Saksamaa majandus jätkab stagneerumist ja variseb lõpuks kokku, kui Berliin jätkab rohepöörde kinnisidee ja lakkamatu bürokraatliku regulatsiooni pealesurumist, sõnas Saksa Tööstuste Föderatsiooni (BDI) president Siegfried Russwurm intervjuus Saksa ajalehele Die Welt, mõistes sedasi hukka kogu Berliini liberaalse koalitsioonivalitsuse majanduspoliitika.
Russwurmi sõnul on praegune koalitsioonivalitsus vastutav Saksamaa majandusliku olukorra dramaatilise languse eest. Muuhulgas on Berliin jätkanud tuumaelektrijaamade sulgemisega ajal, mil energiahinnad püsivad jätkuvalt kõrgel ning teised Euroopa riigid on energiakriisi oludes suurendamas oma tuumaenergia tootmist.
“Vaadake majandusteadlaste statistilisi andmeid: Saksamaa on tänaseks globaalses majanduslikus võrdluses langenud edetabeli lõppu. See peab meil kui tööstus- ja ekspordiriigil panema häirekellad üürgama,” hoiatas Saksa tööstuse juhtiva organisatsiooni president.
“Asi seisneb regulatiivses raamistikus ning selle määravad ära poliitika ja riigiaparaat. Paljud asjad ei ole Saksamaal enam õigesti.”
Russwurm keskendus Berliini poolt toetatud Euroliidu rohelisele leppele, mis teeb “kliimaneutraalsuse” saavutamise 2050. aastaks Saksamaale õiguslikult siduvaks. Tema sõnul kujutab “kliimaneutraalsuse” diktaat endast suurt probleemi kõikidele ettevõtetele, kes tegutsevad mitte ainult Saksamaal, vaid kogu Euroopas laiemalt.
Russwurm võrdles EL-i rohelist kokkulepet, mille eesmärk on väidetavalt muuta roheline energia odavamaks, Ühendriikide poolt vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadustega. Pühendudes tervenisti “rohepöörde” eesmärkidele, otsustas Euroopa Liit muuta fossiilkütused Euroopa ettevõtetele ja tarbijatele kulukamaks, luues sedasi “tohutu surve Euroopa tootmiskuludele ja andes hoobi Euroopa ettevõtete ülemaailmsele konkurentsivõimele”.
Russwurm võrdles EL-i rohelist kokkulepet, mille eesmärk on väidetavalt muuta roheline energia odavamaks, Ühendriikide poolt vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadustega. Pühendudes tervenisti “rohepöörde” eesmärkidele, otsustas Euroopa Liit muuta fossiilkütused Euroopa ettevõtetele ja tarbijatele kulukamaks, luues sedasi “tohutu surve Euroopa tootmiskuludele ja andes hoobi Euroopa ettevõtete ülemaailmsele konkurentsivõimele”.
Selleks, et Saksamaa saaks täita oma ennast kahjustavaid rohelise energia eesmärke, peab riik Russwurmi sõnul ehitama vähemalt 50 vesinikkütusel töötavat gaasielektrijaama. Russwurmi sõnul pole mitte ühtegi sellist praeguse seisuga aga ehitusjärgus.
“Elektri jaotamiseks on vaja suuri investeeringuid võrkudesse – seda kõike paralleelselt tuule- ja päikeseenergia võimsuse mitmekordse kasvuga. On viimane aeg tõmmata “rohepöörde” poliitikale joon alla ja tunnistada avalikult, mis meie süsinikuheite vähendamise tee kogu ühiskonnale lõpuks maksma läheks. Ma ootan poliitikutelt just sellist ausat läbipaistvust,” nentis Russwurm.
“Peame olema ausad selles osas, kui palju CO2-vaba energia pikas perspektiivis maksma läheb – mitte ainult tuule- ja päikeseenergia, vaid ka vajalike varuvõimsuste loomine, kui päike ja tuul ei anna soovitud tootlust.”
On viimane aeg tõmmata “rohepöörde” poliitikale joon alla ja tunnistada avalikult, mis meie süsinikuheite vähendamise tee kogu ühiskonnale lõpuks maksma läheks. Ma ootan poliitikutelt just sellist ausat läbipaistvust.
siegfried russwurm, Saksa Tööstuste Föderatsiooni (BDI) president
Russwurm: bürokraatia lämmatab majandustegevuse
Russwurm on seisukohal, et “innovatsioon on olnud Saksamaa tugevaim trumpkaart”, kuid Saksa Tööstuste Föderatsiooni president hoiatas, et innovatsiooni takistavad tänapäeval üha absurdsemad bürokraatlikud menetlused, mis hoiavad välisinvesteeringuid riigiametnike poolt ülereguleeritud riikidest eemal.
Russwurm kordas öeldut ka uudistekanalile Merkur. Tema sõnul on Saksamaa praegune majanduslangus olnud mitte välistest oludest esile kutsutud, vaid “isetekkeline”, kuna rahvas on “koormanud end liiga paljude takistustega”.
“Suurim probleem seisneb selles, et oleme end mässinud bürokraatia, reguleerimise ja järelevalve sõlme, mis käib meile üle jõu ja muudab majandusliku aktiivsuse liiga aeglaseks,” nentis Russwurm. “Kui me keskendume innovatsioonile (ja me peame seda paratamatult konkurentsivõime säilitamise nimel tegema) siis olukord ei saa jääda sedasi edasi kestma. Innovatsioon on alati seotud protsesside kiirusega ning sellest on meil tänapäeval üha kasvav defitsiit.”
Saksa Tööstuste Föderatsiooni president hoiatas, et innovatsiooni takistavad tänapäeval üha absurdsemad bürokraatlikud menetlused, mis hoiavad välisinvesteeringuid riigiametnike poolt ülereguleeritud riikidest eemal.
Saksa Töösturite Liidu juht hoiatas, et Euroopa on muutunud “liiga bürokraatlikuks” ja et viimastel aastatel kõigis valitsemisvaldkondades kujunenud olukord “on tööstuse jaoks liiga keeruline ja seisakut soodustav”. Ülemääraste aruandlusnõuete ja aruandlust omakorda hindavate riigiasutuste poolt tekitatud lõputu bürokraatia ahel on majandusliku lisaväärtuse loomiseks vajalikud jõupingutused viinud mitte üksnes Saksamaal, vaid kogu Euroopas ebanormaalsele tasemele.
Russwurm väitis, et Saksamaal pole tänase seisuga veel õnneks “erialakompetentsi puudujääki”, kuid probleemiks on “julguse puudumine ajale jalgu jäänud bürokraatlikke nõudeid eirata”. Tööstur hoiatas, et ilma uuendusteta kaotab Saksamaa maailmaturgudel peagi oma konkurentsivõime.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Teise maailmasõja järgselt koges poolteist sajandit ühtse riigina funktsioneeriv Saksamaa suuresti tänu kõikide riiklike võlgade annulleerimisele oma ajaloo kolmandat majandusimet, tõustes kiiresti maailma suuruselt teiseks eksportööriks, mis on positsioon, mida Euroopa tööstusmootor on hoidnud tänini.
Paraku on Saksamaa tulevikuperspektiivid unifitseeritud maailmaturul oma positsioone säilitada nullilähedased olukorras, kus riigi energiaintensiivne tööstus on “rohepöörde” ning Vene Föderatsiooni energia ning tootmissisendite ära langemiste tõttu minetamas kiiresti konkurentsieeliseid kõikides sektorites, kus Saksamaal ei ole maailmas kas monopoolset või kvaasimonopoolset turupositsiooni, milles võistlus suhtelise hinnaeelise üle ei ole määravaks.
Energiadefitsiidi, erakordselt kõrge inflatsiooni ning intressimaksete järsu tõusu kombinatsioon annab resultaadiks “täiusliku tormi”, mis tähendab Saksamaale eksisteeriva geopoliitilise realiteedi jätkudes pikaajalist stagflatsiooni ning tööstuse repatrieerumist nendesse asukohamaadesse, mida “Washingtoni konsensus” lubab. Viimane on protsessiks, mis on juba alanud, kuna Saksa suurettevõtted on otsimas uusi asukohamaid, kus energia- ja geopoliitilised tingimused võimaldavad energiaintensiivse kõrgtehnoloogilise tootmisega jätkata.
Energiadefitsiidi, erakordselt kõrge inflatsiooni ning intressimaksete järsu tõusu kombinatsioon annab resultaadiks “täiusliku tormi”, mis tähendab Saksamaale eksisteeriva geopoliitilise realiteedi jätkudes pikaajalist stagflatsiooni ning tööstuse repatrieerumist nendesse asukohamaadesse, mida “Washingtoni konsensus” lubab. Viimane on protsessiks, mis on juba alanud, kuna Saksa suurettevõtted on otsimas uusi asukohamaid, kus energia- ja geopoliitilised tingimused võimaldavad energiaintensiivse kõrgtehnoloogilise tootmisega jätkata.
adrian bachmann
Ultimatiivselt seisab Saksamaal järgneva paarikümne aasta jooksul ees eksistentsiaalne valik: kas kehtestada esmakordselt pärast II maailmasõda suveräänne ning tervenisti Saksamaa huvidest lähtuv majandusmudel ning iseseisev geopoliitiline kurss, või leppida sotsiaalmajandusliku kängumisega olukorras, kus Ühendriikide poolt dikteeritud agenda lõikab Saksamaa järk-järgult ära ülejäänud maailmast nii tootmissisendite kui eksportturgude mõttes.
Esifoto: Marcel Paschertz/Shutterstock.com
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus