Üle Euroopa hoogu koguv kampaania sisepõlemismootoriga autode järk-järguliseks keelustamiseks on saamas uut eesrindlast Stockholmi näol, mille arengukava näeb ette 2025. aastast kõikide bensiini- ja diiselajamiga autode liiklusest eemaldamist laiaulatuslikumal skaalal, kui seda seni üheski Euroopa linnas on tehtud.
Bloombergi uudisteagentuuri kohaselt on Rootsi pealinna arengukavas alates 2025. aastast ette nähtud 20 kvartali eraldamine vaid elektri- ja kütuseelemendiga autodega liiklemise tarbeks. Sisepõlemismootoriga autodele keelatud tsoonid saavad hõlmama endasse Stockholmi finantskvartalit ning mitmeid peamisi poodlemise tänavaid.
Stockholmi poolt rakendatavad meetmed lähevad kaugemale seni Pariisis, Ateenas ja Madriidis kehtestatud piirangutest, mis keskenduvad vaid diiselautode järk-järgulisele liiklusest eemaldamisele.
Sisepõlemismootoriga autode liikumispiirangute abil loodetakse suurendada elektriautode läbimüüki, ent meetme efektiivsus on sattunud küsimärgi alla seoses elanikkonna jõukuse langusega, mis on sundinud Rootsi transpordiametit ümberhindama prognoositavat elektriautode läbimüüki 2023. aastal 40%-lt 35%-ni kõikidest uutest sõidukitest.
Ka Oslos on peatselt sisse seadmisel sarnane režiim, mille kohaselt kuulutatakse alates 2027. aastast Norra pealinna kesklinna osa liigeldavaks üksnes elektrisõidukitele.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ajalooliselt sotsiaalse inseneeria ning vasakpoolsete-kollektivistlike algatuste suhtes vastuvõtlikud Põhjamaad on sisepõlemismootoriga autode poolt pakutava vabaduse, individualismi ning ka teatava maskuliinse romantika ära likvideerimise projekti eestvedaja rollis ootuspärane nähtus.
Tegemist on riikidega, mis on esirinnas ka sularaha ära kaotamise paralleelses (elanikkonna “võrgustamise”) projektis, mis võimaldab tasalülitada isikliku autonoomia viisil, kus personaalsest vabadusest saab rääkida vaid iroonilises võtmes. Võltspaatosele üles ehitatud vooruslikkuse eksponeerimine – teadupärast on elektriautode tootmise ja ekspluateerimise tervikmõju keskkonnale tegelikkuses oluliselt kahjustavam kui sisepõlemismootoriga autode puhul – on omane tervenisti poliitilisele korrektsusele üles ehitatud ühiskonnale.
Kummatigi ei ole Põhjamaad varemalt suure autonoomsusega kodanike “sundvõrgustamise” projektis üksi, vaid on üksnes väikseks, olgugi et eriliselt innukaks osaks Läänemaailmast kui tervikust, kus inimeste autonoomia tasalülitamise programm on jõudmas juba lähitulevikus küpsesse faasi.
Süsinikukvoodid, sotsiaalse aktsepteeritavuse skoorid, sõnavabaduse tsensuur, permanentne biomeetriline jälgimine, transpordivahendiga liikumise sertifikaadid ning muu seesugune saab olema peagi “vaba Läänemaailma” ühiskonna inimeste elu- või pigem eksisteerimise laadiks.
adrian bachmann
Süsinikukvoodid, sotsiaalse aktsepteeritavuse skoorid, sõnavabaduse tsensuur, permanentne biomeetriline jälgimine, transpordivahendiga liikumise sertifikaadid ning muu seesugune saab olema peagi “vaba Läänemaailma” ühiskonna inimeste elu- või pigem eksisteerimise laadiks.
Argine elu on teadupärast oma esteetikas ja olmekultuuris seda moodustavate inimeste hingelis-vaimse konstitutsiooni käega katsutavaks ja silmaga nähtavaks peegelduseks. Kui meloodiliselt mürisevat muskelautot, mis võimaldas vabal mehel valida vabalt oma rada, võib pidada peagi mineviku meeste sümboliks, siis tsentraalvõrgu poolt süsinikukvoodi piires lubatud marsruutidel autonoomselt kulgevad transpordikuubikud on autonoomsuse võime ja tahte minetanud meeste võrdkujuks.
Kui meloodiliselt mürisevat muskelautot, mis võimaldas vabal mehel valida vabalt oma rada, võib pidada peagi mineviku meeste sümboliks, siis tsentraalvõrgu poolt süsinikukvoodi piires lubatud marsruutidel autonoomselt kulgevad transpordikuubikud on autonoomsuse võime ja tahte minetanud meeste võrdkujuks.
adrian bachmann
Seega tasub kõikidel autoentusiastidel lähitulevikus nautida viimaseid sõõme tehnoloogiast, mis on kinkinud ilmselt rohkem vabadust, emotsioone, kogemusi ning seiklusi kui ükski teine mehaanilise inseneriteaduse sünnitis. Paraku pole 20. sajandil suuresti kasvava materiaalse rikkuse ning vabaduse võrdkujuks saanud autol kohta 21. sajandis, mille põhitrendideks on rikkuse, vabaduse ja isikupära süstemaatiline likvideerimine.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus
Esifoto: Martina Birnbaum/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: