Statistika näitab, et iga USA sõjaline rünnak on toonud kaasa suure hulga sõjapõgenikke, nende hulgas 11 miljonit Afganistani põgenikku, 380 000 Pakistani põgenikku, 3,25 miljonit Iraagi põgenikku ja 12,59 miljonit Süüria põgenikku.
Hiina perspektiivist vaadatuna on Ameerika Ühendriigid mitte kõige enam, vaid kõige vähem õigustatud riik esitamaks agressioonisüüdistusi teistele maailma rahvastele, kuna USA poolt vallandatud sõdades on viimase kolmveerand sajandi jooksul hukkunud rohkem inimesi kui teiste riikide poolt vallandatud ründesõdades kokku.
Big Maci indeks aitab näitlikustada ideed, et rahvusvahelised valuutaturgude vahetuskursid võivad olla tasakaalust väljas võrreldes vaadeldavates riikides samade kauba- ja teenusekorvide ostmise reaalsete kuludega
Tõnu Lehtsaar – Grupi surve rajaneb psühholoogilisel tõsiasjal, et meil on loomulik vajadus kuuluda kellegi sekka. Seda on nimetatud ka meie-tunde vajaduseks. Selleks, et meie-tunnet kogeda, vajame me grupipoolset heakskiitu.
Hea Makroskoobi lugeja… Esmalt luba väljendada rõõmu selle üle, et oled vaatamata Makroskoobi töö ajutisele katkemisele säilitanud piisava huvi käesoleva portaali vastu, et seda taas külastada. Loodan, et Sinu soov olla kursis Makroskoobis avaldatud uudiste…
Globaliseerumise uurimisele pühendunud Ameerika majandusteadlane Patrick Wood avab koroonasulgude käigus ülemaailmselt kehtestatud elanikkonna kontrolli protsesse.
Globaliseerumise uurimisele pühendunud Ameerika majandusteadlane Patrick Wood avab koroonasulgude käigus ülemaailmselt kehtestatud elanikkonna kontrollimise protsesse.
Totalitarism on kõige ohtlikum kollektiivse elukorralduse laad, mis on võimeline hävitama inimliku vabaduse ja väärikuse, uputades need kollektiivsesse sõgedusse, ligimesehirmu ja häbisse.
Tões elamine ja tõest loobumine on elu kõige kesksem valik mis määrab ära nii üksikisiku, rahva kui inimkonna väärtuse… ja saatuse.
Krematistika on Vana-Kreeka majandusfilosoofilise mõtte põhimõiste, mis seletab majandussüsteemide kriiside ja kokkuvarisemiste süvapõhjusi ebaeetilise ja ebaefektiivse rikkuse jaotumuse tõttu.
Arusaam, et mastaapseid ühiskondlikke tagajärgi saab juhtida sama hõlpsasti kui suhtekorraldust, on ülim silmamoondus ja pettekujutelm.
Eksisteerib lepitamatu erinevus meie tavapärase ebatäiusliku lääneliku demokraatliku riigi, kus saab vaatamata kõigele üldiselt elatist teenida, arvamusi kujundada, eraelu osas vabu valikuid teha, ning algoritmilise diktatuuri vahel, millest pääsemine on võimatu.
Autor Tessa Lena (pseudonüüm) tõmbab paralleele koroonahüsteeria poolt vallandatud “Uue normaalsuse” nime kandva radikaalse totalitaarse ühiskondliku ümberkorralduse ning Nõukogude Liidu tekkeloo vahel.
Massid tulevad alati vastu totalitaristideks püüdlejate nõudmistele, kuna nad usuvad, et sedasi toimimine on kiireim viis naasta millegi normaalsusele sarnaneva juurde.
NÜÜD AUDIOVERSIOONIS!
Õnn – nagu kõik inimeseülene (armastus, lootus, usk) – on miski, mis saab tulla inimese ellu üksnes kingitusena ning mille võime sünnitada rõõmu on mõõdetud tänulikkuses, millega see vastu võetakse, mõtiskleb Adrian Bachmann.
Kui riik muutub totalitaarseks, siis indiviidid, kes elavad neis ühiskondades, pole pelgalt ohvrid. Kõik XX sajandi totalitaarsed režiimid tõusid võimule tormiliste aplauside saatel, mille käigus kodanikud kutsusid võimu avalikult üles vägivaldsele kontrollile, mis seda valitsemisvormi iseloomustab.
Heidame pilgu nendele valdkondadele, mis “suure lähtestamise” projekti kohaselt vajavad täielikku ümberkorraldamist.
Uue Normaalsuse totalitarism ei toimi, kui massid tajuvad seda totalitarismi, poliitilise ja ideoloogilise programmina, mitte „vastusena surmavale pandeemiale“
– C.J. Hopkins
Iga totalitaarse süsteemi ülim eesmärk on täieliku kontrolli saavutamine kogu ühiskonna ja iga selle liikme üle koos ideoloogilise ühtsuse hoidmise ning igasuguste kõrvalekallete eemaldamisega.
Millest see tuleneb, et esitades ümberlükkamatuid fakte, kohtuvad need ka tarkade inimeste silmis üksnes tühja pilguga?
Massipsühhoosi ajal muutub hullumeelsus ühiskonnas normiks ning pettekujutelmad hakkavad levima nagu nakkushaigus. Ajaloos on massipsühhoosid viinud nõiajahtide, genotsiidide ning isegi tantsumaaniateni, ent tänapäeval kujutab inimkonnale kõige suuremat ohtu totalitarismi massipsühhoos.
University College Londoni uue teadustöö abil on leitud, et inimesed üle maailma suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.
Ameerika teaduse ja tervise nõukogu on välja arvutanud COVID-19 suremuse tõenäosuse erinevates vanusegruppides. Võrreldes 45 riigist kogutud andmeid Ühendriikide üldise surmade statistikaga, nähtub, et alla 40-aastastel on suurem tõenäosus surra uppudes või tulekahjus kui COVID-19 viirusest tekkinud tüsistustesse.
Toome lugejateni põhipunktid intervjuust Vene-USA teadlase, inseneri ja futuroloogi Dmitri Orloviga, kes käsitleb inimtekkelise “tehnosfääri” mõju inimkonna ühiskonnakorralduslikele algetele, geopoliitikale ja inimlikule autonoomiale.
Maailmamajanduse jõujooned on 20 aastaga tundmatuseni muutunud, asetades liidripositsioonile “saja aastase alanduse” epohhist väljunud Hiina.
Koroonaviiruse tõttu 2020 aastal seiskunud maailmamajandus ei taasutu senituntud kujul tõenäoliselt kunagi. Globaalse majandussüsteemi defektid ja vastuolud ei ole lahendatud, vaid süvenenud üle jätkusuutmatuse piiride.
Kui delegeerime oma loogilise mõtlemise ja otsustamise protsessid arvutitele ja protseduuridele, siis meie loomulik võime häid otsuseid vastu võtta kärbub samamoodi, nagu kasutuseta jäänud lihased.
Põhjapanev suund inimeste arukuse testimises, mis näitas IQ-testide tulemuste järjepidevat kasvu 20. sajandi vältel, on uue uuringu kohaselt järsu lõpu saanud. Flynni efekt (saanud oma nime uusmeremaalasest intelligentsiuurija James Flynni järgi) täheldas eelmisel sajandil intelligentsuskvoodi…
Makroskoop avaldab tavatult avameelse intervjuu maailma ühe mõjuvõimsaima mõttekoja Chatham House’i endise direktori Victor Bulmer-Thomasega, kes kaardistab USA globaalse ülemvõimu hetkeseisu ning tulevikuperspektiive.
Teadlaste sõnul pole inimkond endale teadvustanud peagi asetleidvat seninägematut ülemaailmset sündide langust, millel on väga pikaajaline mõju kogu planeedi saatusele.
Kui palju on maailmas materiaalset rikkust? Kui palju on väärt kõik planeedi ettevõtted, kinnisvara, kuld, aktsiad? Millised riigid on rikkad ja millised vaesed? Kellel on ja kellel pole ning mida see üldse tähendab? Millised varaliigid on teistest rohkem või vähem väärt?
Milline on “suur pilt” maailmas toimuvast? Millised süvatrendid valitsevad majandust, geopoliitikat, kultuurilisi suundumusi ning inimkonna ja keskkonna habrast suhet? Kuidas need valdkonnad üksteist mõjutavad? Kus ja milliste osapoolte vahel kulgevad maailma majanduslikud, finantsilised, poliitilised ja…