Üldjuhul on ameeriklased seda meelt, et kliimamuutused ja saaste on reaalsed probleemid. Siiski näitab hiljutine küsitlus, et inimesed ei ole huvitatud oma raha suurtes kogustes välja käima, et rahastada progressiivseid „paksu riigi“ lahendusi, nagu seda on niinimetatud „uus roheline kokkulepe“ (ingl k Green New Deal).
Kujutaks uus roheline kokkulepe maksumaksjale ju kuni 93 triljoni USA dollari suurust lisakulu – summa, mis ära jaotatuna oleks ligikaudu 600 000 dollarit iga Ameerika leibkonna kohta. Samas ei ole enamik ameeriklasi valmis isegi 50 dollarit ühes kuus kulutama selleks, et kliimamuutuste mõjusid pehmendada. Vähemalt seda näitasid Competitive Enterprise Institute (CEI) poolt korraldatud värske küsitluse tulemused.
Enamik ameeriklasi ei ole valmis isegi 50 dollarit ühes kuus kulutama selleks, et kliimamuutuste mõjusid pehmendada.
CEI küsitles 1200 USAs registreeritud hääleõiguslikku inimest keskkonna alastel teemadel ning nende tulemuste veapiir on 2,83%.
Suurem osa vastajatest väitis, et nad on mõnevõrra või väga mures kliimamuutustega seonduva pärast. Üheks huvitavamaks jätkuküsimuseks oli aga „Kui palju oma rahast oleksite ise valmis igakuiselt kulutama selleks, et vähendada kliimamuutuste mõjusid?“
Valdav enamus vastajatest oli valmis tegema vaid minimaalseid kulutusi.
Ligikaudu 35% vastanutest ütles, et nad ei oleks valmis mitte midagi kulutama ning veel 15% ütles, et nad oleksid valmis kulutama üksnes 1-10 dollarit kuus. Ligikaudu 6% olid valmis ühes kuus ära andma 11-20 dollarit ning 5% vastanutest oli valmis ära andma 21-30 dollarit. Kokku 75% vastanutest ei olnud valmis maksma rohkem kui 50 dollarit kuus.
Sisuliselt mitte ükski USA leibkondadest ei ole valmis kulutama 600 000 dollarit ühes aastas, et rahastada „uue rohelise kokkulepe“-stiilis „paksu riigi“ kliimamuutuste agendat.
Nende andmete põhjal pole just kuigi keeruline üldistada, et sisuliselt mitte ükski USA leibkondadest ei ole valmis kulutama 600 000 dollarit ühes aastas, et rahastada „uue rohelise kokkulepe“-stiilis „paksu riigi“ kliimamuutuste agendat.
„See küsitlus näitas taaskord seda, et ameeriklased ei ole nõus maksma vasakpoolsete energeetikavastase poliitika eest,“ ütles Myron Ebell, CEI Energeetika ja Keskkonna Keskuse direktor.