes avalikkust üles lõpetama liha söömise ja asendama selle sünteetiliste valkudega.
Rootsi parempoolne valitsus teeb oma energiajulgeoleku tugevdamiseks ettepaneku muuta kehtivat seadusandlust, et võimaldada rohkemate tuumareaktorite ehitamist ja käitamist rohkemates kohtades, kui see täna võimalik on, ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson jaanuari keskel.
Maailma suurima autotootja Volkswageni väitel on kõrged energiahinnad muutnud elektriautode akude tootmise Euroopas majanduslikult võimatuks.
Aasia tööstushiid Lõuna-Korea toetub oma jõupingutustes saavutada 2050. aastaks netonullheide viimaste plaanide kohaselt rohkem tuumaenergiale ja jätab taastuvenergiale väiksema osakaalu elektritootmises.
Euroopa Parlamendi poolt kasvuhoonegaaside vastu võitlemiseks äsja kehtestatud uued kliimaeeskirjad ähvardavad peagi muuta vaesemaks nii eurooplased kui maailma vaeseimad riigid.
Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita.
Klaus Schwabi Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum, WEF) deklareerib, et inimestel ei peaks tulevikus olema õigust omada isiklikku autot. Selle asemel lubab WEF kodanikel kas “kõndida või (autot) jagada”.
Harari: “Me lihtsalt ei vaja 21. sajandi alguses valdavat enamust elanikkonnast”, arvestades, et kaasaegsed tehnoloogiad muudavad inimtööjõu majanduslikult ja sõjaliselt “üleliigseks”.
Facebook kavatseb hakata tsenseerima postitusi, mis ei vasta kliimamuutuste ametlikule narratiivile.
Saksamaa põllumajandustootjatel on keelatud oma maa suuri alasid nõuetekohaselt väetada. Seda rangete ELi eeskirjade alusel, mis suruvad üha karmimalt läbi “rohelist agendat”.
Kui möödunud sajandil oli totalitarismi juhtivaks ideoloogiaks Saksamaal natsism, Itaalias fašism ning Aasias ja mujal Euroopas kommunism, siis 21. sajandil on esile kerkinud uus totalitaarne ideoloogia. See ideoloogia on üles ehitatud veendumusele, et praegusel rahvastikutasemel…
Nafta on loonud keerulise võimusuhete ja geopoliitika võrgustiku, alustades sõdadest ning lõpetades strateegiliste allianssidega, mis kujundavad meie riike ja meie elusid nii avalikkuse ees kui kulisside taga.
USA Energiateabe Administratsiooni sõnul olid energiahinnad 2021. aasta lõpuks aasta algusega võrreldes 59% kõrgemad.
Adrian Bachmanni kommentaar “Rohepöörde” nime kandev radikaalne ühiskondliku ümberkujundamise programm tõotab lähitulevikus tundmatuseni muuta programmiga kaasa minevate riikide elukorraldust. Kõikehõlmavat energeetilist ja tööstuslikku transformatsiooni läbi tegevates Lääneriikides on esmakordselt sadade aastate jooksul oodata enamiku inimeste…
Energiamahukad tööstusettevõtted kutsuvad Euroopa Liidu juhte üles kiiresti reageerima energiahindade plahvatuslikule kasvule.
Peaaegu 60% ülemaailmsetest toornafta ja fossiilse metaani varudest ning 90% kivisöevarudest tuleks hoida maa sees, et maailmal oleks võimalik täita globaalse kliimasoojenemise aastaks 2050 1,5 kraadini piiramise eesmärki, näitab uus, äsja retsenseeritud uurimus.
Ameerikast kuni Okeaaniani on sisuliselt kõigil kontinentidel (v.a Antarktika) kasvatatud päikeseenergia osakaalu.
Mõned väidavad, et inflatsioon jääb alla 10% pidama, aga raha prinditakse ikka veel juurde, nii et see ennustus on naeruväärne. Minu arvates on liiga hilja, asi on läinud liiga kaugele ja „crack-up-boom” on meil juba ukse ees.
Intervjuuna antud usutluses väidab Bloom, et ülemaailmse süvakriisi aluspõhjuseks on erihuvide poolt välja mõeldud ning korrumpeerunud institutsioonide poolt apaatsele elanikkonnale sisendatavad suured väljamõeldised, mille tagajärjed on katastroofide kujul viimaks kätte jõudnud.
Taastuvenergia oli ainus energeetika valdkond, mis 2020. aastal globaalselt vähenenud energiatarbimise juures kasvas.
Samal ajal leiavad uued uuringud, et 1% planeedi jõukaima elanikkonna süsiniku jalajälg on 30 korda suurem sellest, mis on elanikkonnale ette kirjutatud väidetavalt temperatuuri tõusu 1,5 °C piiresse jätmiseks.
ÜK ministrid kavatsevad seada tuumaenergia „kesksele kohale Suurbritannia strateegias viia 2050. aastaks riigi süsinikdioksiidi heidete netokogused nullini.
Tehnokraatidel on plaan kasutada koroonasulgude käigus ennast tõestanud administratiiv-sunduslikke jõuvõtteid ka kliimapoliitikate jõustamiseks.
Suurbritannia ja teised Lääneriigid peaksid rõõmustama rahvastiku vähenemise ja demograafilise vananemise üle, kuna see aitab neil saavutada kliimamuutuse eesmärke, väitis finantsteenuste ameti endine juht.
Euroopat ja Hiinat vaevav energiakriis ähvardab levida ka areneva turumajandusega riikidesse.
Ülikõrged gaasihinnad Euroopas võivad ohustada toiduga kindlustatust kogu maailmas, hoiatas Norra väetisetootja Yara, rõhutades Euroopa lämmastikutootmise olulisust maailma põllumajandusele.
Hiina riiklikus meedias oktoobri lõpus avaldatud dokumendi kohaselt kavatseb Hiina vähendada drastiliselt oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja viia nende osakaalu 2060. aastaks alla 20%.
Staažikas geopoliitika ja globaalmajanduse analüütik F. William Engdahl avab tausta, miks Euroopa on hülgamas töötavaid energiaallikaid tõestatult ebaefektiivsete taastuvenergia programmide kasuks ning millised saavad olema “rohepöörde” tagajärjed kontinendi majandusperspektiividele ja elustandardile
Euroopa juhtiva lihatöötlemise ettevõtte ülemus lausus, et veiselihast saab peagi šampanjalaadne luksuskaup veiseliha kasvatamise mõju tõttu planeedi kliimale.
Ülevaate Glasgow kliimakonverentsist, milles selgitatakse, kuidas Lääne suurriikide võimetus oma kliimapoliitikat maailmale peale suruda annab tunnistust globaalse võimu raskuskeskme ümber paigutumisest.
Täiselektriline Porsche Taycan edestas esmakordselt müüginumbrite poolest ettevõtte legendaarseimat mudelit 911, rõhutades seni vaid bensiinimootoreid kasutanud Saksa autotootja liikumist patareitoitega elektriautode suunas.
Maailma suurimad majandused on takerdunud oma püüdlustes leppida kokku konkreetsetes sammudes kliimamuutustega võitlemiseks.
Prantsusmaa juhtimisel on kümme Euroopa Liidu liikmesriiki palunud Euroopa Komisjonil tunnustada tuumaenergiat kui vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikat, mis peaks olema osa bloki aastakümnete pikkusest üleminekust kliimaneutraalsusele.
Hiina välisministeerium hoiatas pärast USA kliimasaadiku Hiinasuunalist märkust Washingtoni, et poliitika on vaja globaalse soojenemise küsimustest välja jätta, ning juhtis tähelepanu asjaolule, et Hiina kliimasoojenemisealased eesmärgid seatakse Pekingis ja mitte Washingtonis.
Elektrihinnad Euroopas jõuavad rekordilistesse kõrgustesse: aluspõhjused ja geoökonoomiline kontekst
Tarneahela takistused kivisöe- ja maagaasisektoris on põhjustanud elektrihinna tõusu rekordiliselt kõrgele tasemele üle kogu Euroopa. See on toonud kaasa nõudluse suurema toetuse järele taastuvenergia sektorile, mis aitaks hinnatõuse tulevikus pehmendada.
Infrastruktuuri investeeringutele spetsialiseeruvast Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangast (EBRD) sai järgmine Lääne finantsasutus, mis andis teada, et lõpetab täielikult toornafta ja gaasi ammutamise rahastamise, et tagada aastaks 2050 süsinikuneutraalne majandusmudel.
Üldjuhul on ameeriklased seda meelt, et kliimamuutused ja saaste on reaalsed probleemid. Siiski näitab hiljutine küsitlus, et inimesed ei ole huvitatud oma raha suurtes kogustes välja käima, et rahastada progressiivseid „paksu riigi“ lahendusi, nagu seda on niinimetatud „uus roheline kokkulepe“.