Väljaande Declassified andmetel on Ühendkuningriik (ÜK) kulutanud Süüria opositsioonijõudude toetamiseks ning toetusprojektidele president Bashar al-Assadi režiimi vastaste mässuliste kontrolli all olevates piirkondades kokku 350 miljonit naela.
Mitmed sellised projektid on otseselt toetanud rühmitusi, mida ÜK valitsus kutsub „mõõdukateks” relvastatud opositsionäärideks.
Whitehalli konfliktide, stabiilsuse ja julgeoleku fond (Whitehall’s Conflict, Stability and Security Fund – CSSF), läbi mille selliseid projekte alates selle loomisest 2015. aastal on rahastatud, ei anna oma tegevusest täielikku ülevaadet. Declassified andmetel on CSSF viimase viie aasta jooksul rahastanud kokku ligikaudu 215 miljoni naelaga 13 erinevat Süüria opositsionääre toetavat projekti.
Vähemalt 162 miljonit naela sellest on tulnud Briti abi eelarvest, mille eesmärgiks väidab valitsus olevat „vaesuse ja ebastabiilsuse vastu võitlemine ning heaolu loomine arengumaades,” ning mis on eraldiseisev ÜK Süüria humanitaarabi programmist.
CSSF-i projekti aruanded näitavad, et ÜK on aastaid toetanud Süüria piirkondi, kus ekstremistlikud rühmitused on laialt levinud. Eriti vastuoluliseks muudab CSSF-i projektid tõsiasi, et ÜK valitsus keeldub jätkuvalt avalikustamast, milliseid Süüria mässuliste rühmitusi abistatakse.
Süüria mässuliste toetamine ÜK poolt algas varsti pärast Assadi-vastast ülestõusu 2011. aastal. Abiprojektid on langenud kokku Briti varjatud tegevuskavaga kukutada Assadi režiim koos USA, Türgi ja Pärsia lahe riikidest liitlastega, kust mõningaid CSSF-i projekte juhitud on.
ÜK on püüdnud Damaskuses läänemeelset valitsust sisse seada ning hoida opositsiooni käes olevaid alasid alternatiivina Assadi valitsusele.
CSSF-i projekti aruanded näitavad, et ÜK on aastaid toetanud Süüria piirkondi, kus ekstremistlikud rühmitused on laialt levinud. Eriti vastuoluliseks muudab CSSF-i projektid tõsiasi, et ÜK valitsus keeldub jätkuvalt avalikustamast, milliseid Süüria mässuliste rühmitusi abistatakse.
Süüria režiim on oma riigis toime pannud sõjakuritegusid, kaasa arvatud koolide ja haiglate pommitamine ning laialt levinud piinamised, katastroofilises sõjas, mille tagajärjel on hukkunud sadu tuhandeid inimesi, ning mis on loonud miljoneid põgenikke.
Eelpool nimetatud summa 350 miljonit naela on hinnanguline ja tegelikust väiksem, kuivõrd ei hõlma endas niinimetatud „musta eelarvet” ja luureoperatsioone. Valitsus ise annab parlamendile väga vastuolulist informatsiooni rahastuse kohta ning CSSF on kurikuulus oma läbipaistmatuse poolest, eemaldades näiteks projekte läbiviivate lepingupartnerite nimed.
Eelpool nimetatud summa 350 miljonit naela on hinnanguline ja tegelikust väiksem, kuivõrd ei hõlma endas niinimetatud „musta eelarvet” ja luureoperatsioone.
ÜK valitsus on hästi kursis sellega, et CSSF-i salajased programmid on vastuolulised, kirjeldades ise ühte Süüria opositsiooni toetuseks loodud programmi kui „poliitiliselt tundlikku.” Sellegipoolest on valitsus pidevalt tuginenud „turvalisuse kaalutlustele” kui põhjusele, miks neil ei ole võimalik avalikustada, millistele mässuliste rühmitustele abi osutatakse.
Samas on valitsus väljendanud muret, et džihadistlikud rühmitused võivad nende poolt antava abi eest kogu au endale võtta. „On oht, et keelatud rühmitused sekkuvad tsiviilasjadesse või üritavad programmide abil pakutava abi eest vastutuse endale võtta,” on programmis öeldud.
Süüria vastupidavus
Vaidlusi tekitab ka see, kas Süüria opositsioonirühmitusi on võimalik nimetada „mõõdukateks.” Peter Ford, ÜK suursaadik Süürias aastatel 2003 kuni 2006, vastas parlamendi järelepärimisele, et mõõdukate rühmituste olemasolu Süürias saab olla „ennekõike kujutlusvõime vili.” Valitsus on aga kindlaks jäänud oma seisukohale, et Süürias eksisteerivad mõõdukad opositsionäärid, kes ei toeta ei Assadi režiimi, Islamiriiki, ega ka al-Qaida’t.
CSSF-i ametlikud aruanded väidavad, et mida enam opositsionääride ühist ja sidusat koostööd toetatakse, seda lihtsam on tõestada seda, et nad on elujõuline alternatiiv nii Assadile kui ka ekstremistidele.
Väidetavalt on keskseks eesmärgiks seni olnud just „opositsiooni loomine, mis on võimeline võtma sidusaid poliitilisi seisukohti, neid esitama ning efektiivselt läbirääkimisi pidama.”
Kogukondlik politseitöö
Üks enim vastuolusid tekitanud CSSF-i projekt oli ÜK toetus niinimetatud Vabale Süüria Politseile (Free Syria Police), mille eesmärk oli olla kogukondlikult juhitud korrakaitse üksuseks opositsiooni kontrolli all olevatel aladel. ÜK rahastus tuli läbi eraettevõtte Adam Smith International poolt juhitud programmi Juurdepääs Õigusemõistmisele ja Kogukonna Toetusele (ingl Access to Justice and Community Support – AJACS), mis 2017. aasta detsembris ajutiselt peatati, kui BBC tõi avalikkuse ette programmiga seotud korruptsiooni ning rahastuse jõudmise terroristide kätte.
Väidetavalt rahastas Adam Smith International teadlikult terroristide tegevust või ei tegutsenud piisavalt kiiresti pärast teadasaamist, et osa rahastusest nende kätte jõuab. Nii valitsus kui ka Adam Smith International eitasid süüdistusi ning projekt jätkas oma tegevust 2018. aasta alguses.
Mässuliste toetamine
Ka valitsuse poolt esitatud andmed Süüria opositsiooni toetuseks tehtud kulutuste kohta on vastuolulised.
2018. aasta märtsis öeldi parlamendile, et vahemikus 2011 kuni 2017 kulutati sel eesmärgil kokku 32 miljonit naela. Kõigest mõni kuu varem, 2017. aasta septembris, ütles välisminister Lord Ahmad, et CSSF-i Süüria toetuseks antud rahastuse koguväärtus viimase kolme aasta jooksul oli kokku 199 miljonit naela. Kaks aastat varem, 2015. aasta lõpus, väitis valitsus, et on Süüria opositsioonile kokku andnud enam kui 67 miljonit naela. Declassified andmetel on viimase viie aasta jooksul CSSF 13 projekti kaudu andnud Süüria opositsiooni toetuseks kokku 215 miljonit naela.
Meedia operatsioonid
Ka Süüria meedia pole ÜK toetusest kõrvale jäänud. Muu hulgas on ÜK alates 2012. aastast rahastanud 5 erinevat salajast meediaprojekti, mille eesmärk on olnud üle terve Süüria kohalike ajakirjanike võrgustiku loomine konflikti sobivaks kajastamiseks.
CSSF-i dokumentidest on nähtav, et ÜK püüdis „strateegilist kommunikatsiooni kasutades arendada mõõdukate häälekandjaid ning pakkuda alternatiivseid mõõdukaid narratiive, mis konkureeriksid režiimi ja ekstremistide omadega.”
2015. aasta detsembris kulutas ÜK valitsus 5,3 miljonit naela „enam kui 300 Süüria ajakirjaniku ja aktivisti koolitamiseks, et töötada välja iseseisev Süüria meedia.” See hõlmas endas „hulga iseseisvate meediaväljaannete loomist üle kogu Süüria,” mis jõuaksid inimesteni läbi raadio, televisiooni ning kirjasõna.
ÜK varjatud tegevus
ÜK roll Süüria sõjas on olnud valesti ning alakajastatud ÜK peavoolumeedia poolt. Ehkki suurt kajastust on leidnud ÜK sõjaline tegevus Islamiriigi terroristide vastu, on selle varjatud Assadi režiimi vastane tegevus saanud märkimisväärselt vähem tähelepanu. Meedia on usinalt korranud valitsuse seisukohti Assadi režiimi kuritegude osas, kuid opositsioon on suures osas kriitikast pääsenud.
Tõenäoliselt algas ÜK varjatud Assadi-vastane tegevus 2011. aasta lõpus või 2012. aasta algul. Assadi režiim avas toonase ülestõusu käigus rahumeelsete protestijate vastu tule, mis koos välisriikide toetusega andis opositsiooni tegevusele hoogu juurde. Teadaolevalt jätkusid ÜK luure- ja militaaroperatsioonid Assadi vastu vähemalt 2018. aasta keskpaigani.
Nii avalikud kui ka varjatud toetused Süüria mässulistele välisriikide poolt, nagu näiteks ÜK, on aidanud ülestõusu kasvatada kodusõjaks ning sellel jätkuda, kuid sellegipoolest on väljaannete nagu The Guardian ja The Observer poolt korratud seisukoht see, et ÜK pole Süürias toimuvasse olulisel määral sekkunud.
Ei ole selge, kas selline kajastus on CSSF-i rahastatud meediaprojektide poolt kuidagi mõjutatud.