Majandus & raha

Elektrihinnad Euroopas jõuavad rekordilistesse kõrgustesse: aluspõhjused ja geoökonoomiline kontekst

Tarneahela takistused kivisöe- ja maagaasisektoris on põhjustanud elektrihinna tõusu rekordiliselt kõrgele tasemele üle kogu Euroopa. See on toonud kaasa nõudluse suurema toetuse järele taastuvenergia sektorile, mis aitaks hinnatõuse tulevikus pehmendada.

Hiljuti saavutas elektrienergia keskmine hind Hispaania ja Portugali hulgimüügi turul neli päeva järjest uusi rekordeid, jõudes 2. septembriks 140,23 euroni megavatt-tunni kohta, nähtub turu korraldaja OMIE andmetest.

Samal ajal oli Saksamaal elektri hind eelmisel kuul keskmiselt ligikaudu 83 eurot megavatt-tunni kohta, mis on Šveitsi kommunaalettevõtte Axpo uuringute kohaselt kõrgeim augustikuus saavutatud hinnatase alates 2000. aastast, mil kauplemisega alustati. Ühendkuningriigis jõudis baaskoormuse hind rekordilisele tasemele 6. septembriks.

„On tõenäoline, et hinnataseme rekordite püüdmine jätkub veel mõnda aega,” ütles Andy Sommer, ettevõtte Axpo Solutions fundamentaalse analüüsi ja modelleerimise meeskonna juht. „Atlandi ookeani tormihooaeg on täies hoos, mis loob omakorda riske veeldatud maagaasi tarnetele. Venemaa gaasi tootmise võimekus on ebaselge ning Euroopa gaasi- ja kivisöevarud on jätkuvalt tavapärasest oluliselt madalamad.”

„On tõenäoline, et hinnataseme rekordite püüdmine jätkub veel mõnda aega”

Söeenergia tootmine on tõusnud, et kompenseerida gaasi kõrgest hinnast tingitud tootmise vähenemist. Kommunaalteenuse osutajatel ei ole aga võimalik gaasilt kivisöele madala hinnaga üle minna, sest nad peavad maksma ka söe tootmise käigus eralduva süsiniku eest, ütles konsultatsioonifirma Rystad Energy elektri- ja gaasiturgude juht Carlos Torres-Diaz.

Sellest hoolimata selgus, et tuuleenergia tootmise vähenemise tõttu taaskäivitati Ühendkuningriigis äsja vana söetehas, mis peaks järgmisel aastal tegevuse täielikult lõpetama. Elektrisüsteemi haldur National Grid ESO kinnitas, et kivisüsi moodustas Ühendkuningriigis kogu päeva jooksul tarbitavast energiast keskmiselt umbes 3,6%, samas kui päikese- ja tuuleenergia moodustavad kumbki pisut üle 5%.

Ehkki Euroopa tuuleenergia tootmise maht on sel suvel olnud varasemate aastatega võrreldes madalam, jõudis Rystadi andmetel päikeseenergia tootmismaht juunikuus rekordilisele tasemele.

Torres-Diaz ütles, et hinnatõus kinnitab seda, et taastuvenergia osakaal peab suurenema. „Praegu on kindlasti hea aeg taastuvenergia projektidel edasi liikuda ning valitsustel taastuvenergia tootmise väljaarendamist toetada, sest sellised kütuse hinna kõikumised võivad mõjutada ka energia hindu.”

Gaasihindade lähikuudel tõenäoliselt kõrgeks jäämise ja üha rohkemate töötajate kontorisse tagasi pöördumise tõttu suureneva elektrienergia nõudluse kontekstis küsivad tarbijad, kas elektriarvete tõusu oleks võimalik kuidagi piirata.

Hispaanias kasutusele võetud meetmete hulgas on 7-protsendilise elektritootmise maksusoodustuse pikendamine 2021. aasta neljandasse kvartalisse. Lisaks plaanib riik eelseisval taastuvenergia oksjonil eraldada 600 megavatti päikese- ja tuulevõimsust kiirprojektidele, mis võiksid võrkudesse jõuda juba 2022. aasta suvel.

Oksjoni tulemusena taastuvenergia turule lisandumine „vähendab otseselt elektri hinda,” tõrjudes välja kallimates ja saastavamates elektrijaamades toodetud energia, ütles Hispaania energia- ja keskkonnaministeerium eelmisel kuul oksjonit välja kuulutades.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Vastupidiselt uudises tsiteeritud analüütiku väitele ei ole Venemaa gaasi tootmise võimekuses midagi ebaselget. Ebaselge on üksnes terve II maailmasõja järgse epohhi “euroatlantilises” mugavustsoonis (so. Ühendriikide vasallina) üles kasvanud Euroopa majanduspoliitilise eliidi võimekus. Täpsemalt võimekus võtta vastu energeetika-geopoliitikas kainemõistuslikke otsuseid, mis tagaksid kontinendi tööstusliku jätkusuutlikkuse järgmisesse sajandisse. Ilma planeedi suurimaid energiakandjate varusid kontrolliva Vene Föderatsiooni ressurssideta on see perspektiiv paraku enam kui küsitav.

Euroopa süveneva energiakriisi aluspõhjused on mitmetahulised, ent peamine neist on antropogeense kliimasoojenemise idee dogmaatiline, peaaegu kvaasireligioosne järgimine kombinatsioonis ära lõigatusega Euraasia (loe Venemaa) energeetilistest ja toorainelistest ressurssidest – see on olukord, mis sisuliselt garanteerib tulevikus Euroopa deindustrialiseerumise ning elatustaseme kärbumise.

Seda kõike ajal, mil Venemaa ning Hiina antropogeense kliimasoojenemise dogmaatikat silmakirja huvides niipalju jaatavad, kuivõrd see aitab kaasa Lääne geoökonoomilise võimekuse langusele. Reaalsuses järgivad nii Hiina kui Venemaa “roheagendat” sedavõrd, kuivõrd see on nende geoökonoomilistes ja geostrateegilistes huvides. 

Olukorra kõige ilmekamaks näiteks on strateegilise autonoomia puudumine, mis väljendus USA ebaõnnestumisele määratud katses blokeerida Nord Stream-2 gaasijuhtme vedamist Euroopa industriaalklastri südameks olevale Saksamaale.

Euroopa süveneva energiakriisi aluspõhjused on mitmetahulised, ent peamine neist on antropogeense kliimasoojenemise idee dogmaatiline, peaaegu kvaasireligioosne järgimine kombinatsioonis ära lõigatusega Euraasia (loe Venemaa) energeetilistest ja toorainelistest ressurssidest – see on olukord, mis sisuliselt garanteerib tulevikus Euroopa deindustrialiseerumise ning elatustaseme kärbumise.

76 aastat pärast II maailmasõja lõppu ning 30 aastat pärast NSVL lagunemist endiselt USA vägesid võõrustav Saksamaa (Ühendriikidel on Saksamaal jätkuvalt circa 40 000 sõjaväelast) kuulab üldiselt Washingtoni sõna, ent seda siiski senikaua, kuni see ei too endaga kaasa Saksa riigi ja rahva energeetika-poliitilist suitsiidi.  

Sestap on geostrateegiline realiteet lõppastmes ülimuslik USA hegemoonia eufemismina käibiva “euroatlantilise partnerluse” ees ning Saksamaa (aga ka teised Euroopa tööstusriigid) ei kavatse tuua oma majandushuvisid ohvriks viimati mainitu altarile. Ilma Vene tooraine ja energiakandjate poolt pakutud vereringeta Euroopa industriaalne süda tulevikus lihtsalt ei tuksu. Taastuvenergia suudab rahuldada jätkuvalt maailma tööstustootmisest arvestatava (USAst oluliselt suurema, ent nüüdseks Hiinast märgatavalt väiksema) osa andva, ent kroonilises energiakandjate defitsiidis vaevleva Euroopa energianälja üksnes osaliselt. Seda tõsiasja teadvustamata on tulevikus oodata nii Euroopa tööstustoodangu konkurentsivõime langust maailmaturgudel kui ka üleüldist elanikkonna (eeskätt aga selle vaesema osa) elatustaseme langust.


Jaga artiklit sõpradega:


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga