Saksamaa põllumajandustootjatel on keelatud oma maa suuri alasid nõuetekohaselt väetada. Seda rangete ELi eeskirjade alusel, mis suruvad üha karmimalt läbi “rohelist agendat”.
Nitraatväetiste kasutamist on Nordrhein-Westfaleni liidumaa suurtel aladel üha rangemalt piiratud, mis tõenäoliselt vähendab drastiliselt selle põldude saagikust.
Kuigi keelu rakendajateks on Saksamaa enda ametiasutused, teostatakse poliitikat Euroopa Liidu käsul, mis püüab vähendada põllumajanduses kasutatava lämmastiku kogust, et võidelda sedasi “kliimamuutustega”.
Antud poliitika on Hollandis juba laastamistööd teinud.
“Kui nisupõld vajab optimaalse saagikuse saavutamiseks 200 kilo lämmastikku, oleksid põllumehed nüüd sunnitud kasutama 40 kilo vähem,” selgitas kohalik talunik Erich Gussen. “See tähendab saagikuse langust ja ka nisu kvaliteet kannatab.”
Väljaanne The Daily Fetched teatas juba septembris:
Hollandi põllumehed on protestimas selle vastu, et nende valitsus piirab Brüsseli nõuete täitmiseks lämmastikuheitmeid.
Üksnes Taanil, Iirimaal, Belgia Flandria piirkonnal ja Madalmaadel on lubatud ületada 170 kilo sõnniku normi hektari kohta, mis on praegune ELi piirmäär.
Kuid ametist lahkuva põllumajandusministri läbiräägitud tingimuste kohaselt lõppeb erand 2026. aastal, mõjutades ligikaudu 18 000 põllumajandusettevõtet Hollandis, mis on seni laotanud oma põldudele rohkem sõnnikut kui teised ELi tootjad.
Roheline agenda
Nüüd on rohesurve laienenud ka Saksamaale, sundides põllumehi kasutama tulevikus 20 protsenti vähem väetist.
Saksa uudisteväljaanne Bild teatas, et kolmandik kogu kasutatavast põllumaast Nordrhein-Westfalenis kuulub uue piirangu alla.
“Kui nisupõld vajab optimaalse saagikuse saavutamiseks 200 kilo lämmastikku, oleksid põllumehed nüüd sunnitud kasutama 40 kilo vähem,” selgitas kohalik talunik Erich Gussen. “See tähendab saagikuse langust ja ka nisu kvaliteet kannatab”
Gussen lisas, et põllumeeste seas on levimas suur nördimus, kuna nad näevad, et nende majanduslikud eesmärgid jooksevad liiva.
Ka teised Saksamaa liiduvabariigi liidumaad võivad peagi olla sunnitud vähendama põllumajandustootjate väetisekasutust.
Põllumehed on astunud meetmetele vastu omapoolsete protestidega.
Augustis lasi rühm Hollandi põllumehi käiku oma traktorid, et blokeerida sissepääs paberivabrikusse. Aktsioon kujutas endast protesti ülemaailmse rohelise agenda “topeltstandardite” vastu. Põllumehed blokeerisid sedasi Ida-Hollandis asuva Perenco paberivabriku sissepääsu, sest paberivabrikule ei kehtinud samad lämmastikuheite nõuded, mida praegu põllumeestele kehtestatakse.
Madalmaade põllumajandusettevõtted on sunnitud vähendama oma lämmastikutoodangut 2030. aastaks 70 ja 95 protsenti. Seda selleks, et täita Euroopa Liidu Natura 2000 tegevuskava.