Maailmavõim & geopoliitikaSuur lugu

Briti armee üksused on krooniliselt alamehitatud

NATO kolmanda militaarjõu Ühendkuningriigi armee on tänaseks päevaks väga kehvas seisus: 33 pataljonist 32 on alamehitatud, tõdeb kaitseministeeriumi salajane raport. Raporti ÜK relvajõudude mannetust seisundist tõi avalikkuse ette Daily Mail.

Kolmekümne kolme Briti jalaväepataljoni seast on kõik peale ühe alamehitatud, paljastab kaitseministeeriumi murettekitav raport.

Tekst, mis on tähistatud kui „ametlik – delikaatne”, kirjeldab, kuidas Ühendkuningriigi eesliini üksustel on vaevu pool funktsioneerimiseks vajalikust inimressursist.

Endise kaitseministri sõnul seab see kahtluse alla Ühendkuningriigi võimekuse täita oma kohustusi NATO juhtiva liikmena.

Vaatamata puudujääkidele, ootab kaitsekulutuste vähendamise ja pikaajalise strateegia valguses mitut jalaväepataljoni ees laialisaatmine. Alamehitatuses süüdistatakse madalaid palku, kehvi tingimusi ja otsust delegeerida värbamine erafirmale.

Kolonel Richard Kemp on öelnud, et 1,3 miljardi naelane leping, mis sõlmiti eraettevõttega Capita, on bürokraatlike tõkete lisandumisega katastroofiliseks kujunenud. „Armee on juba praegu liiga väike, et Suurbritanniat aina ohtlikumaks muutuvas maailmas kaitsta,” lisas Afganistanis vägesid juhtinud ohvitser. „Edasised kärped oleks ääretult vastutustundetud.”

Ühendkuningriigi eesliini üksustel on vaevu pool funktsioneerimiseks vajalikust inimressursist.

Kaitseministeeriumi dokument pealkirjaga „Jalaväepataljonide inimjõu kokkuvõte, jaanuar 2021” võtab kokku, kui palju sõdureid 33 pataljoni seast igaühel vaja on. Kõige halvemas seisus on armee üks prestiižsemaid rügemente – 1. pataljon ehk Šoti vahipataljon (ingl k Scots Guards). Opereerimiseks on üksusel vaja 603 võitlejat, kuid saadaval on vaid 339. Kogu jalaväel on tarvis ühtekokku 14 984 sõdurit, kuid lahinguväljale saab praegu saata vaid 11 301, kirjutatakse raportis.

Ainus pataljon, kus sõdureid on üle ja mis on alaliselt tegutsemisvalmis, on Nepali päritolu sõduritest koosnev 1. Kuninglik Gurkha laskurpolk (ingl k Royal Gurkha Rifles), mis on n-ö 103% rakendatav. Selle väljendiga peetakse silmis aga kõiki sõdureid, keda haigestumus või puudumine eesliini operatsioonides osalemast ei takista.

„Meie jalavägi kahaneb. Me kõik tahame, et Suurbritannia suudaks muutlikus maailmas sirge seljaga seista,” sõnas endine kaitseminister Tobias Ellwood, kes on nüüd parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni esimees. „Seda me aga ei saavuta, kui kärbime sõdurite ja pataljonide arvu. Nii suure hulga personali kaotamine tähendaks kõrvalejäämist olulistest NATO operatsioonidest.”

„Siin on kaalul Suurbritannia roll maailmas ja suhe USAga. Oma jõudude kärpimine hetkel, mil president Biden tegeleb lääneriikide taas kokku kogumisega, seab ohtu meie kui väärtustatud ja usaldusväärse liitlase positsiooni.”

10-aastase värbamisallhanke allkirjastasid armee ja Capita 2012. aastal. Parlamendi alamkoja avalike ressursside komitee nimetas otsust naiivseks, samuti jätsid armeega ühinemata tuhanded potentsiaalsed värvatavad sõdurid, sest kogu protsess muutuks liiga pikaks ja keeruliseks. 2017. aastal langes kandidaatide hulk 25 000 võrra.

„Nagu on laialdaselt teada, on armee tehtud allhange pärast 2018. aastat täielikult ümber pööratud,” lausus Capita esindaja. „Viimase kahe aasta jooksul on eesmärgid olnud järjepidevalt täidetud ja protsessi läbinud kandidaatide hulk oluliselt kasvanud. Ka pandeemia ajal oleme oma eesmärgid täitnud. Oleme värvanud armeesse tuhandeid suurepäraseid kandidaate, aidates neil täita füüsilise vormi nõudeid ja viies neid lähemale oma unistusele õppida tundma oskustel põhinevat ametit.”

Samas on sõdurite seas korraldatud küsitlused kinnitanud, et rahul ei olda madala elukvaliteedi ja kehva majutusega. Vähem kui pool küsitletutest oli rahul ja isegi kui toidu kvaliteet varieerub, on sõduritel tuleohutuse tõttu keelatud omaenda rajatistes toitu valmistada.

„Siin on kaalul Suurbritannia roll maailmas ja suhe USAga. Oma jõudude kärpimine hetkel, mil president Biden tegeleb lääneriikide taas kokku kogumisega, seab ohtu meie kui väärtustatud ja usaldusväärse liitlase positsiooni.”

„Allhankega värbamise Capitale delegeerimine oli kohutav otsus, potentsiaalsed värvatud kannatasid kuude kaupa ebavajalikke viivitusi ja nägid harva protsessi käigus ühtki päris sõdurit,” lisas kolonel Kemp. „See muutis oluliselt kehvemaks ka alamehitatuse kriisi. Lisaks mainitule paljud sõdurid ka lahkusid, peamiselt madala palga ja viletsate elutingimuste tõttu. Kuigi armee on viimasel ajal üritanud alamehitatuse probleemiga tegeleda, on kogu möödunud kümnendil sündinud kahju ja praegune töö kindlasti ülesmäge peetav võitlus.”

Armeesse värbamine on viimase aasta jooksul oluliselt paranenud ja taotluste arv on viimase viie aasta suurim. Jalaväe treeningkeskus North Yorkshire’is Catterickis töötab samuti täisvõimsusel.

4. veebruaril väitis kaitseministeerium avalikus pöördumises: „2020. aastal saavutas armee oma eesmärgi jalaväe värbamiste arvus ja sellega jätkatakse aktiivselt ka praegu. Oleme kindlad, et armeel on nii inimjõudu kui võimekust, et Ühendkuningriiki kaitsta. Integreeritud audit pole aga veel lõpetatud ja igasugused teated armee jõustruktuuridest on pelgalt spekulatsioon.”

2015. aasta strateegilise kaitse auditis seati armee eesmärgiks 82 000 täisajaga palgatud sõdurit. Eelmise aasta oktoobris hinnati armee inimjõuks 80 040, mis on kõrgeim arv alates 2018. aasta algusest.

Armee on funktsionaalselt jaotatud jalaväeks, kahurväeks, insenerideks ja sidepidajateks. Jaanuarikuise kokkuvõtte sõnul on operatiivsuseks tarviliku 14 984 sõduri seast saanud täieliku väljaõppe 13 436. See arv langeb aga oluliselt, kui arvata kalkulatsioonist maha sõdurid, keda haigestumise või ametliku puudumise tõttu kogunemistel polnud.

N-ö täielikult tegutsemisvalmite arv kirjeldab aga neid sõdureid, keda on võimalik lühikese etteteatamisega rindele suunata ja kes on võimelised täitma füüsiliselt koormavaid ülesandeid. Ametliku statistika järgi on täielikult tegutsemisvalmis sõdureid ainult 11 301 – napilt üle 75% operatiivsuseks vajalikust arvust. Samuti on jalaväel 900 ohvitseri, kes läheksid sõduritega lahinguväljale kaasa.

Varsti ei saaks me sõjas enam hakkama, hoiatab kolonel Richard Kemp

Kemp väidab, et juba ammu oli teada, et Suurbritannia tugevus on ajaloolises madalpunktis. „Praegu suudab armee kokku koguda vähem sõdureid kui mis tahes hetkel alates Napoleoni sõdadest. Kuid salastatud andmed paljastavad reaalsuse: napilt üle 11 000 jalaväelase on valmis lahingusse astuma, seades Suurbritannia ette eksistentsiaalse küsimuse meie rahvusvahelise positsiooni kohta tulevikus.

Kuigi 21. sajandil mõtleme aina enam ja enam uutest tehnoloogiatest, peame ülal pidama ka adekvaatsel arvul võitlejaid, et säilitada lahingvõimekus ja tõsiseltvõetavus. Mida eeltoodud numbrid paljastavad, on see, et oleme nüüd väga lähedal hetkele, kus vaatamata meie võitlejate ja nende ohvitseride erakordsele lahingmoraalile suudame konfliktiolukorras või suurtes operatsioonides vaevu funktsioneerida. Armee aga seisab silmitsi kärbetega eesliini sõdurite arvus, mida surub peale valitsus.

Paistab, et kõige tugevamalt on sellest mõjutatud jalavägi, kuid kriisiseisundis on eesliinil just nimelt jalavägi, nii nagu on viimastel aastatel ilmnenud Afganistanis, Iraagis ja erinevates humanitaarkriisides. Ka riigisiseselt on neist abi, kõige hiljutisemalt koroonaviiruse vaktsiinide tegemisel.

Poliitilistel põhjustel on ebatõenäoline, et valitsus loobub plaanist kärpida Šoti rügemente, vaatamata sellele, et nende mehitatus on jalaväes üks viletsamaid. Mina nende kärpimist näha ei tahaks. Tõsises valdkonnas nagu riigikaitse on muidugi loogiline sihtida kärbetega rügemente, mis on ajalooliselt vähem isemajandavad, selle asemel et lasta Šoti Rahvusparteil endale väljapressimisi esitada.

Minu enda rügement, Royal Anglians, on samuti üks sihtmärkidest ning seda vaatamata heale mehitatusele ja osalusele missioonil Malis, mis on üks seni ohtlikumaid ÜRO rahuvalveoperatsioone.

Valitsus peaks selle plaani üle uuesti järele mõtlema. Raha, millega praegu rahastatakse paari tuhandet sõdurit, keda plaanitakse „kärpida”, päästaks mis tahes pataljoni laialisaatmisest ja väldiks meie riikliku julgeoleku nõrgenemist.

Armee on juba praegu liiga väike, et aina ohtlikumaks muutuvas maailmas Suurbritanniat kaitsta. Edasised kärped oleks ääretult vastutustundetud ja neid ei tohiks ellu viia. Ning kui tulebki teha karme otsuseid, tuleks neid teha sõjaliselt loogilisel viisil – mitte lühiajaliste poliitiliste kasude nimel nagu Ühendkuningriigi seesmistele lõhedele plaastri kleepimine.“

Kolonel Kemp on endine juhtivohvitser 1. pataljonist, Royal Anglians rügemendist, ja Briti vägede juhataja Afganistanis.

Jaga artiklit sõpradega:


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga