“Rohepööre” muudab lähitulevikus radikaalselt elukorraldust ja langetab drastiliselt elukvaliteeti

Adrian Bachmanni kommentaar

“Rohepöörde” nime kandev radikaalne ühiskondliku ümberkujundamise programm tõotab lähitulevikus tundmatuseni muuta programmiga kaasa minevate riikide elukorraldust. Kõikehõlmavat energeetilist ja tööstuslikku transformatsiooni läbi tegevates Lääneriikides on esmakordselt sadade aastate jooksul oodata enamiku inimeste elukvaliteedi märkimisväärset langust. Tänase seisuga õigusaktide ja poliitiliste deklaratsioonide tasandil eksisteeriv visioon on ühemõtteline. Varemalt praktiliselt kõikide jõukate riikide elanikele kättesaadavate aineliste hüvede tarbimise võimalus saab lähitulevikus taas kord taskukohaseks üksnes ühiskonna jõukaimale kihile.

Juhul kui Lääs rohehullusega samal kursil jätkab, minetatakse militaarne võimekus Venemaa ja Hiinaga võrrelduna paarikümne aastaga ning “lääneliku elustandardi” esimuslikkus hiljemalt sajandi keskpaigaks.

Suur liikumisvabadus tsentraalvõrku ühendamata isikliku transpordivahendiga, võimalus reisida kaugetele maadele puhkama, süüa liha ning muud ainelised hüved, mis inimeste elule kui mitte ammendavat mõtet, siis rõõmu ja valikuvabadust kinkisid, on mõeldud 21. sajandil saama taas kord privilegeeritute pärusmaaks nagu 20. sajandi alguses.

Seda kõike juhul kui “tegutsege minu sõnade, mitte minu tegude järgi” maksiimist lähtuv Euroopa ja Ameerika eliit rohepöördevastases mässus oma siseriiklikku poliitilist kapitali ei kaota või geostrateegilises mõõduvõtus rohepöörde üle naervatele Hiinale ja Venemaale sajandi keskpaigaks lootusetult alla ei jää. 

Lääneriikides on esmakordselt sadade aastate jooksul oodata enamiku inimeste elukvaliteedi märkimisväärset langust.

Esimene kaigas rohepöörde rattasse siiski tõenäoliselt ei lenda, kuna absoluutne enamus elanikkonnast ei suuda poliitökonoomilisi protsesse mõista ega aduda, kes, kuidas ja mis eesmärkidel nende üle valitseb. Lihtsalt levib üldine tõdemus, et elu läheb aina kehvemaks, aga põhjusi ja põhjustajaid ei suudeta tuvastada.

Teine takistus on märksa tõenäolisem, kuna juhul kui Lääs rohehullusega samal kursil jätkab, minetatakse militaarne võimekus Venemaa ja Hiinaga võrrelduna paarikümne aastaga ning “lääneliku elustandardi” esimuslikkus hiljemalt sajandi keskpaigaks.

Energeetika oli, on ja jääb suurvõimude tõusu ja languse kõige olulisemaks aineliseks mõjuriks, mille tähtsuse trumpab üle vaid rahva vaimne kapatsiteet intellektuaalseteks, materiaalseteks ja militaarseteks saavutusteks.

Absoluutne enamus elanikkonnast ei suuda poliitökonoomilisi protsesse mõista ega aduda, kes, kuidas ja mis eesmärkidel nende üle valitseb.

Ka Ameerika Ühendriikide tõus maailma võimsaimaks riigiks 19. sajandi lõpul / 20. sajandi alguses sai teoks peamiselt tänu energeetilisele dominantsile veel industrialiseerimata Hiina ja Venemaa ning siseriiklike ressurssideta Euroopa ees.   

Järgnevalt on antud ülevaade majanduslikest, taristualastest ja elukorralduslikest muutustest, mida radikaalsest “süsiniku neutraalsuse” programmist lähtuv Ühendkuningriik soovib järgnevatel aastatel ellu viia. Kuigi alljärgnevas kirjeldatud kava kujutab endast konkreetselt Ühendkuningriigi Ettevõtlus-, Energeetika- ja Tööstuspoliitika Ministeeriumi poolt finantseeritud uurimusprogrammi üllitist, on analoogsed algatused aktuaalsed sisuliselt kõikides “rohepöörde” agendale allutatud riikides.

Maanteesõidukid

Käesoleval kümnendil on kavas lõpetada täielikult diisel- ja bensiinimootorite arendus, kõik uued sõidukid peavad olema kooskõlas “täieliku nulli” eesmärkidega. Aastatel 2030-2049 plaanitakse jõuda nii kaugele, et toodetakse üksnes elektriautosid ning sõiduautode keskmine kaal peaks langema alla 1000 kg. Visioon aastaks 2050, mil peaks saavutatama täielik null (absolute zero), näeb ette, et maanteede kasutatavus on 2020. aastaga võrreldes 60% tasemel. Eesmärgi täitmisele peaksid kaasa aitama nii sõidukite massi vähendamine kui läbitava distantsi lühendamine. Ennustatakse, et pärast 2050. aastat võib nõudlus maanteesõidukite järele taas suurenema hakata, kuid seda tingimusel, et emissioonivabad elektritootmise viisid ning arenenumad energiasalvestussüsteemid seda lubavad.

Aastatel 2030-2049 plaanitakse jõuda nii kaugele, et toodetakse üksnes elektriautosid ning sõiduautode keskmine kaal peaks langema alla 1000 kg.

Raudtee

Raudteetransport peaks käesoleval kümnendil hakkama üha enam asendama lende ja maanteesõidukeid nii riigisisese kui piiriülese transpordivahendina. Aastateks 2030-2049 on ette nähtud raudteevõrgustiku laienemine ning rongipargi täielik elektrifitseerimine. Ka kaubavedu peaks suuremas osas toimuma mööda raudteed. Aastaks 2050 peaks elektrirongid olema nii inimeste kui kaubavedajate eelistatuim transpordivahend. Null-emissiooniga elektri tootmismahtude suurenedes peaks ka rongid hakkama järk-järgult kiiremaks muutuma.

Lennundus

2030. aastaks peaks Ühendkuningriigis olema alles vaid kolm lennujaama: Heathrow, Glasgow ja Belfast. Kõik ühendused peaksid käima mööda raudteed. Vahemikus 2030-2049 plaanitakse ka viimased kolm lennujaama sulgeda ning aastaks 2050 peaks lennuliiklus olema täielikult peatatud. Juhul kui emissioonivaba elektri tootmine toimub piisavalt suures mahus, võib lennuliiklus elektriliste lennukitega sajandi teises pooles teatud ulatuses taastuda. (Vaheremark: võib olla kindel, et mõistusevigane plaan kogu lennuliiklus ära nullida ei hõlma endas militaarlennundust ning ultra-rikaste eralennukeid, millele on oodata erivabastust või saastelitsentsi, mis maksab tulevikus ehk rohkemgi kui lennuk ise.)

Aastaks 2050 peaks lennuliiklus olema täielikult peatatud.

Laevandus

Kuivõrd maailmas ei eksisteeri hetkel ühtegi kaubalaeva, millel puuduks täielikult CO2 emissioon, siis tuleb juba käesoleval kümnendil merekaubandust oluliselt vähendada. (Vaheremark: merekaubanduse oluline vähendamine tähendab sisuliselt Lääne globaliseerumisprogrammi lõppu ning täielikku globaalmajanduslikku ülekaalu Hiina “Vöö ja Tee” programmi hõlmatud riikidele.) Järgneva kahe kümnendi jooksul peaks laevade kasutamine veelgi enam vähenema ning hiljemalt 2050. aastaks peaks olema kõik laevad täielikult peatatud. Prognoositakse, et pärast 2050. aastat võib laevandus tuumaenergial seilavate ning ka elektriliste laevade arvelt osaliselt taastuda.

Merekaubandust tuleb oluliselt vähendada juba käesoleval kümnendil. 2050. aastaks peaks olema kõik laevad täielikult peatatud.

Kütmisviisid

Käesoleval kümnendil peaksid elektrilised soojuspumbad asendama gaasiga töötavad soojuspumbad. Lisaks peaks lähiaastatel hoonete soojustamiseks kasutatavate ehitusmaterjalide moderniseerimine samuti kiire arengu läbi tegema. Aastateks 2030-2049 on seatud eesmärk, et kõiki hooneid peaks köetama soojuspumpadega. 2050. aastaks peaks kütteeneriga maht moodustama vaid 60% tänasest tasemest. Kui emissioonivaba energiatootmine lubab, võib hoonete kütmisele ja jahutamisele kuluva energia maht sajandi teises pooles hakata taas kasvama.

Käesoleval kümnendil peaksid elektrilised soojuspumbad asendama gaasiga töötavad soojuspumbad.

Koduseadmed

Gaasipliidid plaanitakse lähiaastatel asendada elektriliste pliitide ja ahjudega ning kodustes majapidamistes kasutatavad külmkapid, sügavkülmikud ja pesumasinad peaksid muutuma väiksemateks. Vahemikus 2030-2049 peaksid kõik koduseadmed olema elektrilised ning võimalikult väikesed, et vähendada elektritarbimist. Aastaks 2050 on kõigile koduseadmetele kehtestatud ranged energiatõhususe standardid, et nendele kuluva elektrienergia maht oleks tänasega võrreldes vaid kuni 60%. Kui emissioonivaba elektritootmine lubab, võib kodumasinate suurus ja elektritarbimine hiljem taas suureneda.

Gaasipliidid plaanitakse lähiaastatel asendada elektriliste pliitide ja ahjudega ning kodustes majapidamistes kasutatavad külmkapid, sügavkülmikud ja pesumasinad peaksid muutuma väiksemateks.

Toit

Kümnendi lõpuks peaks ÜK-s lamba- ja veiseliha tarbimine olema langenud vähemalt poole võrra. Vähenema peaks ka sügavkülmutatud valmistoitude ja õhuteid pidi transporditava kauba import. Aastatel 2030-2049 peaks lamba- ja veiseliha tarbimine vähenema peaaegu nulli (Vaheremark: Peaaegu all on eeldatavasti silmas peetud üheprotsendilist osa ühiskonnast, kes varemalt kõikidele kätte saadavaid kõige maitsvamaid roogi endiselt tarbida suudavad.) ning kogu toidukaupade import peaks kulgema mööda raudteid. Oluliselt peaks vähenema ka väetiste kasutamine. Aastaks 2050 peaks toidu valmistamisele ja transportimisele kasutatava energia maht olema tänasega võrreldes ligikaudu 60% tasemel. Hiljem võiks tänu emissioonivabale energiale väetiste kasutamine taastuda ning toidu valmistamisele ja selle transpordile kuluva energia maht võiks tõenäoliselt taas suurenema hakata.

Aastatel 2030-2049 peaks lamba- ja veiseliha tarbimine vähenema peaaegu nulli.

Kaevandus

Nõudlus rauamaagi ja lubjakivi vastu peaks lähiaastatel terase ja tsemendi tootmismahtude vähenemise tõttu langema. Nõudlus elektrifitseerimiseks vajalike toorainete järele tõenäoliselt kasvab. Pärast 2030. aastat peaks rauamaagi ja lubjakivi kaevandamine sisuliselt täielikult hääbuma, samas kui taaskasutus peaks tänu ülitäpsete sorteerimislahenduste väljatöötamisele tegema suuri arenguhüppeid. Aastaks 2050 peaks nõudlus taaskasutatud terase ja muude elektrifitseerimiseks vajalike materjalide järele olema oluliselt suurenenud, rauamaagi ja lubjakivi kaevandamine peaks olema täielikult lõppenud. Juhul kui süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia on selleks ajaks paranenud, võib sajandi teisel poolel terase ja tsemendi tootmine taastuma hakata.

Tooraine tootmine

Lähiaastatel on oodata, et terase taaskasutamise mahud suurenevad, terase ja tsemendi tootmine hakkab aga vähenema. Samuti on oodata tootmise käigus süsinikuemissiooni tekitava plastiku tootmise langust. Samad tendentsid jätkuvad ka aastatel 2030-2049. Lisaks prognoositakse sellele perioodile ka alumiiniumi ja paberi tootmismahtude vähenemist. 2050. aasta eesmärk on kogu tooraine tootmises kasutada üksnes elektrienergiat ning seda mahus, mis moodustab ligikaudu 60% 2020. aastal kulutatud energiast. Nagu kaevandussektoris, sõltub ka toorainete tootmismahtude suurenemine pärast 2050. aastat süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiate arengust. Vesiniku kasutusele võtmine võib anda võimaluse ka uue terase ja tsemendi tootmiseks.

2050. aasta eesmärk on kogu tooraine tootmises kasutada üksnes elektrienergiat.

Ehitus

Käesoleval kümnendil on plaanis vähenenud tsemenditootmist ehitussektoris kompenseerida materjalide kasutamise tõhustamisega. Terasetootmise puudujääke kompenseerib suuremas mahus terase taaskasutamine. Järgmisel kahel kümnendil peaks tsemendi tootmine täielikult hääbuma ning kogu kasutatav teras olema taaskäideldud. Uute hoonete ehitamise asemel peaks fookus olema suunatud vanade hoonete moderniseerimisele ja ümber ehitamisele. 2050. aasta eesmärk on minimaalne ja saastevaba tsemendi tootmine ning olemasolevate ehitiste optimeerimine ressursside maksimaalseks säästmiseks. Tulevikus võib arhitektuurilise vabaduse taastumist toetada tsemendile alternatiivide leidmine ning sajandi teisel poolel võib taas jõuda turule ka uut terast.

Kaupade tootmine

Tooraine vähenemine sunnib lähiaastatel efektiivsemalt tootma. Prognoositakse, et aastatel 2030-2049 valmistatakse tooteid kuni 50% väiksema toorainekuluga ning erinevad kaubad püsivad kuni kaks korda kauem kasutuses. Aastaks 2050 peaks tootmise sisendid olema vähenenud poole võrra, kuid seda ennekõike disaini ja tootmispraktika muutuste arvelt. Tootmise väljundite olulist vähenemist ei prognoosita. Tulevikus võivad tootmismahud kasvava taaskasutuse arvelt isegi suureneda, ehkki enamikele toodetele prognoositakse väiksemaid mõõtmeid ja pikemat kasutusaega.

Elektri tootmine

Käesoleval kümnendil peaks tuule- ja päikeseenergia tootmine suurenema nii palju kui võimalik. Arenema peaksid ka energia talletamise viisid ja jaotusvõrgud. Elektrifitseerimise tõttu on oodata elektrienergia tarbimise suurenemist lõpptarbijate poolt. Aastatel 2030-2049 peaks taastuvenergia tarbimine 2020. aastaga võrreldes neljakordistuma. Sisepõlemismootorid asendatakse elektrimootoritega ning mitte-elektrilised küttekehad kaovad järk-järgult kasutusest. 2050. aastaks peaks kogu toodetud elekter olema emissioonivaba ning selle tootmismahud hakkavad sajandi teisel poolel suurenenud nõudluse tõttu ilmselt kasvama.

Sisepõlemismootorid asendatakse elektrimootoritega ning mitte-elektrilised küttekehad kaovad järk-järgult kasutusest.

Fossiilsed kütused

Lähiaastatel väheneb fossiilsete kütuste tootmine ja tarbimine oluliselt. Ainsaks erandiks on plastiku tootmiseks kasutatav nafta.  Järgmisel kahel kümnendil peaks kogu fossiilsete kütuste tarbimine järk-järgult hääbuma ning hiljemalt 2050. aastaks jõudma täielikku nulli. Kui süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia seda lubab, võidakse hiljem maagaasi ning kivisütt hakata taas elektri tootmiseks kasutama.

Lähiaastatel väheneb fossiilsete kütuste tootmine ja tarbimine oluliselt.

Allikas, tiitelfoto: Shutterstock/Ryan Rahman