Maailmavõim & geopoliitika

Ukraina kriisi kronoloogia 1991-2022

Foto: Shutterstock

Mõjuvõimas investeerimispank Goldman & Sachs kogus kokku USA välissuhete nõukogu, New York Times’i ja arvukate uudisteagentuuride poolt pakutava info, et luua terviklik kronoloogia Ukraina võtmesündmustest alates NSV Liidu lagunemisest kuni 24. veebruaril aset leidnud Venemaa invasioonini.

1991

17. märtsi referendumil hääletab üle 80% Ukraina elanikest NSV Liidust iseseisvumise poolt. Venemaa parlament tegi NSV Liidust eraldumise deklaratsiooni 12. detsembril Ukraina ja Valgevene riigijuhtidega ühiselt koostatud SRÜ liitumisleppe ratifitseerimisega.

1994

USA, Venemaa ja Ühendkuningriik allkirjastavad Budapesti memorandumi, mille kohaselt võtavad riigid kohustuse „austada Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja olemasolevaid riigipiire”. Ukraina kinnitas omalt poolt, et loobub oma tuumarelvadest.

2004 november

Pärast arvukaid teateid tulemuste võltsimisest presidendivalimistel, mille võidab Regioonide Partei kandidaat Viktor Janukovõtš, algab Ukrainas 2004. aasta novembris “oranž revolutsioon”. Detsembris toimunud jätkuvoorus võidab presidendivalimised opositsiooni kandidaat Viktor Juštšenko.

17. märtsi referendumil hääletas üle 80% Ukraina elanikest NSV Liidust iseseisvumise poolt

2006 jaanuar

Maagaasi hinna ja transiiditasude üle tekkinud vaidluse tagajärjel katkestab Venemaa täielikult gaasitarned läbi Ukraina territooriumi. Gaasiga varustamine jätkub mõned päevad hiljem.

2009 jaanuar

Venemaa katkestab taas hinnavaidluse tõttu gaasitarned läbi Ukraina. Gaasiühendus taastub kolm nädalat hiljem.

2010

Viktor Janukovõtš võidab presidendivalimised. Janukovõtši peamine rivaal Julija Tõmošenko vahistatakse süüdistatuna ametivõimu kuritarvitamises. Tõmošenkole määratakse vanglakaristus, mille Lääneriikide valitsused hukka mõistavad, leides, et kohtuotsus on poliitiliselt motiveeritud.

2012

Valmib Nord Stream 1 gaasijuhe, läbi mille hakkab Venemaa maagaas liikuma otse Venemaalt Saksamaale.

2013 november

Janukovõtš loobub kokkuleppest tihendada Ukraina majanduslikke sidemeid Euroopa Liiduga, otsustades viia Ukraina lähemale hoopis Venemaale. Otsuse tagajärjel puhkevad riigis Euromaidani rahutused.

2014

Veebruar: pärast katset protesti vägivalla abil alla suruda eskaleeruvad Maidani rahutused ning Janukovõtš on sunnitud Ukrainast põgenema. Parlamendi hääletuse tulemusel vabastatakse Janukovõtš ametist.

Märts: Venemaa annekteerib Krimmi poolsaare.

Aprill: puhkeb sõda Ida-Ukrainas.

Juunis allkirjastab Ukraina uus president Petro Porošenko Euroopa Liidu-Ukraina assotsiatsioonilepingu (EuropeanUnion–Ukraine Association Agreement), mida ta kirjeldab kui Ukraina „esimest, aga kõige otsustavamat sammu” Euroopa Liidu liikmelisuse suunas.

Juuli: venemeelsed separatistid lasevad Ukraina kontrolli alla mitte kuuluva territooriumi kohal alla Malaysia Airlinesi reisilennuki (lend MH17).

September: allkirjastatakse Minski protokoll, püüdmaks teha lõppu sõjale Donbassis. See osutub edutuks,  mistõttu valmib 2015. aasta veebruaris uus meetmete pakett Minsk II.

2015

Minski tippkohtumise järel ning seal kokku lepitud deeskaleerimise protokolli kohaselt peab Porošenko 2015. aasta veebruaris relvarahu läbirääkimisi Donbassi separatistlike jõududega.

Märtsis kiidab Ukraina parlament heaks seaduse, mis annab Minski protokolli kohaselt Donbassi kohalikule omavalitsusele „erilise staatuse”.

2016

2016. aasta jaanuaris jõustub Ukraina “sügava ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna” leping Euroopa Liiduga. Lepingueesmärk on viia riigi majandus, valitsemistavad ja õigusriiklus kooskõlla Euroopa Liidu standarditega ning tagada Ukrainale ligipääs Liidu siseturule.

2017

Märtsis peatab Porošenko kogu kaubavahetuse venemeelsete separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski piirkondadega.

Mais jõustub Ukraina kodanike õigus viisavabalt Schengeni alal reisida.

USA president Donald Trump kiidab heaks surmavate relvade müügi Ukrainale, minnes seeläbi kaugemale Obama administratsiooni poolt Ukrainale antud üksnes mitte-surmavat laadi sõjalisest abist.

2018

2018. aasta novembris avab FSB rannavalve tule ning seejärel hõivab Kertši väinas kolm Ukraina mereväe laeva. Ukraina parlamendi otsusega kehtestatakse Ukraina rannikualadel sõjaseisukord.

2019

Õigeusu kiriku üks juhtivaid autoriteete, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh tunnustab 2019. aasta jaanuaris Ukraina õigeusu kiriku iseseisvust, eraldades seeläbi Ukraina kiriku formaalselt Vene õigeusu kirikust.

Aprillis võidab presidendivalimised koomik Volodõmõr Zelenski. Kaks kuud hiljem saab Zelenski erakond ka parlamendi mandaatidest enamuse.

2020

2020. aasta juunis saab Ukraina NATO “täiustatud võimalustega koostööpartneri” staatuse, mis tagab Ukrainale muu hulgas ligipääsu NATO koostalitlusvõime programmidele ja õppustele.

2021

2021. aasta veebruaris nõuab president Zelenski jõulisemat tegutsemist Ukraina oligarhide suhtes, ennekõike Kremli-meelse poliitiku ja erakonna Ukraina Valik esimehe Viktor Medvetšuki suhtes. Medvetšukile esitatakse süüdistus riigi reetmises ning tema varad külmutatakse.

Märtsis hakkab Venemaa viima suures ulatuses vägesid, relvi ja varustust Krimmi. Samal ajal allkirjastab Zelenski dekreedi nr 117/2021, kiites sellega heaks „Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ajutiselt okupeeritud territooriumi disokupeerimise ja taasintegreerimise strateegia”.

Juulis avaldab Putin artikli pealkirjaga „Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest”.

Septembris teatatakse 80 tuhandest Vene sõdurist, kes on väidetavalt paigutatud Ukraina piiri äärde. Ukraina korraldab ühised sõjalised õppused NATO vägedega. Samal ajal osalevad Vene väed ühistel õppustel Valgevene relvajõududega. 2021. aasta septembris jõuavad lõpule Gazpromi ehitustööd Nord Stream 2 gaasijuhtme rajamiseks.

Novembris teatatakse, et Ukraina piiri äärde on koondunud 100 000 Vene vägede sõdurit. Putin hoiatab, et NATO laienemisel Ukrainasse ületataks „punane joon”.

2022

Alates 2021. aasta detsembrist kuni 2022. aasta jaanuarini esitab Putin USA-le ja NATO-le nõudmisi saamaks Läänelt siduvaid julgeolekugarantiisid. USA keeldub kirjalikust kinnitusest, mis vastaks Venemaa nõudmisele, millele vastavalt ei võetaks Ukrainat kunagi NATO liikmeks. NATO viib Ida-Euroopasse sõjalaevu ja hävituslennukeid. USA paneb ootele tuhanded sõdurid. USA ja teised Lääneriikide valitsused hoiatavad Vene invasiooni ohu eest.

Veebruaris arutleb Putin tele vahendusel Ukraina riikluse üle ning tunnustab kahe venemeelse territooriumi, Donetski ja Luhanski iseseisvust. Putini allkirjastatud dekreedi alusel antakse Vene vägedele luba siseneda nimetatud territooriumitele „teostama rahuvalve missiooni”. USA ja Euroopa Liit kehtestavad piiratud sanktsioone. Ukraina kuulutab välja eriolukorra ning hakkab kohustuslikus korras reservväelasi teenistusse kutsuma. 24. veebruari varahommikul ründab Venemaa Ukrainat. Õhurünnakud tabavad Kiievit ja mitmeid teisi linnu.


Jaga artiklit sõpradega


Allikas: https://www.zerohedge.com/geopolitical/1990-now-chronology-crisis

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.