Maailmavõim & geopoliitika

NATO töötab välja „kognitiivse sõjapidamise” relvi

NATO sõjalisse allianssi kuuluvate Lääneriikide valitsused töötavad välja „kognitiivse sõjapidamise” taktikaid, kasutades ohtu, mida Venemaa ja Hiina endast väidetavalt kujutavad, et õigustada „inimeste seas meie ajude nimel sõja pidamist” eesmärgiga „kõik inimesed relvadeks muuta”.

NATO töötab välja uusi sõjapidamise viise, et pidada „ajude nimel lahingut,” nagu allianss seda ise väljendab.

Arengutega kognitiivse sõjapidamise strateegiates on sõjaline allianss hakanud teoretiseerima uue, järjekorras kuuenda sõjapidamise kategooria üle: „inimene”.

USA poolt juhitud NATO blokk on katsetanud erinevaid uudseid sõjapidamisvahendeid enda defineeritud vaenlaste vastu, muu hulgas majanduslikke, küber-, teabe- ja psühholoogilisi sõjapidamisvahendeid.

Tänaseks on NATO välja tulnud uut tüüpi sõdimise viisiga, mida nimetatakse kognitiivseks sõjapidamisvahendiks. Kognitiivset sõjapidamist kirjeldatakse kui „ajuteaduste relvastamist”, mis hõlmab endas kõrgematasemelise „sotsiaalse manipulatsiooni” rakendamise eesmärgil „indiviidi häkkimist” läbi „inimese aju haavatavuste” ärakasutamise.

Viimase ajani on NATO jaganud sõja tegevusdomeenide alusel viide erinevasse kategooriasse: õhk, maa, vesi, kosmos ja küberkeskkond. Kuid arengutega kognitiivse sõjapidamise strateegiates on sõjaline allianss hakanud teoretiseerima uue, järjekorras kuuenda sõjapidamise kategooria üle: „inimene”.

Kognitiivset sõjapidamist kirjeldatakse kui „ajuteaduste relvastamist”, mis hõlmab endas kõrgematasemelise „sotsiaalse manipulatsiooni” rakendamise eesmärgil „indiviidi häkkimist” läbi „inimese aju haavatavuste” ärakasutamise.

NATO poolt rahastatud 2020. aastal läbi viidud uurimus uut tüüpi sõjapidamisvahendi kohta selgitas: „Ehkki tegevused viies domeenis viiakse ellu eesmärgiga avaldada mõju inimdomeenile, on kognitiivse sõjapidamisvahendi eesmärk teha igaühest relv.”

„21. sajandi sõjatandriks on aju,” rõhutas raport. „Võitlusväljaks on inimesed” ning „tuleviku konfliktid inimeste seas leiavad tõenäoliselt aset esmalt digitaalselt ning alles seejärel füüsilisel kujul poliitiliste ja majanduslike võimukeskuste juures.”

Ehkki NATO rahastatud uuring rõhutab, et enamik nende kognitiivse sõjapidamisvahendi alasest uurimusest on läbi viidud kaitse eesmärgil, nendib see siiski, et sõjaline liit arendab välja ka ründetaktikaid. „NATO inimkapitali kaitseks ning meie vaenlaste haavatavustest kasu lõikamise nimel tuleb tunnistada, et inimesed on sageli peamiseks nõrkuseks.”

Raport tõdeb, et „kognitiivse sõjapidamisvahendi eesmärk on kahjustada mitte ainult sõjavägesid, vaid ka ühiskondi.”

Kuivõrd NATO-ga on vastasseisus terved tsiviilelanikkonnad, rõhutas raport, et Lääne sõjalised jõud peavad teadlastega rohkem koostööd tegema, et relvastada sotsiaal- ja inimteadusi, aitamaks alliansil oma kognitiivse sõjapidamise võimekust välja arendada.

21. sajandi sõjatandriks on aju. Tuleviku konfliktid inimeste seas leiavad tõenäoliselt aset esmalt digitaalselt ning alles seejärel füüsilisel kujul poliitiliste ja majanduslike võimukeskuste juures.

Uuringus kirjeldati seda fenomeni kui „ajuteaduste militariseerimist”. Siiski on selge, et NATO kognitiivse sõjapidamise arendus viib välja kogu inimühiskonna ja psühholoogia militariseerimiseni, alustades meie kõige intiimsematest sotsiaalsetest suhetest meie enda meeltega.

Selline kõikehõlmav ühiskonna militariseerimine väljendub ka NATO poolt rahastatud paranoiliselt kõlavas raportis, mis hoiatab „varjatud viienda kolonni eest, kus igaüks eneselegi teadmata käitub täpselt mõne meie vastase plaanide kohaselt”. Uuring väljendab selgelt, et need „vastased”, kes väidetavalt Lääne dissidentide teadvust ära kasutavad, on Hiina ja Venemaa.

Ehk teisisõnu, see dokument demonstreerib selgelt, et NATO näeb oma riikide populatsioonis üha suuremat ohtu, kartes, et tsiviilelanikud võivad olla Venemaa või Hiina heaks tegutsevad niinimetatud „uinunud agendid” ehk viies kolonn, mis töötab vastu „Lääne liberaalsetele demokraatiatele”.

Kognitiivse sõjapidamisvahendi eesmärk on teha igaühest relv.

NATO arengud uudsete “hübriidsõja” pidamise vahendite osas leiavad aset ajal, mil liikmesriikide sõjalised kampaaniad on seninägemata ulatuses suunatud omaenda rahva vastu.

Väljaanne The Ottawa Citizen vahendas septembris, et Kanada sõjaväe ühendatud operatsioonide väejuhatus (Joint Operations Command) kasutas COVID-19 pandeemiat ära, et korraldada infosõda oma riigi kodanike vastu ning selle käigus kanadalaste peal propaganda taktikaid katsetada.

NATO rahastatud siseraport vihjas, et Kanadas aset leidnud paljastav avaldus heitis valgust vaid Lääne sõjaliste jõudude poolt (üle kogu maailma kasutatavate) ebakonventsionaalsete sõjapidamise viiside jäämäe tipule.

Väljaanne The Ottawa Citizen vahendas septembris, et Kanada sõjaväe ühendatud operatsioonide väejuhatus (Joint Operations Command) kasutas COVID-19 pandeemiat ära, et korraldada infosõda oma riigi kodanike vastu ning selle käigus kanadalaste peal propaganda taktikaid katsetada.

„Kognitiivsed sõjapidamisvahendid on mõeldud mitte ainult muutma inimeste mõtlemist, vaid ka nende käitumist,” kirjutas Kanada valitsus oma ametlikus pressiteates. „Kognitiivse domeeni vastu suunatud rünnakud hõlmavad endas kombineeritult küber-, eksitava ja valeinformatsiooni levitamise, psühholoogiliste ning sotsiaalsete manipulatsioonide alast võimekust.”

Ottawa pressiteates lisati: „Kognitiivse sõjapidamise võitlusväljaks on inimeste meeled. Selle eesmärk on külvata lahkhelisid, õhutada vastuolulisi narratiive, polariseerida seisukohti ning radikaliseerida ühiskonnagruppe. Kognitiivne sõjapidamine võib panna inimesi käituma viisil, mis häirib või killustab tavaoludes ühtset ühiskonda.”

Allikas: Activist Post


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *