Majandus & raha

Kümme Euroopa Liidu liikmesriiki soovivad tuumaenergiale rohelist staatust

Prantsusmaa juhtimisel on kümme Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki palunud Euroopa Komisjonil tunnustada tuumaenergiat kui vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikat, mis peaks olema osa bloki aastakümnete pikkusest üleminekust kliimaneutraalsusele.

Euroopa jätkuvale energiakriisile tuginedes on riigid esitanud seisukoha, et tuumaenergia on „võtmetähtsusega taskukohane, stabiilne ning sõltumatu energiaallikas”, mis võiks EL tarbijaid kaitsta „hindade volatiilsuse eest”.

Kiri, mille initsiaatoriks oli Prantsusmaa, on saadetud komisjonile koos üheksa teise EL liikmesriigi allkirjaga, millest enamik juba kasutavad tuumaenergiat riigisiseselt. Allkirjastanud riikideks on Prantsusmaa kõrval Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Soome, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rumeenia.

Tuumaelektrijaamadest pärineb enam kui 26% kogu Euroopa Liidus toodetavast elektrist.

„Energiahindade tõus on näidanud ka seda, kui oluline on selles valdkonnas vähendada meie sõltuvust kolmandatest riikidest,” seisab kirjas, vahendab meediakanal Euronews.

Tuumaelektrijaamadest pärineb enam kui 26% kogu Euroopa Liidus toodetavast elektrist.

Enam kui 90% EL maagaasist tuleb kolmandatest riikidest, peamiselt Venemaalt. Niivõrd ulatuslikku sõltuvust peetakse üheks peamiseks energiahindade tõusu põhjuseks.

„Pinged tarnetes muutuvad üha sagedasemaks ning meil ei ole muud valikut kui oma varustajate ringi mitmekesistada. Peame silmas pidama, et me ei suurendaks oma sõltuvust energia impordist väljastpoolt Euroopat.”

Allakirjutanud innustavad Euroopa Komisjoni lisama tuumaenergiat EL rohelisse taksonoomiasse, tehnilisse juhendisse, mis aitab valitsustel ja investoritel tuvastada, millised projektid on Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas ning millised kliimaeesmärkidega vastuolus.

Taksonoomia alla kuuluvad tegevused, mis kujutavad endast „olulist panust” vähemalt ühte EL kliimapoliitika keskkonnaalasesse eesmärki ning ei põhjusta samas olulist kahju mõnele teisele eesmärgile. Veelgi enam, kõik taksonoomiaga kooskõlas olevad projektid peavad vastama ka ette nähtud sotsiaalsete tagatiste miinimumnõuetele.

Enam kui 90% EL maagaasist tuleb kolmandatest riikidest, peamiselt Venemaalt.

Komisjon on juhendis klassifitseerinud juba pika kataloogi sellistest sektoritest, näiteks päikeseenergia, geotermiline energia, vesinikuenergia, tuuleenergia, hüdroenergia ning bioenergia. Kuid kui Brüssel käesoleva aasta aprillis taksonoomiat tutvustas, oli sealt üks sektor silmatorkavalt puudu: tuumaenergia.

Kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisusest hoolimata ei ole liikmesriigid endiselt suutnud jõuda konsensusele, kas tuumaenergia on roheline energiaallikas või mitte. Komisjon on otsuse langetamist edasi lükanud, et lasta riikidel debatt omavahel maha pidada.

Saksamaa, kes plaanib aastaks 2022 kõik oma tuumareaktorid sulgeda, juhib ühelt poolt tuumaenergiavastast kampaaniat, liitlasteks Austria, Taani, Luksemburg ja Hispaania.

„Me kardame, et tuumaenergia taksonoomiasse lisamine kahjustaks lõplikult selle terviklikkust, usaldusväärsust ja seeläbi ka kasulikkust,” kirjutasid nad juulis.

Kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisusest hoolimata ei ole liikmesriigid endiselt suutnud jõuda konsensusele, kas tuumaenergia on roheline energiaallikas või mitte.

Teisel pool võitleb Prantsusmaa, kes saab 70% oma elektrienergiast tuumajaamadest, selle nimel, et nimetada tuumaenergia taksonoomias jätkusuutlikuks. Nagu kirjast nähtub, toetavad Prantsusmaad mitmed Ida-Euroopa riigid, kes on tuumaenergiaprojektidele juba miljoneid eurosid eraldanud.

„Ehkki taastuvenergia mängib üleminekuprotsessis võtmerolli, ei suuda me nende abil toota küllalt madala süsinikdioksiidi emissiooniga elektrit, et meie vajadusi piisaval ja püsival määral rahuldada,” seisab kirjas, mis kirjeldab tuumaenergiat kui „ohutut ja innovatiivset” sektorit, millel on potentsiaali pakkuda „lähitulevikus” enam kui miljon uut kõrge kvalifikatsiooniga töökohta.

Saksamaa, kes plaanib aastaks 2022 kõik oma tuumareaktorid sulgeda, juhib tuumaenergiavastast kampaaniat. Teisel pool võitleb Prantsusmaa, kes saab 70% oma elektrienergiast tuumajaamadest.

Komisjoni uurimisrühma poolt sel aastal koostatud raport annab põhjust arvata, et Brüssel nõustub lõpuks just tuumaenergiat toetava poolega. Raporti kohaselt on tuumajaamad kasvuhoonegaasi emissiooni poolest „võrreldavad” hüdroelektrijaamade ja tuuleparkidega. Seda tähelepanekut jagavad nii Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency) kui USA Energeetikaministeerium.

Kriitikud aga väidavad, et selle käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed on kahjulikud nii inimeste tervisele kui keskkonnale. „Tuumaenergia on äärmiselt kallis, ohtlik ja aeganõudev,” ütleb Greenpeace. Kriitikud tunnevad muret võimalike 1986. aastal Tšernobõlis või 2011. aastal Fukushimas juhtunud katastroofidega sarnaste õnnetuste pärast, mis püsivad endiselt sügaval rahva mälus.

EL institutsioonid on lükanud käima läbirääkimised Eesmärk 55 (Fit For 55), ulatusliku seadusandliku paketi jaoks, millega soovitakse vähendada bloki süsiniku emissiooni kümnendi lõpuks vähemalt 55% võrra.

Debatil ei paista olevat kiiret lahendust. Komisjon väidab, et otsust võib oodata aasta lõpuks, ehkki oluliste erimeelsuste tõttu võib see venida järgmise aasta algusesse. Jaanuaris võtab Prantsusmaa üle positsiooni Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina, andes Pariisile võimaluse mõjutada Brüsseli tegevuskava.

Samal ajal on EL institutsioonid lükanud käima läbirääkimised Eesmärk 55 (Fit For 55), ulatusliku seadusandliku paketi jaoks, millega soovitakse vähendada bloki süsiniku emissiooni kümnendi lõpuks vähemalt 55% võrra. Eesmärki 55 peetakse üheks kõige radikaalsemaks ja laiaulatuslikumaks eelnõuks EL ajaloos.

Üheskoos suudavad kümme kirja allkirjastanud riiki moodustada EL Nõukogus blokeeriva enamuse, mis ei lase teistel riikidel ületada hääletamiseks vajalikku 65% piiri EL elanikkonnast.


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *