Ajaloolane, futurist ja Maailma Majandusfoorumi (MMF) nõunik Yuval Noah Harari nentis hiljuti antud intervjuus: “Me lihtsalt ei vaja 21. sajandi alguses valdavat enamust elanikkonnast,” arvestades, et kaasaegsed tehnoloogiad muudavad inimtööjõu majanduslikult ja sõjaliselt “üleliigseks”.
Harari tegi nimetatud märkused augusti alguses avaldatud intervjuus TED konverentsisarja juhi Chris Andersoniga. Ta leidis, et tänapäeval laialt levinud “tavainimeste” pettumus lähtub hirmust, et neid “jäetakse maha” teel tulevikku, mida juhivad “targad inimesed”. Harari lisas, et sellised hirmud on õigustatud, arvestades tema prognoosi, et kujunemisjärgus tehnoloogiad asendavad majanduses vajaduse paljude olemasolevate tööde järele:
“Paljud inimesed tajuvad, et nad jäetakse maha ja jäetakse “loost välja, isegi kui nende materiaalsed tingimused on endiselt suhteliselt head. 20. sajandil oli kõigil lugudel – liberaalsel, fašistlikul, kommunistlikul – ühine see, et loo suured kangelased olid tavalised inimesed, mitte tingimata kõik inimesed, aga kui elasite näiteks Nõukogude Liidus 1930. aastatel, oli elu väga sünge, kuid kui vaatasite seintel olevaid propagandaplakateid, mis kujutasid hiilgavat tulevikku, siis te olite seal. Te vaatasite plakateid, millel oli kujutatud terasetöölisi ja põllumajandustootjaid kangelaslikes poosides, ning oli selge, et see ongi tulevik.
Liikudes kiiresti edasi 21. sajandi algusesse, me lihtsalt ei vaja valdavat enamust elanikkonnast, sest tulevik seisneb üha keerukamate tehnoloogiate, nagu tehisintellekti [ja] biotehnoloogia, arendamises. Enamik inimesi ei panusta sellesse midagi, välja arvatud võib-olla nende isikuandmed.
Yuval Noah Harari
Nüüd, kui inimesed vaatavad seintel olevaid plakateid või kuulavad TED-i kõnesid, kuulevad nad palju suuri ideid ja suuri sõnu masinõppe ja geenitehnoloogia ja plokiahela ja globaliseerumise kohta ning neid pole seal. (Suur osa inimesi) ei ole enam osa tulevikuloost ja ma arvan, et — jällegi, see on hüpotees — kui ma püüan mõista ja saada kontakti inimeste sügava pahameelega paljudes kohtades üle maailma, siis osa sellest, mis seal võib toimuda, on see, mida inimesed mõistavad — ja neil on õigus, kui nad arvavad, et — et “Tulevik ei vaja mind. Teil on kõik need nutikad inimesed Californias, New Yorgis ja Pekingis ning nad plaanivad seda hämmastavat tulevikku tehisintellekti ja biotehnoloogia ning globaalse ühenduvuse ja millega iganes, ja nad ei vaja mind. Võib-olla, kui nad on toredad, viskavad need (nutikad inimesed) tulevikus ka minu suunas mõned raasukesed, nagu universaalne toimetuleku toetus,” kuid psühholoogiliselt on palju hullem tunda, et olete kasutu, kui tunda, et teid kasutatakse ära.”
Harari vastandas 20. sajandit 21. sajandile, prognoosides samal ajal, et praeguse sajandi ja tulevaste majanduste vajadus inimeste järele väheneb järk-järgult. Ta ütles:
Kui lähete tagasi 20. sajandi keskpaika — ja pole vahet, kas olete Ameerika Ühendriikides koos Rooseveltiga või Saksamaal Hitleriga või isegi NSV Liidus Staliniga — ja mõtlete tuleviku ehitamisele, siis on teie ehitusmaterjalid need miljonid inimesed, kes teevad kõvasti tööd tehastes, taludes, sõdurid. Te vajate neid. Ilma nendeta ei ole teil mingit tulevikku.
“(Suur osa inimesi) ei ole enam osa tulevikuloost.”
Yuval Noah Harari
“Võib-olla, kui nad on toredad, viskavad need (nutikad inimesed) tulevikus ka minu suunas mõned raasukesed, nagu universaalne toimetuleku toetus,” kuid psühholoogiliselt on palju hullem tunda, et olete kasutu, kui tunda, et teid kasutatakse ära.”
“Nüüd, liikudes kiiresti edasi 21. sajandi algusesse, me lihtsalt ei vaja valdavat enamust elanikkonnast,” järeldas ta, “sest tulevik seisneb üha keerukamate tehnoloogiate, nagu tehisintellekti [ja] biotehnoloogia, arendamises. Enamik inimesi ei panusta sellesse midagi, välja arvatud võib-olla nende isikuandmed, ning need tehnoloogiad muudavad järjest enam üleliigseks kõik, mida inimesed praegu veel kasulikku teevad, ja võimaldavad sedasi inimesi asendada.”