fbpx
AudioMaailmavõim & Geopoliitika

Briti mereväespetsialist Vene laevastiku missioonidest Ukraina-vastastes operatsioonides

Vene laevastik manöövritel aprillis 2021

H I Sutton

Vene militaarjõu koondamine Ukraina ümber on jõudnud küpsesse faasi. „Õppuste” varjus on Mustale merele kogunenud Vene laevastike kuus dessant- ja allveelaeva, tuues need sedasi Ukraina vastu potentsiaalselt teostatavate sõjaliste operatsioonide veelgi vahetumasse lähedusse.  

Esimene Vene mereväe dessantlaevade grupp, mis suudab kanda nii jalaväge, tanke kui varustust, on läbinud Dardanellid, mis ühendavad Vahemerd Musta merega. Tegemist on pöördelise hetkega nende vastuolulisel reisil Musta mere ja Ukraina suunas.

Dardanellid ja Bosporus on kaks kitsast väina, mis ühendavad Vahemerd Musta merega. Sealse veetee reeglid näevad ette, et laevad väinasid läbides ümber ei pööra. Kuus dessantlaeva ning allveelaeva peaksid paari päeva jooksul jõudma Mustale merele.

Dardanellide läbimine kaotab nende laevade missiooni osas viimasedki kahtlused. Nende siirdumine Balti ja Põhjamere laevastikest Mustale merele on vaieldamatult osa president Putini vägede koondamise plaanidest. Need laevad on hästi sobivad rünnaku teostamiseks sillapea loomise kaudu ning hädavajalikuks logistiliseks toeks maavägedele nende operatsioonides Ukraina rannikul.

Katteloori eemaldamine strateegiliselt ebaselguselt… või valeteabelt

Laevad jõudsid alles hiljuti Vene Vahemere mereväebaasi Tartuses Süürias, kus peatuti vaid lühikest aega enne Mustale merele siirdumist.

Lääne vaatlejad on neid jälginud alates Balti regioonist lahkumisest. Paljudel pole olnud mingeid kahtlusi selle osas, et sõjalaevade liikumine on seotud vägede koondamisega Ukraina ümber. Vene meedia pole aga toimuvat sellise nurga alt kajastanud. Kui laevad Tartusesse saabusid, kirjeldas Venemaa kaitseministeerium seda kui „osa Vene mereväe korraldatavatest õppustest”. Ehkki vahepeal leidsid kahtlemata aset ka mingisugused õppused, ei ole toimuva iseloomu varjamiseks jäänud enam alles ühtegi vähegi veenvat katteloori.

Samal ajal liikus Vahemerele kaks Slava klassi ristlejat. Mõlemat laeva saatsid omakorda teised sõjalaevad, millest paljud on varustatud tiibrakettidega. Koos Tartuses paiknevate Kilo klassi allveelaevadega on need otseseks vastuseks seal paiknevatele NATO emalaeva gruppidele.

Laevadel kulub väinade läbimiseks mitu päeva. Esimene üksuste kontingent koosneb kolmest Roputša klassi laevast – Minsk (pardanumber 127), Korolev (130) ja Kaliningrad (102).

Naval News väljaandega jagatud andmete põhjal pidi teine üksuste kontingent neile järgnema 9. veebruaril. Sinna kuulub dessantlaev Pjotr Morgunov (117) ja kaks Roputša klassi laeva: Georgii Pobedonosets (016) ja Olenegorski Gornjak (012). Kilo tüüpi allveelaev Rostov Doni ääres (B-237) peaks neile järgnema 11. veebruaril.

Amfiib-dessantlaevade hulka kuulub üks Ivan Greni klassi laev, Pjotr Morgunov (017), ja kuus Roputša klassi laeva. 6600 tonni kaaluv Ivan Greni klassi laev suudab kanda kuni 13 lahingutanki või 40 soomukit ning 300 sõdurit. Lisaks suudab see kanda kahte helikopterit õhudessandi otstarbeks ja logistiliseks toeks. Väiksem, 4080 tonnine Roputša klassi laev suudab kanda kuni 10 lahingutanki ja 340 sõdurit.

Seega on Ukraina lähedusse koondatavate laevade kombineeritud dessantvõimsus (on) kuni 63 lahingutanki ja 2000 sõdurit. Hetkel on iga laeva spetsiifiline last teadmata, olles tõenäoliselt mitmekesisem. Küll aga suurendab massiivne merekargo võimekus oluliselt Venemaa võimekuste spektrit Ukraina sõjateatris.

Kilo tüüpi allveelaev

Allveelaev Rostov-na-Donu (B-237) on omaette muutujaks ning peaks hakkama iseseisvalt Musta mere poole siirduma 11. veebruaril. Aluse naasmist Mustale merele pärast operatsioone Vahemerel seostatakse paratamatult Ukrainaga.

Allveelaev oli Balti mere laevastikus remondis, kuhu ta seilas mööda pikka mereteed. Retk hõlmas endas pikka viibimist Vahemeres. See on iseenesest vastuoluline, sest Montreux konventsioon piirab oluliselt põhjuseid, miks allveelaevad võivad üldse Bosporuse väina läbida. Rostov Doni ääres (B-237) naases Vahemerre 2021. aasta märtsis ning siirdub nüüd, 11 kuud hiljem, tagasi Mustale merele.

Ukraina lähedusse koondatavate laevade kombineeritud dessantvõimsus (on) kuni 63 lahingutanki ja 2000 sõdurit.

Allveelaeva naasmine Mustale merele tõstab Vene Musta mere allveelaevade kontingendi kolme lahinguvalmis aluseni, millest kõik on täiustatud Kilo klassi allveelaevad. Kaks allveelaeva paiknevad veel Vahemerel ning kaks on hoolduses.

Kaks Vahemerele jäävat allveelaeva tagavad Vene mereväe ründevõimekust seal paiknevate NATO lennukikandja gruppide vastu.

Suur pilt

Venemaa liigutab praegu paljusid oma laevu. Ehkki osa ümberpaigutusi toimub regionaalsetel põhjustel, seostatakse enamikke muutusi ennekõike suurenevate pingetega NATO ja Venemaa vahel. Vene sõjalaevad on olnud iseäranis aktiivsed Atlandi ookeanil, seda ennekõike Euroopa läänetiival. Põhjamere laevastiku Slava klassi ristleja “Marssal Ustinov” on eelpositsioneeritud ja paiknes Iirimaa ranniku lähedal. 7. veebruaril siirdus raketiristleja aga edasi Vahemerele.

2. veebruaril liikus Vaikse ookeani laevastikku kuuluv Slava klassi ristleja “Varjag” läbi Suessi kanali Vahemerele. Seega liikus samal ajal Vahemerele kaks Slava klassi ristlejat. Mõlemat laeva saatsid omakorda teised sõjalaevad, millest paljud on varustatud tiibrakettidega. Koos Tartuses paiknevate Kilo klassi allveelaevadega on need otseseks vastuseks seal paiknevatele NATO emalaeva gruppidele.

Vene tuumaallveelaevade positsioonid on ilmselgetel põhjustel teadmata, ehkki ka need on hetkel piirkonnas aktiivsed. Kuus Musta mere suunas liikuvat dessantlaeva suurendavad veelgi enam Venemaa niigi hiiglaslikku Ukraina-vastast militaarvõimekust. See suurendab omakorda Vene militaarvägede valikute arsenali. Vaatlejad püüavad võidu ennustada president Putini plaane. Millised tema konkreetsed plaanid ka ei oleks, selge on see, et mis hetkel aset leiab, ei ole midagi muud kui invasioonivägede koondamine.

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.