Hiina riiklikus meedias oktoobri lõpus avaldatud dokumendi kohaselt kavatseb Hiina vähendada drastiliselt oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja viia nende osakaalu 2060. aastaks alla 20%, kirjutab CNN.
Ehkki dokumendis kirjeldati üksikasjalikult uusi meetmeid maailma suurima saastaja majandustegevuse dekarboniseerimiseks, ei uuenda Peking selles oma lubadust heitkoguseid vähendada.
Kõnealused suunised avaldati vähem kui nädal enne seda, kui maailma liidrid kogunesid Šotimaal Glasgow`s, et pidada 26. ÜRO kliimamuutuste konverentsi raames rahvusvahelisi kliimakõnelusi. Maailma liidritelt oodatakse plaani, kuidas kiirendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käesoleva kümnendi jooksul.
Hiina president Xi Jinping ei ole Hiinast lahkunud alates pandeemia algusest ning kliimakonverentsile isiklikult kohale ei läinud.
Äsja avaldatud dokument heidab rohkem valgust sellele, kuidas Xi kavatseb täita varasemaid lubadusi saavutada 2030. aastaks heitkoguste taseme tipp ja aastaks 2060 “süsinikuneutraalsus”. Süsinikuneutraalsus on netoemissioonide nulltase, mis tähendab sisuliselt seda, et atmosfäärist eemaldatakse sama palju kasvuhoonegaase, kui sinna eraldatakse.
Hiina president Xi Jinping ei ole Hiinast lahkunud alates pandeemia algusest ning kliimakonverentsile isiklikult kohale ei läinud.
Küsimus, kas Hiina suudab oma kliimalubadusi täita, on viimastel kuudel sattunud kõrgendatud tähelepanu alla. Hiina ehitas kümneid uusi söejaamu ja kiirendas fossiilkütustel põhinevaid ehitusprojekte, et toetada majanduse taastumist koroonaviirusest. Samuti on Hiina hiljuti suurendanud söetootmist, et leevendada jätkuva energiakriisi mõju.
Oktoobri teises pooles, pärast nädalaid kestnud energia puudujääke Hiina eri piirkondades, andis Peking söekaevandustele käsu „toota nii palju kivisütt kui võimalik.”
Kivisüsi on Hiina peamine energiaallikas, mida kasutatakse laialdaselt nii soojus- kui elektrienergia, aga ka terase tootmiseks. 2020. aastal moodustas kivisüsi Hiina kogu energiatarbimisest peaaegu 60%.
Oktoobri teises pooles, pärast nädalaid kestnud energia puudujääke Hiina eri piirkondades, andis Peking söekaevandustele käsu „toota nii palju kivisütt kui võimalik.”
Riiklikus uudisteagentuuris Xinhua avaldatud suunistes öeldakse, et Hiina lõpetab järk-järgult fossiilkütuste tarbimise. 2030. aastaks on Pekingi sõnul mittefossiilsetest kütustest saadava energia osakaal tõusnud 25%-ni. Kolmkümmend aastat hiljem soovib Hiina tagada, et 80% kogu riigi energiatarbimisest pärineks mittefossiilsetest kütustest.
Võrreldes 2005. aastaga plaanib Hiina aastaks 2030 vähendada CO2 emissiooni ühe SKP ühiku kohta 65% võrra.
Hiina on tänaseks juba tõusnud maailma suurimaks taastuvenergia tootjaks, kuid kliimaeesmärkide saavutamiseks peab Aasia gigant tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust veelgi suurendama. Hiina eesmärk on, et aastaks 2030 ületaks tuule- ja päikeseenergia koguvõimsus 1200 gigavatti.
Võrreldes 2005. aastaga plaanib Hiina aastaks 2030 vähendada CO2 emissiooni ühe SKP ühiku kohta 65% võrra.
Varemalt on Hiina lubanud, et 2025. aastaks moodustab taastuvenergia 25% ning tuule- ja päikeseenergia 16,5% Hiina elektrienergiast.
Võetud kliimaeesmärkide saavutamiseks viib Hiina läbi „põhjaliku tööstuse ümberstruktureerimise, kiirendades puhta, vähese CO2-heitega, ohutu ja tõhusa energiasüsteemi väljatöötamist” ning kiirendab „madala süsinikdioksiidiheitega transpordisüsteemi ehitamist,” vahendab uudisteagentuur Xinhua.
Hiina valitsus on kinnitanud, et “dekarboniseerimise” programm saab toimuda üksnes juhul, kui see tagab riigi toidu- ja energiajulgeoleku. Peking sundis söekaevandusi selle aasta alguses tootmist piirama, kuna riik järgis oma ambitsioonikaid eesmärke vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, kuid nõudlus fossiilkütuseid vajavate projektide järele kasvas ning nende jaoks pole olnud piisavalt energiat.
Hiina valitsus on kinnitanud, et “dekarboniseerimise” programm saab toimuda üksnes juhul, kui see tagab riigi toidu- ja energiajulgeoleku.
Hiina peaks „kontrolli all hoidma seost saaste ja süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise ning energiajulgeoleku, tootmise tarneahelate turvalisuse, toiduga kindlustatuse ja inimeste normaalse elu vahel,” on Xinhua teatel dokumendis öeldud.
Dokumendi kohaselt peaks Hiina „reageerima majanduslikele, rahalistele ja sotsiaalsetele riskidele, mis rohepöörde ja madalale süsiniku emissioonile üleminekuga kaasneda võivad,” ning ennetama „ülereageerimist, tagades sedasi ohutu süsiniku vähendamise”.