Steve Goreham
Steve Goreham kõneleb energia, keskkonna ja avaliku poliitika teemadel. Ta on kirjutanud raamatu “Väljaspool rohelist kasti: jätkusuutliku arengu ümbermõtestamine” (Outside the Green Box: Rethinking Sustainable Development), mida on arvustatud siin.
Me elame parajasti keset ajaloo suurimat rikkuse siirdamist. Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele. Vaesed ja keskklass maksavad roheenergia programmide eest, millel on kõrgemad maksud ning kõrgemad elektri- ja energiakulud. Arengumaad kannatavad keskkonnakahju, kui tarnivad rikastesse riikidesse taastuvate energiaallikate jaoks vajalikke materjale.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Alates 2000. aastast on maailm kulutanud roheenergiale üle 5 triljoni dollari. Püstitatud on üle 300 000 tuuleturbiini, paigaldatud miljoneid päikesepaneelisüsteeme, müüdud üle 25 miljoni elektrisõiduki, biomassi kütuse tootmiseks on raiutud maha sadu tuhandeid aakreid metsa ning umbes kolme protsenti põllumajandusmaast kasutatakse nüüd sõidukitele biokütuse tootmiseks. Maailm kulutab roheenergiale umbes 1 triljon dollarit aastas. Valitsuse toetused ulatuvad umbes 200 miljardi dollarini aastas, kusjuures viimase 20 aasta jooksul on eraldatud enam kui 1 triljoni dollari jagu toetusi.
Maailma liidritel on kinnisidee, et taastuvenergiale üleminek on vajalik planeedi inimtekkelisest globaalsest soojenemisest päästmiseks. Valitsused pakuvad lõputut rahajõge, et edendada roheenergia kasutuselevõttu. 2022. aasta inflatsiooni vähendamise seadusega anti taastuvenergia ja elektrisõidukite jaoks 370 miljardit dollarit toetusi ja laene. Kuid taastuvenergia toetused ja mandaadid soosivad ülekaalukalt rikkaid ühiskonnaliikmeid vaeste arvel.
Tuuleenergiasüsteemid saavad tootmismaksusoodustusi, kinnisvaramaksuvabastusi ja mõnikord saavad nad makseid isegi siis, kui nad elektrit ei tooda. Maaomanikud saavad igal aastal oma maa tuulesüsteemide rendilepingutest koguni 8,000 dollarit turbiini kohta. Renditulu võib paljude turbiinidega maaomaniku jaoks kujuneda üsna kõrgeks. Inglismaal maksavad tavalised maksumaksjad aastas sadu miljoneid naelu makse, mida jagatakse toetustena tuulefirmadele ja jõukatele maaomanikele.
USA-s on praegu 39 osariigis netomõõtmise seadused. Netomõõtmine annab krediiti katusel asuvates päikeseenergiasüsteemides toodetud elektri eest, mis suunatakse võrku tagasi. Päikesegeneraatorid saavad tavaliselt krediiti elektri jaemüügihinnaga, umbes 14 senti kilovatt-tunni kohta. See on subsideeritud määr, mis on rohkem kui kaks korda suurem kui elektrijaamade teenitud viis senti kilovatt-tunni kohta. Korterielanikud ja majaomanikud, kes ei saa endale päikesepaneelide katusele paigaldamist lubada, maksavad suuremaid elektriarveid, et subsideerida neid kodusid, mis saavad netomõõtekrediiti. Katusel asuvate päikesepaneelide omanikud saavad ka föderaalseid ja osariigi maksusoodustusi, mis on veel üks tavakodanikelt rikkuse ülekandmise viisidest.
Enamik elektriautosid USA-s on tegelikkuses rikaste kodanike teised autod.
USA föderaalsed toetused kuni 7,500 dollarit iga ostetud elektriauto kohta koos täiendavate riiklike toetustega toovad otsest kasu elektrisõidukite ostjatele. Elektrisõiduki keskmine hind oli USA-s eelmisel aastal 66,000 dollarit, mis on enamiku autojuhtide jaoks kättesaamatu. 2021. aasta Chicago ülikooli uuringus leiti, et California elektrisõidukite omanikud sõidavad ainult 5,300 miili aastas, mis on vähem kui pool tavalise auto läbisõidust. Enamik elektriautosid USA-s on tegelikkuses rikaste kodanike teised autod.
Keskmise suurusega elektriauto vajab vastuvõetava sõiduulatuse tagamiseks akut, mis kaalub ligikaudu 1,000 naela. Aku kaalu tõttu kipuvad elektrisõidukid olema umbes 50 protsenti raskemad kui bensiinimootoriga autod, mis põhjustab suuremaid teekahjustusi. Samas ei maksa elektrisõidukid teemaksu, mis sisaldub iga galloni bensiini hinnas. Elektrisõidukite omanikud peaksid maksma kõrgemaid teemakse kui traditsiooniliste autode omanikud, kuid täna kannavad seda kulu bensiiniautode juhid.
Aku kaalu tõttu kipuvad elektrisõidukid olema umbes 50 protsenti raskemad kui bensiinimootoriga autod, mis põhjustab suuremaid teekahjustusi. Samas ei maksa elektrisõidukid teemaksu, mis sisaldub iga galloni bensiini hinnas.
Taastuvad süsteemid tarbivad tohutul hulgal spetsiaalseid metalle. Elektriautode akud vajavad suure energiatiheduse ja jõudluse saavutamiseks koobaltit, niklit ja liitiumi. Tuuleturbiinide magnetid nõuavad haruldasi muldmetalle, näiteks neodüüm ja düsproosium. Suured vasekogused on hädavajalikud elektrisõidukite mootorite, akude, tuule- ja päikesemassiivide ning elektriülekandesüsteemide jaoks, et ühenduda kaugete tuule- ja päikesejaamadega. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel vajab elektrisõiduk umbes kuus korda rohkem erimetalle kui bensiini- või diiselauto. Tuuleenergiasüsteem vajab tarnitava elektrikoguse kohta enam kui kümme korda rohkem metalle kui maagaasipõhine elektrijaam. Enamik neist metallidest kaevandatakse arengumaades.
Peaaegu 70 protsenti koobaltist kaevandatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Indoneesia toodab üle 30 protsendi maailma niklist. Tšiili toodab 28 protsenti vasest. Hiina toodab 60 protsenti haruldastest muldmetallidest. Need riigid võitlevad kaevandustegevusest tuleneva tõsise õhu- ja veereostusega. Kaevanduste töötajad kannatavad ka halbade töötingimuste ning sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise tõttu. Kuid ilmselt pole ükski hind liiga suur, et arenenud riikide rikkad inimesed saaksid Teslaga sõita.
Ilmselt pole ükski hind liiga suur, et arenenud riikide rikkad inimesed saaksid Teslaga sõita.
Kõige tipuks kiitis Euroopa Liit hiljuti heaks süsiniku piirimeetme (CBAM). Piirimeetmega maksustatakse vaestest riikidest pärit kaupu, mida ei toodeta madala süsinikusisaldusega protsesse kasutades. Piirimeetme tulud on suurepärane rahastamisallikas Euroopa roheenergia programmidele, mis toovad kasu jõukatele.
Jaanuaris tegid California, Connecticut, Hawaii, Illinois, Maryland, New York ja Washington ettepaneku kehtestada miljardäridele rikkusemaks. Irooniline on märkida, et kõik need seitse osariiki nõuavad ja subsideerivad tugevalt tuule- ja päikeseenergiasüsteeme ning elektrisõidukeid, mis kannavad rikkust vaestelt ja keskklassi elanikelt neile samadele miljardäridele.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!