Keskkond & inimkond

Taastuvenergia tarbimine on kümne aastaga kolmekordistunud

Foto: Unsplash/Nicholas Doherty

Taastuvenergia oli ainus energeetika valdkond, mis 2020. aastal globaalselt vähenenud energiatarbimise juures kasvas.

Ehkki primaarenergia tarbimine tegi kogu maailmas oma suurima languse alates teisest maailmasõjast, vähenedes kokku 4,5%, kasvas taastuvenergia tarbimine 2020. aastal kokku 9,7%. Seda on pisut vähem võrreldes aasta varasemaga, mil kasv oli 12,2%, kuid on pandeemia suurt mõju energia nõudlusele üldiselt arvestades sellegipoolest tähelepanuväärne.

Viimasel kümnendil on taastuvenergia tarbimise keskmine aastane kasv olnud 13,4%. Tegemist on ainsa energiavaldkonnaga, kus globaalne kasv viimasel aastakümnel on olnud kahekohaline.

Primaarenergia tarbimine tegi kogu maailmas oma suurima languse alates teisest maailmasõjast.

Võrdluseks, 2010. aastal tarbis maailm 9,6 eksadžauli taastuvenergiat. 2020. aastaks oli see enam kui kolmekordistunud 31,7 eksadžaulini.

Taastuvenergia hõlmab endas tuuleenergiat, päikeseenergiat, biokütuseid, geotermilist energiat ning biomassist saadud energiat. Biokütused moodustavad kogu taastuvenergia tarbimisest kokku 88%.

Väljaande The Review raporti kohaselt moodustab hüdroenergia eraldi kategooria. Seda seetõttu, et hüdroenergia on juba välja kujunenud energia tootmise viis, mis kasvab maailmas märksa aeglasemalt kui uut tüüpi taastuvenergia allikad nagu päikeseenergia. Globaalne hüdroenergia tarbimine 2020. aastal oli 38,2 eksadžauli, mida on rohkem kui terve tuule- ja päikeseenergiat hõlmav kategooria. Keskmine aastane hüdroenergia tarbimise kasv on aga üksnes 2,1%, mida on märkimisväärselt vähem võrreldes teiste taastuvenergia allikate 13,4%-ga.

2010. aastal tarbis maailm 9,6 eksadžauli taastuvenergiat. 2020. aastaks oli see enam kui kolmekordistunud 31,7 eksadžaulini.

Maailma primaarenergia tarbimisest moodustas hüdroenergia 2020. aastal 6,9%. Uuemat tüüpi taastuvenergia moodustas globaalsest 5,7%.

Taastuvenergia kategoorias oli kõige suurem osakaal tarbimisest tuule- ning päikeseenergial, vastavalt 50,6% ja 27,2%. Ehkki tuuleenergia juhib endiselt päikeseenergia ees, on viimase kasv ligi kaks korda kiirem ning jõuab ilmselt juba käesoleva kümnendi jooksul juhtivaks taastuvenergia allikaks.

Hiina möödus USA-st maailma suurima taastuvenergia tarbijana 2018. aastal ning kasvatab vahet jätkuvalt. Hiina ei ole mitte üksnes suurim taastuvenergia tarbija, vaid näitab ka kõige kiiremat kasvu võrreldes teiste top 10 riikidega. Top 10 riikide tarbimine moodustas kogu maailma taastuvenergias tarbimisest 2020. aastal kokku 75,9%.

Taastuvenergia kategoorias oli kõige suurem osakaal tarbimisest tuule- ning päikeseenergial, vastavalt 50,6% ja 27,2%.

Ehkki taastuvenergia tarbimine on kiiresti kasvamas, ei tohi unustada, et kasvuteel on ka üldine globaalne energiatarbimine. Kuigi ülemaailmne taastuvenergia tarbimine on viimasel kümnendil suurenenud 21 eksadžauli võrra, on üldine energiatarbimine kasvanud lausa 51 eksadžauli. Enamiku sellest moodustas suurenenud fossiilsete kütuste kasutamine, kusjuures iga fossiilse kütuse kategooria on viimasel kümnendil näidanud tõusu (ehkki kivisöe puhul oli kasv nullilähedane).

Hiina möödus USA-st maailma suurima taastuvenergia tarbijana 2018. aastal ning kasvatab vahet jätkuvalt.

Seega on taastuvenergia küll aidanud vähendada süsiniku emissiooni kasvu, kuid fossiilsete kütuste arvelt on ülemaailmne süsiniku emissioon jätkuvalt aina suurenenud. Kuna üldine energiatarbimine 2020. aastal vähenes, siis oli taastuvenergial võimalik kasvada sellest kiiremas tempos. Kogu maailma süsiniku emissioon vähenes 2020. aastal lausa 6,3%.

Jaga artiklit sõpradega



Allikas

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *