AudioMajandus & raha

ÜK dekarboniseerimise strateegia keskmes saab olema tuumaenergia

Hinkley Point C on Inglismaa tuumaelektrijaama projekt, mille eesmärk on ehitada kahe reaktoriga uue põlvkonna tuumaelektrijaam. Foto: Hinkley Point C

Kuula:

Ühendkuningriik (ÜK) võib olla valmis tuumaenergia maailmakaardile tagasi tooma.

Selle põhjuseks on asjaolu, et ÜK ministrid kavatsevad seada tuumaenergia „kesksele kohale Suurbritannia strateegias viia 2050. aastaks riigi süsinikdioksiidi heidete netokogused nullini,” selgub Financial Timesi (FT) uuest raportist.

Valitsuse dokumentides esitatakse ÜK „netonulli” strateegia alused ning hinnangulised kulud 2050. aasta eesmärgi täitmise rakendamiseks. See on üks julgemaid avaldusi tuumaenergia tuleviku kohta sedavõrd suures geograafilises piirkonnas.

Oodatakse, et peaminister Boris Johnson annab dokumentidele peagi rohelise tule.

ÜK ministrid kavatsevad seada tuumaenergia „kesksele kohale Suurbritannia strateegias viia 2050. aastaks riigi süsinikdioksiidi heidete netokogused nullini.

FT vahendas, kuidas projekti rahastatakse:

„Reguleeritud varade baasi” (Regulated asset base – RAB) mudeli loomine on tulevase suurte aatomielektrijaamade pargi loomise juures võtmetähtsusega. RAB rahastamismudelit kasutatakse ka teiste infrastruktuuriprojektide jaoks, näiteks Londoni Thamesi jõe Tideway super-kanalisatsiooni projekti tarbeks.

Plaani kohaselt hakatakse majapidamistelt jaama maksumuse eest energiatasu nõudma juba ammu enne, kui jaam hakkab elektrit tootma, mis võib pärast lõpliku investeerimisotsuse vastuvõtmist aega võtta kuni kümme aastat või isegi rohkem.

Sellise mehhanismi eesmärk on stabiilse tulu tagamise abil julgustada  institutsionaalseid investoreid, näiteks pensionifonde, varakult investeerima. Tuumaenergia RAB mudelit käsitlevad õigusaktid avaldati oktoobri lõpus.

Aruande kohaselt on Westinghouse uudise hästi vastu võtnud, kavatsedes taaselustada tuumaelektrijaama plaanid, mille Hitachi 2019. aastal hülgas.

Lisaks toetavad ministrid väikeseid moodulreaktoreid, mis on võtmetähtsusega ka Prantsusmaa plaanides oma süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

ÜK 2035. aasta netonulli eesmärgi saavutamiseks plaanitakse kasutada kombinatsiooni „tuumaenergiast, taastuvatest energiaallikatest ja süsiniku kogumise ja säilitamise vahenditest”.

Valitsus koostas oktoobri lõpus Glasgow`s alanud COP26 kliimakonverentsi eel ka kulude analüüsid ja laiaulatuslikumad keskkonnaplaanid.

Prantsusmaa on samuti teatanud plaanist rakendada tuumaenergiat osana president Macroni dekarboniseerimise strateegiast.

Ka Saksamaa püüab peatada oma tuumareaktorite tegevuse lõpetamise plaane. Äsja FT-le saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud Oxfordi, Harvardi ja Ameerika Ülikooli professorid ning grupp keskkonnakaitsjaid, kutsutakse Saksamaad üles keskkonna huvides lükkama edasi otsust tuumaenergiast loobuda.

Kirjas märgitakse, et paljud sakslased ei ole rahul sellega, kuidas poliitikud kliimamuutustega tegelevad, ning et Saksamaa „süsiniku emissioon on hakanud järsult tõusma ajal, mil see peaks hoopis kiiresti vähenema.”

Vaid mõni päev enne seda avaldati artikkel Poola suuruselt teisest energiatarbijast, kes kaalub üleminekut väikestele moodulreaktoritele, et aidata energiat toota.

Suve alguses kirjutati sellest, kuidas krüptovaluuta kaevandajad hakkasid sõlmima partnerlussuhteid tuumaelektrijaamadega, võitlemaks vastu väitele, et „bitcoin ei ole keskkonnasõbralik.”

Allikas


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *