Mahmoud Ahmadinejad, Iraani president aastail 2005–2013, on öelnud, et maailm peab teadma tõde 11. septembri terrorirünnakute kohta, ning lisanud, et Iraanil ei ole ainsatki põhjust püüelda tuumarelvade omamise poole, sest need ei suuda ka kõige võimsamaid riike kokkuvarisemise käest päästa.
2001. aasta 11. septembri järgselt algatatud sõjad on põhjustanud enam kui 30 000 enesetappu nii Ameerika Ühendriikide tegevteenistuses olevate sõdurite kui ka veteranide hulgas. Seda on enam kui neli korda rohkem, kui on sama aja kohta lahingutegevuse käigus hukkunuid.
Möödunud nädalal droonirünnaku ohvriks langenud Iraani tuumakompleks kuulus Iisraeli poolt USAle 2020. aastal esitatud sihtmärkide nimistusse, mida juudiriik soovis rünnata USA abil ja/või heakskiidul.
Hiljuti BBCle antud usutluses väitis NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et sõjaline liit võtab endale õiguse vastata küberrünnakutele muuhulgas ka sõjalise rünnakuga.
Hiina valitsusametniku poolt tehtud avalduse kohaselt on ajastu, mil maailma kurssi sätiti Lääne suurriikide kitsas ringis, pöördumatult lõppenud.
Kava anda NATOle 20 miljardit lisadollarit, et tegeleda militaaralliansi võimekuse kasvatamisega Hiina ja kliimasoojenemise vastu ning suunata täiendavaid fonde NATO operatiivse paindlikkuse täiustamisesse, on põrganud Prantsusmaa tõrksuse vastu.
Oxfam hoiatab, et 400 000 inimest Gazas on tavapärase veevarustuseta pärast seda, kui Iisraeli õhurünnakute tagajärjel said rängalt kahjustada nii elektri- ja veeühendused, kui ka kolm peamist veepuhastusjaama Gaza tsoonis.
USA armee teenekas erukolonel, endise kaitseministri kindral Colin Powelli staabiülem Lawrence Wilkerson avaldab kolm peamist põhjust, miks Ühendriikide geostrateegilised plaanid nägid ette Afganistani tungimise ning milledest ükski ei figureeri “ametlikes” kajastustes.
Väljaanne “The Intercept” raporteerib, et Ühendriikide Kaitseministeerium planeerib käivitada algoritmipõhise süsteemi, mis hakkab kontrollima sõjaväelaste poliitilist meelsust internetikäitumise alusel.
Välispoliitika ajakiri “The Atlantic” lahkab Hiina arengumaade suunalise krediidipoliitika tagamaid ja tagajärgi.
USA endise välisministri Colin Powelli kunagine staabiülem ja Ühendriikide erukolonel Lawrence Wilkerson annab ülevaate sõjatööstuskompleksi ebaproportsionaalsest mõjust Ameerika sise- ja välispoliitikale.
NATO kolmanda militaarjõu Ühendkuningriigi armee on tänaseks päevaks väga kehvas seisus: 33 pataljonist 32 on alamehitatud, tõdeb kaitseministeeriumi salajane raport. Raporti ÜK relvajõudude mannetust seisundist tõi avalikkuse ette Daily Mail.
Möödunud nädalal toimus esmakordselt kümme aastat peale Süüria kodusõja algust Süüria ja Saudi Araabia luureülemate kohtumine. Tegemist on potentsiaalselt väga kõneka arenguga, mis annab lootust, et ligi 400 000 inimelu nõudnud relvakonflikt on lõpule jõudmas.
Stockholmi rahu-uuringute keskuse poolt äsja avaldatud raporti kohaselt jätkasid maailma sõjalised kulutused 2020. aastal kasvamist, tõustes rekordilise 2 triljoni USA dollari piirini. Peaaegu pool planeedi sõjapidamise kulutustest on tehtud Ameerika Ühendriikide poolt.
Pentagoni ametnike sõnutsi teeb Venemaa jõupingutusi, et segada Vene riigipiiril nüüdseks juba regulaarseid luurelende teostavaid Ühendriikide luurelennukeid.
Patrick Buchanan: Kas President Joe Biden on valmis figureerima Ameerika Ühendriikide suurima strateegilise kaotuse eesotsas peale Saigoni langust 1975. aastal?
Ameerika Ühendriikide diplomaatia suurkuju, endine välisminister Henry Kissinger hoiatas, et juhul kui USA ei leia Hiinaga rahulikku teineteisemõistmist, lõppeb praegu valitud konfrontatsiooni kurss maailmale katastroofiga.
Ameerika Ühendriikide merevägi jättis käesoleval nädalal ära kahe sõjalaeva seilamise Mustale merele. Sellise avalduse tegi kolmapäeval Türgi valitsus Ukraina ja Venemaa vaheliste pingete kontekstis.
Ühendriikide ametnike kinnitusel on üliriik viimas oma militaarvõimekust Lähis-Idast teistesse maailma punktidesse. Tegemist on sammuga, millel võib olla laiem geopoliitiline tähendus.
Hiljuti antud intervjuus märkis Vene välisminister Sergei Lavrov Ühendriikide ja Venemaa halvenevate suhete taustal, et USA poolt maailmas edendatud poliitiline korrektsus on ületanud absurdi piirid ning ei lõppe inimkonnale hästi.
Vene militaaranalüütiku Pavel Flegenhaueri sõnutsi on Vene relvajõud koondamas Ukraina piiride lähedusse piisvalt üksusi, et vallandada nelja nädala pärast Euroopa lähiajaloo suurim relvakonflikt, mis võib eskaleeruda maailmasõja mastaapidesse.
Juhul kui Washington peaks tulevikus suunama oluliselt vähem ressursse varghävitajate arendamisse, võib seda tõlgendada indikaatorina, et tõenäoliselt on Venemaa ja/või Hiina suutnud Ühendriikide ühe olulisima militaartehnoloogilise eelise suuresti tasalülitada.
„Ameerika Ühendriikide kehtestatud ühekülgsed sanktsioonid on teinud Iraani majandusele triljoni dollari väärtuses kahju ning Iraan ootab kompensatsiooni,“ lausus riigi välisminister.
Saudi Araabia strateegiline kava vabastada ennast naftasõltuvusest on vigane ning viib islamikuningriigi krahhini, mis toob kaasa laiaulatuslikud tagajärjed nii Lähis-Idale kui maailmale.
Venemaa kava laiendada Süüria Hmeimimi lennuväebaasi omab potentsiaali muuta sõjalisi jõujooni nii Lähis-Idas kui Vahemere regioonis.