AudioMajandus & rahaSuur lugu

Ülikallis elekter on tulnud, et jääda: Bank of America raport paljastab “rohepöörde” tegeliku hinna

Üle Euroopa aset leidev elektrihindade plahvatuslik tõus, mille seninägematud tagajärjed on väljendunud hüperinflatsioonilise iseloomuga elektriarvete kasvus ka Eestis, kujutab endast mitte ajutist ebasoodsate asjaolude kokkulangevust, vaid “uue normaalsuse” majanduslikku dimensiooni. Hiljuti majandusekspert Indrek Neivelti poolt tehtud remark “keskklassi hävitamisest” muutub mõistetavaks, kui pakkida lahti Lääne finantsmajanduslike ja poliitiliste eliitide “rohepöördeks” nimetatud programmi sisu.  

Hiljuti Bank of America poolt avaldatud, ZeroHedge’i majandusportaali poolt resümeeritud ning Makroskoobi poolt oma lugejate tarbeks tõlgitud süvauurimuses tõdetakse, et “rohepöörde” läbiviimine nõuab tulevikus kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile, millega kaasnevad paratamatult kaks tagajärge: enamiku “jõukate lääneriikide” elanikkonna elatustaseme kõige ulatuslikum langus viimaste sajandite jooksul ning kogu protsessi monetaarsel ja industriaalsel tasemel läbi viivate finants- ja tööstuskontsernide seninägematu rikastumine.

Adrian Bachmann

Oleme tänaseks jõudnud maailma, kus allpool toodud pealkirjad on muutunud igapäevaseks, et mitte öelda igatunniseks nähtuseks:

  • „Rahandusministeerium uurib kliima mõju majapidamistele ja kogukondadele”
  • „Rahandusministeerium võtab ette kliimaga seotud finantsriskid”
  • „Brainard: kliimastsenaariumide analüüs aitab tuvastada riske”
  • „Brainard: kliimamuutused võivad majandusele sügavat mõju avaldada”
  • „Mester: Föderaalreserv vaatleb kliimamuutusi pangandusele kujutatava ohu perspektiivist”
  • „Föderaalreserv võtab kliimamuutuste jälgimisel õige kursi”
  • „Föderaalreserv peaks arvestama kliimamuutuste poolt finantssüsteemidele kujutatava ohuga”

Juhul, kui keegi peaks veel endiselt segaduses olema, tasub meeles pidada, et mitte ükski nimetatud institutsioonidest ega neid juhtivatest ametnikest ei hooli karvavõrdki kliimast, kliimamuutustega seotud ohtudest ega ameeriklaste tulevaste põlvkondade saatusest ning päris kindlasti ei lähe neile korda ka veetaseme tõus, mis pühiks väidetavalt minema antud seltskonna grandioossed mereäärsed häärberid. Kui nad seda reaalselt teeksid, ei oleks USA riiklik võlg ja alarahastatud finantskohustused jõudnud tänaseks ligi 160 triljoni dollari piirimaile.

“Rohepöörde” religiooni põhimotiivina kõlab, et kui me kohe praegu raha trükkima ei hakka, on planeedi päästmiseks juba liiga hilja.

Mis siis toimumas on ning miks on peaaegu kõik teemad tänasel päeval seotud kliimamuutuste, „netonulli”, rohelise energia ja ESG-ga (environmental, social and corporate governance – keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismeetmed)?

Täiesti ootuspäraselt on selle põhjuseks… raha – täpsemalt umbes 150 triljonit dollarit.

Bank of America avaldas äsja ulatusliku „läbisoojenevat” maailma käsitleva „teemauuringu”, mis annab kainestava ülevaate tänapäeva „netonulli” reaalsusest. Aruanne on sisuliselt kohustuslik lugemine, huvitav ja täis alljärgnevaid andmeid ja diagramme…

… ning kasulikke spikreid…

Kummalisel kombel ei märgi Bank of America (BOA) aruanne poole sõnagagi Hiina rolli „globaalses kliimamuutuste” kriisis, kuna Hiinat ei saa solvata, sest see päädiks BOA suurima tuluallika kaotamisega. Lisaks avaldatakse aruanne rohelise eesmärgi jaoks väga ebakindlal ajal – just hetkel, mil ülemaailmse energiakriisi tagajärjel on energiahinnad üle kogu maailma tõusmas, ähvardades purustada igasuguse toetuse „globaalse soojenemisega” võitlemiseks. Aruande autor Haim Israel märgib:

„Käimas on kliimameetmete aastakümme ja COP26 kliimakonverents on mõeldud olema “netoheite nulli”, süsinikuheidete vähendamise ja atmosfäärist eemaldamise tasakaalu poole püüdlemise  pöördepunktiks. Selle saavutamiseks oleks vaja valitsuste juhtimisel ja ühiskonna valmisolekul kõigis sektorites „puhastele” tehnoloogiatele üle minna. See on viimane kümnend tegutsemiseks. 2025. aastaks on tõenäoliselt 1,8 miljardit inimest absoluutses veepuuduses, 100 miljonit inimest vaesuses ja 800 miljonit meretaseme tõusu ohus. Kliimaränne arenevatelt turgudelt võib äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu küündida 143 miljoni põgenikuni.”

Kummalisel kombel ei märgi Bank of America (BOA) aruanne poole sõnagagi Hiina rolli „globaalses kliimamuutuste” kriisis, kuna Hiinat ei saa solvata, sest see päädiks BOA suurima tuluallika kaotamisega.

Mitte miski sellest ei ole loomulik, uus või üllatav ning ehkki on mugav omada tsentraliseeritud andmete kogumit, võib 5-minutiline Google’i otsing pakkuda ammendavaid vastuseid selle kohta, millised dogmad on roheliste lobistide poolt „aktsepteeritud”.

Ultimatiivselt on kõige olulisemaks küsimuseks see, kui palju “roheline utoopia” inimkonnale maksma läheb?  Tõsiasi, et „netonulli”, „ESG-d” ja „rohelist” narratiivi propageeritakse nüüdseks lakkamatult kõikidest massimeedia kanalitest, annab tunnistust sellest, et projekti taga peavad olema kolossaalsed majandushuvid.

Kliimaränne arenevatelt turgudelt võib äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu küündida 143 miljoni põgenikuni.

Vastates võtmeküsimusele, „kui palju see maksma läheb?”, asub Bank of America kohe asja kallale ja ütleb välja: 150 triljonit USA dollarit 30 aasta jooksul. See on umbes 5 triljonit dollarit aastas. Seega ületab “rohepöörde” kogumaksumus planeedi aastase kogutoodangu umbes kahekordselt.

Siinkohal muutub BOA aruanne eriti paeluvaks, sest tõsiseltvõetavuse huvides peab see näima vähemalt pealiskaudselt objektiivne. Numbrite taha looritatud üksikasjades on peidus põhjus, miks “netonulli” lobistid ei hoia kokku vahendeid, et muuta roheutoopia idee massidele seeditavaks. Lihtne vastus on etteaimatav: “rohepööre” pakub sisuliselt blankovekslit maksumaksjate ja võlakirjade abil rahastatud „investeeringuteks”, mida on võimatu teostada keskpankade veelgi intensiivsema rahatrükita.

Ultimatiivselt on kõige olulisemaks küsimuseks see, kui palju “roheline utoopia” inimkonnale maksma läheb? Tõsiasi, et „netonulli”, „ESG-d” ja „rohelist” narratiivi propageeritakse nüüdseks lakkamatult kõikidest massimeedia kanalitest, annab tunnistust sellest, et projekti taga peavad olema kolossaalsed majandushuvid.

COVID-i pandeemia on seni toonud kaasa ligikaudu 30 triljoni USA dollari suuruse fiskaal- ja rahaliste stiimulite allokatsiooni kogu arenenud maailmas. Ja vaatamata kõigele on selle rahamäe mõju kiirelt taandumas. Hoolimata Bideni administratsiooni soovist hoida COVID-i kriisi vaos ähvardades alatasa ajakirjanduse kaudu ühiskonda uuesti lukku panna, on rahvas otsustamas, et nad ei kavatse lõputult taluda vähemuse türanniat.

Seega on võimuaparaadil vaja uut rahamasinat ja ettekäänet raha kulutamiseks, sisuliselt uut kriisi, kuid sellist, mis oleks peidetud mingi voorusliku, õilsa fassaadi taha. Siin tulebki mängu kliimamuutuste vastane „ristisõda”.

“Rohepööre” pakub sisuliselt blankovekslit maksumaksjate ja võlakirjade abil rahastatud „investeeringuteks”, mida on võimatu teostada keskpankade veelgi intensiivsema rahatrükita. COVID-i pandeemia on seni toonud kaasa ligikaudu 30 triljoni USA dollari suuruse fiskaal- ja rahaliste stiimulite allokatsiooni kogu arenenud maailmas.

Keskendume järgnevalt väga selgetele ja käegakatsutavatele rahalistele tagajärgedele, mille toob kaasa igal aastal 5 triljoni dollari kapitali suunamine „globaalse soojenemise vastu võitlemise” ebamäärase eesmärgi saavutamiseks. Järgnevad on Bank of America märkimisväärsemad tähelepanekud:

  • Kas on oodata inflatsiooni? Jah, oodata on raha täiendavat devalveerumist 1-3% aastas ja seda järgmised 30 aastat… see on seega lisaks juba olemasolevale inflatsioonile.
  • Millised on programmi peamised kitsaskohad? Geopoliitika ja kliimasõjad.
  • Kas meil on piisavalt ressursse? Nikkel ja liitium on vaid kaks maavara, mis võivad juba 2024. aastal muutuda defitsiitseks.
  • Kas roheline tehnoloogia on tõepoolest roheline? Mitte tegelikult. Mitte eriti.  

Oodata on raha täiendavat devalveerumist 1-3% aastas ja seda järgmised 30 aastat… see on seega lisaks juba olemasolevale inflatsioonile.

Mõned täpsustavad remargid raportist:

„Energiavaldkonna üleminek kasvuhoonegaaside nulltasemele 2050. aastaks on väga kulukas ettevõtmine, mis Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul nõuab 30 aasta jooksul 150 triljonit dollarit investeeringuid. IEA hinnangul on see 5 triljonit dollarit võrdne USA kogu aastase maksude laekumisega ning sedasi 30 aastat järjest.”

Summad pole veel piisavalt suured? Pange end valmis…

Bloomberg New Energy Finance (BNEF) hindab energiavarustuse ja taristu jaoks vajalike investeeringute kogumahuks kuni 173 triljonit USA dollarit 2050. aastaks ehk kuni 5,8 triljonit dollarit aastas. See tähendab, et rohepöörde läbiviimine nõuab tulevikus tänasest tasemest kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile (selle tagajärjed energia hindadele on etteaimatavad).

Bank of America sõnavõtt meenutab kohati mõnda 1950ndate stalinistlikku kolhooside motivatsioonikõnet:

„Rohepööre on saavutatav, kui tehnoloogia, majandus, turud ja ESG oma jõud ühendavad. Tuule-, päikese- ja akutehnoloogia maksumuse hüppeline vähenemine on muutnud taastuvenergia kõige odavamaks energiaallikaks piirkondades, kus toodetakse üle 90% ülemaailmsest elektrienergiast. Turuisu annab samuti oma panuse. Sektori võlakirjad ja laenud kasvasid sel aastal üle 3 miljardi USA dollari, kusjuures igast 10 dollarist kolm liikus ESG-le suunatud globaalsetesse aktsiatesse, mis toetavad kliimasõbralikke investeeringuid. Lisaks rahastavad need uusi tehnoloogiaid, näiteks rohelist kaevandamist, rohelist vesinikku või süsiniku kogumist, mis on kõik vajalikud meetmed meie planeedi süsinikdioksiidi emissiooni edasiseks vähendamiseks.”

Rohepöörde läbiviimine nõuab tulevikus tänasest tasemest kolm korda suuremaid kulutusi energeetikasektorile (selle tagajärjed energia hindadele on etteaimatavad).

Maiuspala peab jääma lõppakordi, sest lõppude lõpuks seisneb rohepöörde tuumküsimus suuremas võlas ja suurema raha teenimises – protsessis, mis kõigile teadaolevalt on alati teinud üksnes rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Ainult et sel korral on maailma jõukamate plaan ülla globaalse soojenemise vastase „ristisõja” egiidi all röövida keskklassilt see vähenegi, mis neile alles on jäänud. 

“Kliimamuutuste” vastane ristisõda nõuab igal aastal keskpankadelt üle 500 miljardi USA dollari suuruse võla monetiseerimist (s.t rahatrükki), mis viib hüperinflatsioonini kas riskivarades, majanduses üldisemalt või mõlemas.

Üha enam paistab, et „ristisõda kliimamuutuste vastu” on tervikuna hiiglaslik pettus, mille eesmärk on rikastada käputäit kleptokraate siin ja praegu, samas kui maailmamajanduse revolutsioonilise ümberkorraldamise hägusa väärtusega kasutegur, sellega paratamatult kaasnev hiiglaslik võlakoorem ning vallanduv hüperinflatsioon kingitakse tulevastele põlvedele.

Lõppude lõpuks seisneb rohepöörde tuumküsimus suuremas võlas ja suurema raha teenimises – protsessis, mis kõigile teadaolevalt on alati teinud üksnes rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.

Bank of America šokeeriv tunnistus eelmainitu kohta peegeldub ka COP26 kliimakonverentsi küsimuste-vastuste sektsioonis.

Küsimus: Milline saab olema “netonulli” mõju majandusele?

Vastus: Suurenenud netonulli finantseeringute mõju inflatsioonile ei ole tähtsusetu, kuid näib, et seda mõju on võimalik hoida vahemikus 1–3% aastas sõltuvalt keskpanga monetiseerimise määrast, eriti kui valitsuse kulutused on sihipärased ja aitavad kiirendada ülemaailmse SKP kasvu. IEA “netonulli” stsenaariumi väljavaate kohaselt kiireneb SKP aastane kasvutempo rohelisele majandusele üleminekust tingituna järgmise 10 aasta jooksul püsivalt ligikaudu 0,3–0,5%.

Ehk siis järgmise 30 aasta jooksul on oodata palju rohkem kvantitatiivset lõdvendamist. Aga inflatsioon? Ka seda saab olema küllaga. Nagu Bank of America tunnistab: „Roheliste võlakirjade soetamine võib igal aastal kaasa tuua 1-3% inflatsiooni šoki.”

Miks on peaaegu kõik teemad tänasel päeval seotud kliimamuutuste, „netonulli”, rohelise energia ja ESG-ga (environmental, social and corporate governance – keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismeetmed)?

Sellele küsimusele vastamiseks vaatleme kolme erinevat stsenaariumi. Esimesel juhul subsideeriksid Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ning teised keskpangad kõiki “dekarboniseerimiseks” vajalikke infrastruktuuri kulutusi (tõlge: prindiksid raha). Teise stsenaariumi korral eeldame, et keskpangad võtaksid enda kanda vaid poole uuest võlakirjaemissioonist. Kolmandal juhul eeldame, et keskpangad kannavad oma bilanssi vaid viiendiku kõigist “dekarboniseerimise” ehk kasvuhoonegaase tootvate jõujaamade, sõidukite ja aparaatide maha kandmise kuludest. Mis on meie peamine leid? Juhul, kui keskpangad peavad tasuma kogu programmi kuludest vaid 20% või vähem, on dekarboniseerimise mõju inflatsioonile üpriski kontrollitav.

Et lugejad mõistaksid, mida tähendab Bank of America jaoks „kontrollitav” inflatsioon, siis see on inflatsioon, mis lisandub majanduses juba eksisteerivale inflatsioonile. Kui keskpangad peavad enda kanda võtma 50%, 80% või rohkem “rohepöörde” kuludest… siis läheb olukord palju hullemaks.

Siinkohal jõuamegi olukorra tuumani: Bank of America sisuliselt tunnistab, et “rohepöörde” hiigelprogrammi eesmärk pole midagi muud, kui rohelise tule andmine ajaloo suurimale rahatrüki projektile.

20% stsenaariumi korral peaksime nägema napilt alla 1% jäävat täiendavat aastast inflatsiooni tuleva kolme kümnendi jooksul. Agressiivsemate stsenaariumide korral, kus keskpangad otsustavad kvantitatiivse lõdvendamise abil katta poole või kogumahu dekarboniseerimise kuludest, on ka inflatsioonilise šoki oht suurem.

Sellegipoolest usume, et kõige tõenäolisem stsenaarium ongi kolmas, sest suurema rahalise tõuke andmist kliimaagendale oleks poliitiliselt keeruline õigustada. Ehkki keskpankurid on väljendanud soovi aidata majandust keskkonnasäästlikumaks muuta, on nende ettevõtete võlakirjade ostmine ajalooliselt olnud piiratud kriisiaja poliitika ja kvantitatiivse lõdvendamisega ning jäänud riigivõla ostmisest tunduvalt allapoole. Sellisena oleks ettevõtete “roheliste” võlakirjade ostmine tõenäoliselt piiratud nii tulevaste ostuprogrammide suuruse kui ka nende osakaaluga ettevõtete võlakirjade turu kogumahu suhtes. Keskkonna probleeme rohkem esile toovate ja progressiivsemate ostupoliitikate raames eraldataks vahendeid ilmselt veidi rohkem.

Bank of America sisuliselt tunnistab, et “rohepöörde” hiigelprogrammi eesmärk pole midagi muud, kui rohelise tule andmine ajaloo suurimale rahatrüki projektile.

Ja nii ongi COVID võimaldanud keskpankadel ja riigikassadel tänaseks päevaks sisuliselt ühineda, juhatades meid “kopteriraha” ja modernse rahandusteooria juurde ning trükkides mängleva kergusega turgudele 30 triljoni dollari ulatuses uut likviidsust. „Netonull” pole aga midagi muud kui muinasjutt, mis põlistab lõputu rahatrüki veel järgmiseks 30 aastaks, millest lõikavad kasu vaid ühiskonna jõukuse püramiidi absoluutse tipu liikmed.

Mis puudutab kõiki teisi, siis nende lapselapselapsed võivad (ehkki ei pruugi) elada puhtamas maailmas. See on miskit, mida me tõesti ei tea, aga “rohepöörde” religiooni põhimotiivina kõlab, et kui me kohe praegu raha trükkima ei hakka, on planeedi päästmiseks juba liiga hilja.

Sedasi on uue pseudoreligiooni keskne mantra heidutavam ja manipulatiivsem kui mistahes usudogma inimkonna ajaloos.


Jaga artiklit sõpradega


Seotud lood

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

1 kommentaar

Kommentaarium on suletud.