AudioMajandus & raha

Euroopa suurtöösturid nõuavad astronoomilisele energiahindade kasvule punkti panemist

Energiamahukad tööstusettevõtted kutsuvad Euroopa Liidu juhte üles kiiresti reageerima energiahindade plahvatuslikule kasvule.

Tänaseks on talumatult kõrgele tõusnud energiahinnad terves Euroopas asunud õõnestama nende meetmete jalgealust, mis said alles äsja vastu võetud, et kindlustada tarbijatele taskukohast Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise nimel möödapääsmatuks kuulutatud “väikese süsiniku jalajäljega” energiat.

Energiakriis on praeguseks tabanud peaaegu kõiki Euroopa riike. Viimastel kuudel on energiahinnad kallinenud neli kuni viis korda, ekstreemsetel näidetel isegi veel rohkem. Paralleelselt sellega on süsinikuhinnad aasta algusega võrreldes kasvanud kolmekordseks. Energiahinna seninägematu kasvu on esile kutsunud peamiselt riskifondide ja toormega kauplejate spekuleerimine finantsturgudel, gaasituru ebakindlus, aastaajast tingitud taastuvenergia tootmise vähenemine, kivisöekaevanduste ja tuumajaamade sulgemine ja suurenenud süsinikuhindade juurde kruvimine elektrihindadele. See on omakorda sundinud mitmeid tööstuslikke energiatarbijaid oma tegevust piirama või täielikult peatama.

Selline olukord on rängalt kahjustamas Euroopa energiamahukate sektorite konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest just need on suurte hinnatõusude poolt kõige haavatavamad. Energiahinnad moodustavad suure osa tööstusettevõtete tootmis- ja tegevuskuludest. Seega võib pikem periood talumatult kõrgeid energiahindu tuua kaasa erakordse kahjumi, Euroopa ettevõtete kolimise kolmandatesse riikidesse ning suurenenud süsinikulekke.

Energiahinna seninägematu kasvu on esile kutsunud peamiselt riskifondide ja toormega kauplejate spekuleerimine finantsturgudel, gaasituru ebakindlus, aastaajast tingitud taastuvenergia tootmise vähenemine, kivisöekaevanduste ja tuumajaamade sulgemine ja suurenenud süsinikuhindade juurde kruvimine elektrihindadele.

Lisaks seab tekkinud olukord ohtu Euroopa süsinikuvabad investeeringud ning juba olemasolevad madala süsiniku emissiooni suunitlusega projektid. On vaja kiiret tegutsemist, et kaitsta energiamahukate tootmisharude investeeringuid “dekarboniseerimise” eesmärkide saavutamiseks. Kui seda rahastust ei leita, võib kogu projekt kokku variseda.

Euroopa Liidu juhtide käsutuses on mitmed vahendid energiakriisi vastu võitlemiseks. Energiamahukad tootmisharud kutsuvad riikide valitsusi üles kiiresti rakendama tööriistu, mille Euroopa Komisjon möödunud aasta oktoobris lauale pani. Muuhulgas on vajalik tegutsemine Euroopa Liidu tasandil tagamaks, et mõjutatud ettevõtted saaksid üle olukorrast, mis eelduslikult võib kesta veel kuid, ning jätkaksid investeeringute tegemist Euroopa energiaülemineku hüvanguks.

Ka tõestab praegune olukord seda, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv vajab reformi, mis hõlmaks endas meetmeid tagamaks efektiivse kaitse süsinikulekke vastu ning ennetaks energiahinna ootamatut hüppelist tõusu.

Kommentaar – Adrian Bachmann

Peamiselt rohepöörde agendat ning finantsspekulantide huve teeniv energiapoliitika, mis on saanud rohkemal või vähemal määral sunduslikuks kõikidele Euroopa Liidu liikmetele, on tänu koroonasulgudele jõudnud oodatust kiiremas tempos oma etteaimatavate tagajärgedeni. Euroopa privilegeeritud finantsiline, majanduslik ning julgeolekualane positsioon maailmas ning elukvaliteet, mida see kontinendi rahvastele on võimaldanud, on üles ehitatud energeetilisele sisendile, mida “rohepöörde” programmi teostamisel ei oleks võimalik säilitada.

Lääne eliit, mis on harjunud kontrolliga ühiskondlik-majanduslike protsesside üle, on vaatamata kõigele võimetu väärama füüsilisi realiteete, mis sunnivad tegema tulevikus fundamentaalse geoökonoomilise valiku…

Euroopa privilegeeritud finantsiline, majanduslik ning julgeolekualane positsioon maailmas ning elukvaliteet, mida see kontinendi rahvastele on võimaldanud, on üles ehitatud energeetilisele sisendile, mida “rohepöörde” programmi teostamisel ei oleks võimalik säilitada.

Kas jätkata NSV Liidu  ja Hiina “suure hüppe” laadset, ideologiseeritud ning reaalsusest irdunud energeetikapoliitikat ja leppida kogu Euroopa tööstusliku, majandusliku ja militaarse potentsiaali hääbumisega (seda eriti Euraasia suurvõimude tõusu taustal)? Või siis tunnistada vääramatuid tõsiasju ja naasta reaalsust arvesse võtva energeetikapoliitika juurde, mis tagaks nii Euroopa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturgudel kui eurooplaste harjumuspärase elukvaliteedi väljaspool anormaalset “uut normaalsust”.


Jaga artiklit sõpradega


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Allikas

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult.

error: Content is protected !!