Ameerika Ühendriikide merevägi jättis käesoleval nädalal ära kahe sõjalaeva seilamise Mustale merele. Sellise avalduse tegi kolmapäeval Türgi valitsus Ukraina ja Venemaa vaheliste pingete kontekstis.
Türgi diplomaatiliste allikate andmetel ei toimunud kolmapäeval USA sõjalaeva plaanitud Bosporuse välja läbimist Mustale merele.
Türgi riiklik uudisteagentuur Anadolu vahendab, et mõlema Ühendriikide sõjalaeva sisenemine Mustale merele, mis oli algselt plaanitud kolmapäevaks ja neljapäevaks, jäi ootamatult ära, ilma et Ankarat oleks plaanide muutusest teavitatud.
Kõigest nädal varem informeeris Türgi maailma avalikkust, et nendeni on jõudnud diplomaatilisi kanaleid pidi informatsioon kahest Mustale merele sisenevast USA sõjalaevast, mis pidid jääma regiooni kuni 4. maini.
Vastavalt 1936. aastal vastu võetud Montreux konventsioonile on Washington kohustatud teavitama Ankarat vähemalt 15 päeva ette plaanidest seilata läbi Dardanellide ja Bosporuse väina. Lepingu alusel ei tohi sõjalaevad jääda Mustale merele kauemaks kui 21 päevaks.
Uudised USA mereväealuste Musta mere missiooni katkestamisest jõudsid avalikkuse ette vaid päev pärast seda, kui presidendid Joe Biden ja Vladimir Putin olid pidanud pika telefonivestluse, milles Biden ärgitas Putinit “leevendama pingeid Ukrainaga” ning kutsus ülesse kahepoolsele kohtumisele neutraalses riigis.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Kõrgelt pingestatud rahvusvahelise kriisi olukordades, kus erinevad osapooled soovivad kuvada erinevatesse sihtgruppidesse enda huvisid teenivat “narratiivi”, on keeruline navigeerida informatsiooni ja desinformatsiooni rägastikus. Infokildude teineteisega kokku sobitamine on reeglina ajamahukas protsess ning aktsepteeritava tõenäosuse ning detailsusega pildi kokku panemine sellest, mis tegelikult juhtus (või vähemasti sellest, mis ei juhtunud), toimub reeglina oluliselt hiljem, kui asjasse puutuvad sündmused aset leidsid.
Sellest tulenevalt on hetkel keeruline öelda, mis osa meedias kajastatust tõele vastab. Väited sellest, nagu teostaks USA pidevalt või vähemasti regulaarselt Mustal merel mereväe manöövreid, vastab tõele. Seega on täiesti võimalik, et otsus saata laevad seegi kord “Venemaa kõhu alla”, võeti vastu ammu enne Ukraina konflikti eskaleerumist. Ent kui see sedasi oleks, siis ei oleks eriline probleem piisava tahtmise korral ettevõtmise plaanipärasust tõestada. Seni seda tehtud ei ole. Samuti puudub teadmine Washingtoni motivatsioonist missiooni ära jätta, kuna avalikult välja lausutu ning tegelikult taotletu ei pruugi kattuda.
USA otsust tühistada plaanid saata sõjalaevad Mustale merele võib tõlgendada kui soovi pingeid maandada, pingete kasvu ära hoida, ent ka märgina valmisolekust reaalseks relvakokkupõrkeks Venemaaga.
Mis peamine, USA otsust tühistada plaanid saata sõjalaevad Mustale merele võib tõlgendada kui soovi pingeid maandada, pingete kasvu ära hoida, ent ka märgina valmisolekust reaalseks relvakokkupõrkeks Venemaaga. Kui mitte kavandatult, siis vähemasti potentsiaalse võimalikkusena.
Musta mere akvatoorium on tihedalt Vene rannikukaitse tiibraketti patareidega kaetud, raskesti tuvastavate diisel-elektri allveelaevade poolt patrullitud, täielikult merelennuväe ründeraadiuses ning terve müriaadi raadio ja kosmoseluure instrumentide poolt seiratud.
Seetõttu on veekogu näol tegemist “Vene järvega” millele seilamine tähendaks NATO pealveealustele suitsiidimissiooni. USA sõjalaevade ja lennukite patrullid Venemaa piiri ääres on venelaste jaoks küll maksimaalselt provotseeriv, ent minimaalselt ohtlik ettevõtmine, sest reaalse sõja puhkemise ohu puhul tõmmatakse sellised relvaplatvormid Vene raketi ja õhuvägede löögiulatusest kauge(ma)le.
Sellest milline on Ukraina konflikti suurem kontekst on lühidalt kirjutatud järgnevas.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus