Vene võimud teatasid 26. juunil, et on paigutanud Süüriasse Hmeimimi õhuväebaasi hüperhelikiirusel liikuvad õhk-maa tüüpi raskeraketid. MIG-31K püüdurhävitajatel kantavad relvad on võimelised hävitama minutite jooksul mere- ja maasihtmärke kuni 2000 km ulatuses, muutes sõjalist jõuvahekorda terves Lähis-Ida ja Vahemere regioonis.
Vastavasisulise teadaandega esinesid valitsusametnikud juuni lõpus. Militaaranalüütika lehekülg Defence Blog andmetel on H-47M2 „Kinzhal“ tüüpi rakette kandvate MIG-31K püüdurhävitajate paigutamine Süüriasse esmakordne, leides aset pärast äsja lõppenud Hmeimimi lennuväebaasi moderniseerimist.
H-47M2 Kinzhal missiooniks on vastaste pealveelaevade ning suure tähtsusega maismaasihtmärkide hävitamine 2000 (hävitajate MIG-31K poolt kantuna) kuni 3000 kilomeetri (reaktiivhävitajate TU-22M3 poolt kantuna) raadiuses.
Nii tavapärast raketti kui tuumalõhkepead kanda võiv „Kinzhal“ võeti Vene õhujõududes esmakordselt kasutusele 2019. aastal.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Hüperhelikiirusel (s.o enam kui 5-kordse helikiirusega – üle 6200 km/h) lendav H-47M2 „Kinzhal“ on üks viiest Venemaa uue põlvkonna nn „superrelvast“, mille peatset kasutuselevõttu president Putin maailmale esmakordselt 2018. aastal peetud kõnes kuulutas. Nagu märtsis Makroskoobis avaldatud artiklis sai prognoositud, oli Hmeimimi lennuväebaasi moderniseerimine märk Venemaa soovist laiendada oluliselt oma relvajõudude võimekust Lähis-Ida ja Vahemere regioonis.
Toona ei olnud võimalik ette näha, et vahepeal leiavad aset sündmused, mis provotseerivad Moskvat paigutama Süüriasse kiirkorras mitte üksnes teada-tuntud relvasüsteeme, vaid pooleksperimentaalseid Kinzhale-rakette, mille taktikalis-tehnilised parameetrid ületavad kõikide – nii Vene kui Lääne – laevatõrjerakettide võimekust kordades.
On väga ebatõenäoline, et 25.-26. juunil aset leidnud Kinzhalide paigutamine Süüriasse ei ole seotud Briti mereväe hävitaja provokatiivse seilamisega Krimmi poolsaare akvatooriumisse 23. juunil.
Oluline on mõista, et Kinzhalidega relvastatud MIG-31K hävitajate saatmisel Süüriasse puudub igasugune sõjaline kasutegur võitluses „rahvusvahelise terrorismiga“. Tegemist on ühemõttelise sammuga Lääne merevägede tegevusvabaduse neutraliseerimisel mitte üksnes Mustal merel (selleks on Vene relvajõududel arvukalt alternatiivseid instrumente), vaid kogu Vahemere akvatooriumis.
On väga ebatõenäoline, et 25.-26. juunil aset leidnud Kinzhalide paigutamine Süüriasse ei ole seotud Briti mereväe hävitaja provokatiivse seilamisega Krimmi poolsaare akvatooriumisse 23. juunil.
Kuigi laevade vastaseid tiibrakette eksisteerib maailmas arvukalt, kujutab Kinzhal endast nn „militaarjõudude pea peale pööramise“ (ingl k game-changer) tehnoloogiat, olles ainus maailmas kasutusel olev hüperhelikiirusel liikuv laevade vastane õhk-maa rakett, mille vastu efektiivsed tõrjetehnoloogiad puuduvad. Kord valla päästetuna on Kinzhali poolt rünnatava sõjalaeva või sõjalaevade grupi (juhul kui raketile on monteeritud tuumalõhkepea) ellujäämise väljavaated statistiliselt nullilähedased.
12 000 – 15 000 km/h lennukiirusega liikuv Kinzhal võimaldab Vene õhujõududel rünnata minutitega kõiki Vahemerel, Punasel merel ning Araabia lahes paiknevaid sõjaväelaevu, muutes sedasi militaartasakaalu kogu regioonis ning kaudselt ka maailmas.
Kord valla päästetuna on Kinzhali poolt rünnatava sõjalaeva või sõjalaevade grupi (juhul kui raketile on monteeritud tuumalõhkepea) ellujäämise väljavaated statistiliselt nullilähedased.
Mis puudutab Briti relvajõudude „jõudemonstratsioone“ Vene Föderatsiooni läheduses, siis strateegiline realiteet on selline, et kahe eskadrilli jagu Kinzhalidega relvastatud MIG-31 hävitajaid on võimelised ka tuumalõhkepeata hävitama kogu Suurbritannia „sinise-ookeani“ pealvee sõjalaevastiku. Tõsi, Süüriasse paigutatakse esialgu tõenäoliselt vaid üksikud MIG-31K lennukid.
Olukorras, kus Hmeimimi baasis paiknevad Kinzhaliga relvastatud MIG-31K hävitajad ning TU-22M3 reaktiivpommitajad, on Vene õhujõudude võimekus hävitada minutitega mistahes pealveelaev (sh lennukikandjad) Vahemeres või Lähis-Ida akvatooriumites piiratud vaid elektroonilise luure seirevõime poolt. 2000-3000 km laskeraadiusega tõrjumatust „hüperraketist“ on vähe abi, kui lennukitel puudub info, kus sihtmärgid asuvad.
Mis puudutab Briti relvajõudude „jõudemonstratsioone“ Vene Föderatsiooni läheduses, siis strateegiline realiteet on selline, et kahe eskadrilli jagu Kinzhalidega relvastatud MIG-31 hävitajaid on võimelised ka tuumalõhkepeata hävitama kogu Suurbritannia „sinise-ookeani“ pealvee sõjalaevastiku.
Samas, võttes arvesse asjaolu, et Venemaa luuresatelliitide konstellatsiooni on viimastel aastatel jõudsalt forsseeritud ning tõsiasja, et Lähis-Ida on Venemaa jaoks militaarstrateegiliselt üha olulisem tsoon (mille kohale madalorbiidil lendavaid ELINT-satelliite tulevikus üha rohkem positsioneerida), on alust eeldada, et Moskva on omandanud võimekuse tasalülitada suur osa Lääne merevägede võimekusest strateegiliselt võtmetähtsusega maailmaosas.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus