FOX news vahendab Talibani kõneisikut, kelle väitel puuduvad igasugused tõendid, et Osama bin Laden oli 11. septembri terrorirünnakute taga.
1
Mis Afganistanis tegelikult toimub? Kas Talibani näilik „võit” varjutab tegelikku narratiivi? Arutleb Kit Knightly.
Pärast president Bideni vihjeid USA poliitiliste strateegiate muutumisele tundub Saudi Araabia kindlameelsus oma rahvusvahelisi suhteid laiendada tugevam kui kunagi varem.
Ühendkuningriik on kulutanud Süüria opositsioonijõudude toetamiseks ning toetusprojektidele president Bashar al-Assadi režiimi vastaste mässuliste kontrolli all olevates piirkondades kokku 350 miljonit naela.
20 aastat pärast Ameerika Ühendriikide okupatsiooni lõppu ulatuvad Afganistani sõja kulud kokku veerand miljoni inimelu ning 2300 miljardi dollarini. Mission not accomplished… .
Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev ennustab, et Washington hülgab tulevikus oma Ukraina projekti sama järsku kui äsja lõpu leidnud Afganistani avantüüri.
Humanitaarabi organisatsioonide kinnitusel on Euroopasse lähiajal oodata kuni 3 miljoni Afganistani sõjapõgeniku saabumist.
USA kindral Mark Milley väidab, et pidi seisma vastu endisele presidendile Donald Trumpile ja tema „Iraani-vastastest“ lähikondsetele, kaasa arvatud asepresident Mike Pence’le ning tolleaegsele Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, et hoida ära nende soovitud raketirünnaku korraldamine Iraanis.
Sloveenia peaminister Janez Janša hoiatab, et kujuteldavate „Euroopalike väärtuste“ liikmesriikidele peale surumine võib viia liidu lagunemiseni.
Märgid viitavad, et USA võib olla käivitanud projekti Türgis riigipöörde katse teostamiseks, et endale meelepärane valitsus võimule aidata.
Vene võimud teatasid 26. juunil, et on paigutanud Süüriasse, Hmeimimi õhuväebaasi hüperhelikiirusel liikuvad õhk-maa tüüpi raskeraketid. MIG-31K püüdurhävitajatel kantavad relvad on võimelised hävitama minutite jooksul mere- ja maa sihtmärke kuni 2000 km ulatuses, muutes sõjalist jõuvahekorda terves Lähis-Ida ja Vahemere regioonis.
Mahmoud Ahmadinejad, Iraani president aastail 2005–2013, on öelnud, et maailm peab teadma tõde 11. septembri terrorirünnakute kohta, ning lisanud, et Iraanil ei ole ainsatki põhjust püüelda tuumarelvade omamise poole, sest need ei suuda ka kõige võimsamaid riike kokkuvarisemise käest päästa.
2001. aasta 11. septembri järgselt algatatud sõjad on põhjustanud enam kui 30 000 enesetappu nii Ameerika Ühendriikide tegevteenistuses olevate sõdurite kui ka veteranide hulgas. Seda on enam kui neli korda rohkem, kui on sama aja kohta lahingutegevuse käigus hukkunuid.
Möödunud nädalal droonirünnaku ohvriks langenud Iraani tuumakompleks kuulus Iisraeli poolt USAle 2020. aastal esitatud sihtmärkide nimistusse, mida juudiriik soovis rünnata USA abil ja/või heakskiidul.
Hiljuti BBCle antud usutluses väitis NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et sõjaline liit võtab endale õiguse vastata küberrünnakutele muuhulgas ka sõjalise rünnakuga.
Hiina valitsusametniku poolt tehtud avalduse kohaselt on ajastu, mil maailma kurssi sätiti Lääne suurriikide kitsas ringis, pöördumatult lõppenud.
Kava anda NATOle 20 miljardit lisadollarit, et tegeleda militaaralliansi võimekuse kasvatamisega Hiina ja kliimasoojenemise vastu ning suunata täiendavaid fonde NATO operatiivse paindlikkuse täiustamisesse, on põrganud Prantsusmaa tõrksuse vastu.
Oxfam hoiatab, et 400 000 inimest Gazas on tavapärase veevarustuseta pärast seda, kui Iisraeli õhurünnakute tagajärjel said rängalt kahjustada nii elektri- ja veeühendused, kui ka kolm peamist veepuhastusjaama Gaza tsoonis.
USA armee teenekas erukolonel, endise kaitseministri kindral Colin Powelli staabiülem Lawrence Wilkerson avaldab kolm peamist põhjust, miks Ühendriikide geostrateegilised plaanid nägid ette Afganistani tungimise ning milledest ükski ei figureeri “ametlikes” kajastustes.
Väljaanne “The Intercept” raporteerib, et Ühendriikide Kaitseministeerium planeerib käivitada algoritmipõhise süsteemi, mis hakkab kontrollima sõjaväelaste poliitilist meelsust internetikäitumise alusel.
Välispoliitika ajakiri “The Atlantic” lahkab Hiina arengumaade suunalise krediidipoliitika tagamaid ja tagajärgi.
USA endise välisministri Colin Powelli kunagine staabiülem ja Ühendriikide erukolonel Lawrence Wilkerson annab ülevaate sõjatööstuskompleksi ebaproportsionaalsest mõjust Ameerika sise- ja välispoliitikale.
Prantsuse relvajõudude staabiülem kutsus üles president Macronile kodusõja vallandumise eest hoiatava avaliku kirja kirjutanud sõjaväelasi teenistusest lahkuma.
NATO kolmanda militaarjõu Ühendkuningriigi armee on tänaseks päevaks väga kehvas seisus: 33 pataljonist 32 on alamehitatud, tõdeb kaitseministeeriumi salajane raport. Raporti ÜK relvajõudude mannetust seisundist tõi avalikkuse ette Daily Mail.
Enamik prantslasi on nõus kindralitega, kes prognoosivad Prantsusmaale lähitulevikus kodusõda. Ligi pooled prantslased soovivad relvajõudude saatmist sisserändajate getodesse.
Möödunud nädalal toimus esmakordselt kümme aastat peale Süüria kodusõja algust Süüria ja Saudi Araabia luureülemate kohtumine. Tegemist on potentsiaalselt väga kõneka arenguga, mis annab lootust, et ligi 400 000 inimelu nõudnud relvakonflikt on lõpule jõudmas.
Geopoliitka analüütik Chris Kanthan analüüsib peamisi ohutegureid, mis kallutavad maailma globaalsete mõõtmetega sõja kursile.
Stockholmi rahu-uuringute keskuse poolt äsja avaldatud raporti kohaselt jätkasid maailma sõjalised kulutused 2020. aastal kasvamist, tõustes rekordilise 2 triljoni USA dollari piirini. Peaaegu pool planeedi sõjapidamise kulutustest on tehtud Ameerika Ühendriikide poolt.
Pentagoni ametnike sõnutsi teeb Venemaa jõupingutusi, et segada Vene riigipiiril nüüdseks juba regulaarseid luurelende teostavaid Ühendriikide luurelennukeid.
Patrick Buchanan: Kas President Joe Biden on valmis figureerima Ameerika Ühendriikide suurima strateegilise kaotuse eesotsas peale Saigoni langust 1975. aastal?
Ameerika Ühendriikide diplomaatia suurkuju, endine välisminister Henry Kissinger hoiatas, et juhul kui USA ei leia Hiinaga rahulikku teineteisemõistmist, lõppeb praegu valitud konfrontatsiooni kurss maailmale katastroofiga.
Ameerika Ühendriikide merevägi jättis käesoleval nädalal ära kahe sõjalaeva seilamise Mustale merele. Sellise avalduse tegi kolmapäeval Türgi valitsus Ukraina ja Venemaa vaheliste pingete kontekstis.
Ühendriikide ametnike kinnitusel on üliriik viimas oma militaarvõimekust Lähis-Idast teistesse maailma punktidesse. Tegemist on sammuga, millel võib olla laiem geopoliitiline tähendus.
Hiljuti antud intervjuus märkis Vene välisminister Sergei Lavrov Ühendriikide ja Venemaa halvenevate suhete taustal, et USA poolt maailmas edendatud poliitiline korrektsus on ületanud absurdi piirid ning ei lõppe inimkonnale hästi.
Vene militaaranalüütiku Pavel Flegenhaueri sõnutsi on Vene relvajõud koondamas Ukraina piiride lähedusse piisvalt üksusi, et vallandada nelja nädala pärast Euroopa lähiajaloo suurim relvakonflikt, mis võib eskaleeruda maailmasõja mastaapidesse.
Juhul kui Washington peaks tulevikus suunama oluliselt vähem ressursse varghävitajate arendamisse, võib seda tõlgendada indikaatorina, et tõenäoliselt on Venemaa ja/või Hiina suutnud Ühendriikide ühe olulisima militaartehnoloogilise eelise suuresti tasalülitada.
„Ameerika Ühendriikide kehtestatud ühekülgsed sanktsioonid on teinud Iraani majandusele triljoni dollari väärtuses kahju ning Iraan ootab kompensatsiooni,“ lausus riigi välisminister.
Makroskoop avaldab tavatult avameelse intervjuu maailma ühe mõjuvõimsaima mõttekoja Chatham House’i endise direktori Victor Bulmer-Thomasega, kes kaardistab USA globaalse ülemvõimu hetkeseisu ning tulevikuperspektiive.
Saudi Araabia strateegiline kava vabastada ennast naftasõltuvusest on vigane ning viib islamikuningriigi krahhini, mis toob kaasa laiaulatuslikud tagajärjed nii Lähis-Idale kui maailmale.
Venemaa kava laiendada Süüria Hmeimimi lennuväebaasi omab potentsiaali muuta sõjalisi jõujooni nii Lähis-Idas kui Vahemere regioonis.