Maailmavõim & geopoliitikaSuur lugu

Kõrbemiraaž “Visioon 2030” ja Saudi Araabia tume tulevik

Minu vanaisa reisis kaameliga, mu isa reisis kaameliga. Mina sõidan Mercedesega ja mu poeg sõidab Land Roveriga. Tema poeg sõidab ka veel Land Roveriga, aga pojapoeg on taas kaameli seljas.
Rashid bin Saeed Al Maktoum

F. William Engdahl on riskikonsultant ja lektor. Engdahl on geoökonoomika ekspert ning majandusajaloolane kelle huviorbiidis on finantssektori, energeetika, põllumajanduse ja poliitökonoomika võtmeküsimused globaalses mõõtkavas. Saudi Araabia pikaaegse naftaministri Ahmed Zaki Yamani sõnul on tegemist ainsa autoriga, kes on käsitlenud Lähis-Ida naftakriise kõiki (sh. avalikkusele teadmata) tõsiasju arvesse võttes terviklikult.

William Engdahl

Saudi Araabia strateegiline kava vabastada ennast naftasõltuvusest on vigane ning viib islamikuningriigi krahhini, mis toob kaasa laiaulatuslikud tagajärjed nii Lähis-Idale kui maailmale. Olukorda analüüsib geopoliitika ja maailma energeetikasüsteemide ekspert William Engdahl.

Kõrvalt vaadates tundub, nagu üritaks Saudi Araabia de facto valitseja, kroonprints Mohammed bin Salman, anda endast parima, et lammutada maailma naftahiiglane küündimatute valitsemisotsustega. Ajal, mil ambitsioonikas kroonprints langetab Saudi naftahindu, on islamikuningriigi majandus igast küljest kokku varisemas – alates läbimõtlemata “Visioon 2030” arengukavast kuni traditsioonilise naftasektorini, mis moodustab endiselt 87% kuningriigi eelarvest. Saudi Araabia kiratsemisel saavad olema ulatuslikud geopoliitilised tagajärjed nii Lähis-Idas kui laiemas maailmas.

Olles võimetu õppima oma 2014. aastal tehtud vigadest, mil sihtmärgiks võeti USA kasvav kildanaftatööstus, alustas Saudi prints bin Salman 2020. aasta märtsis järjekordset jõudemonstratsiooni maailma naftaturgudel. Seekord vallandus mõõduvõtt pärast seda, kui Venemaa – mis ametlikult OPECisse ei kuulu – keeldus 300 000-barrelisest kärpest tootmismahtudes. Moskva oli seisukohal, et säärane kärbe oleks ebakindlal maailmaturul rumal ning ebaotstarbekas. Venelastel oli õigus. Aprilli alguses ujutasid saudid naftaturud üle kolme miljoni lisabarreliga päevas – seda kõike ajal, mil COVID-19 ülemaailmsest levikust tingitud paanika viis õhu-, mere- ja maatranspordi kütusenõudluse nullilähedaseks. See tõsiasi jäi bin Salmanil kahe silma vahele ning naftahinnad kukkusid ülikõrge pakkumise ning rekordmadala nõudmise ühismõjus seninägematutesse sügavustesse, viies islamikuningriigi riigitulud kollapsitsüklisse.

Tagasilöök

Kahe nädala jooksul pärast avantüüriks kujunenud hinnasõda – seekord nii USA kui Venemaa vastu – langesid naftahinnad 60 dollari pealt 30 dollarini barreli kohta. Saudide jaoks oli tegemist katastroofiga. Krediidiagentuuri Fitch Ratings hinnangul vajab Saudi Araabia oma eelarve tasakaalustamiseks maailmaturgude naftahinda umbes 90 dollari juures. Aprillis, kui koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud eriolukorrad olid haripunktis, oli saudide tulu naftaekspordist 2019. aasta aprilliga võrrelduna 65% langenud. Konteksti loomiseks tasub meeles pidada, et 2012. aastal ulatusid saudide naftaekspordi tulud ligikaudu 350 miljardi dollarini. 2020. aastal ei pruugi mustast kullast saadav sissetulek ületada 150 miljardi piiri.

Aprilli alguseks oli ülemaailmne naftanõudlus koroonaviirusest tingitud riiklike eriolukordade tõttu langenud ennekuulmatud 30%. Üksnes tänu pretsedenditule OPECi tootmismahtude kärpele (mida paanikas saudid ise juhtisid ning millega ka venelased nõusse saadi) hakkasid naftahinnad uuesti kosuma, tõustes 20 dollari juurest 40 dollarini barreli kohta. Möödunud kümnendi tasemeni pole naftahinnad aga ligilähedaseltki küündinud.

Visioon 2030″?

Maailmaturu naftahindade pikaajaline surutis kuulutab bin Salmani plaanile, vabastada Saudi Araabia lõpuks naftasõltuvusest ning viia riik “neljandasse tööstusrevolutsiooni”, täielikku hävingut.  Suurejoonelise plaani aluseks on McKinsey konsultatsioonibüroo poolt välja pakutud strateegia, millele bin Salman andis nime “Visioon 2030”. Tegevuskava, mis 2017. aasta lõpus avalikkuse ette toodi, näeb ette kõrbekuningriigi muutmist arenenud kõrgtehnoloogiliseks maaks juba 2030. aastaks.

Maailmaturu naftahindade pikaajaline surutis kuulutab bin Salmani plaanile, vabastada Saudi Araabia lõpuks naftasõltuvusest ning viia riik “neljandasse tööstusrevolutsiooni”, täielikku hävingut. 

Reaalsuses pole “Visioon 2030” plaan aga rohkemat kui miraaž – kogum neoliberaalseid ettepanekuid, mis tänases olukorras lubatud uut majandust kaasa ei too. Kõige tõenäolisemalt hävitab “Visioon 2030” islamikuningriigi vähese olemasoleva naftapõhise stabiilsuse, süvendades veelgi Saudi Araabia ühiskonna materiaalseid lõhesid. Vaatamata kümnendite jooksul kogunenud naftarikkustele elab hinnanguliselt 20% saudide alamatest jätkuvalt suhtelises vaesuses.

2016. välja käidud plaan hõlmab endast kolme peamist sammast: rajada vitaalne ühiskond, edukas majandus ning ambitsioonikas rahvusriik. Lähemalt vaadatuna tegelevad “Visioon 2030” kolmekümne kolmest peatükist 14 majanduse, 11 sotsiaalsete küsimuste ning 8 avaliku haldusega.

Kuna Saudi Araabia rahvastikust on tervenisti 70% ülekaalulised, sisaldab kroonprintsi visioon teiste ettepanekute seas ka kava kahekordistada iganädalaselt sportivate saudiaraablaste arvu. Sellele lisanduvad veel eesmärgid suurendada kodanike säästude taset ning viia Saudi Araabia linnadest kolm maailma 100 parima sekka. Neom (vt. all) nende hulka ei kuulu.

Samuti sisaldab plaan lennukaid ambitsioone kasvatada naftasektorist sõltumatu SKP osakaal 16 protsendipunktilt 50-ni, langetada töötuse määra 12% pealt 7-le ning kaasata ligikaudu triljoni dollari ulatuses välisinvesteeringuid. Raskesti usutaval kombel nähakse ette ka 1,2 miljoni turisti ja 30 miljoni palveränduri iga-aastast külastust ning Saudi Araabia riikliku investeerimisfondi kogumahu kasvatamist kahe triljoni dollarini.

Plaanide ambitsioonikus muutub mõistetavaks, kui võtta arvesse, et 2018. aastal saabus Saudi Araabiasse vaid 200 000 turisti ning hadžile suundus 2019 kokku 2,6 miljonit palverändurit. Religiooniturism tõi kuningriigile tervikuna sisse 12 miljardit dollarit. 2020. aastal on palverännakud koroonaviiruse tõttu katkestatud. Mis puudutab Saudi Araabia riiklikku investeerimisfondi, siis selle väärtust hinnatakse hetkel 320 miljardi dollarini – kaugel soovitud 2000 miljardi tasemest.

Lihtsustatult öeldes on “Visioon 2030” plaani (mis peaks Saudi Araabia viima “naftasüstla” otsast kõrgtehnoloogilisse epohhi koos 5G-võrkude, tehisintellekti ja geenitehnoloogiaga) sisuks avada maailma üks religioosselt kõige konservatiivsemaid riike, kasutades selleks riigisektori “kroonijuveelide” osalist erastamist, kärpeid riiklikes subsiidiumites (mis tähendab riigi vaeseima osa de facto maksustamist) ning välisinvestorite abi. Selline nägi välja visioon aastast 2030 aastal 2018. Ametlik koduleht, kus kõrgelennulised plaanid said välja kuulutatud, pole aga kahe aasta jooksul uuenenud.

Neom

Bin Salmani visiooni lipulaevaks on uhiuue Belgia-suuruse linna Neomi rajamine (araabia keeles uus tulevik). Projekti ametlik veebileht kirjeldab plaani järgnevalt: “Neom hakkab hõlmama linnu ja linnakesi, sadamaid ja ettevõtlustsoone, uurimis-, spordi- ja meelelahutuskeskusi ning vaatamisväärsusi turistidele. Uus asum saab koduks ja tööpaigaks rohkem kui miljonile elanikule kogu maailmast.” 2017. aastal Bloombergi uudistekanalile antud intervjuus kinnitas bin Salman entusiastlikult, et esimene linnas valmistatud robot saab kandma linna nime ning futuristliku asumi projekt hakkab endas kätkema kõike, alates tehisintellektist ja lõpetades nn asjade internetiga.

Neomi plaanitud asukohaks on tühi kõrbeala Punase mere kaldal, Lõuna-Iisraeli, Jordaania ja Egiptuse lähistel. Lähimaks Saudi linnaks on Tabuk. Ametlikust kirjeldusest selgub, et “uue tuleviku” loodetud üks miljon elanikku ei hakka koosnema saudi päritolu inseneridest ja raketiteadlastest, vaid hoopiski imporditud talendist.

Ligikaudu 500 miljardit dollarit maksev Neom on bin Salmani isiklik hobiprojekt “Visioon 2030” raames. Linna rajamist plaanitakse rahastada riikliku investeerimisfondi kaudu, mida juhib kõikjal kohalolev kroonprints ise. Plaan sisaldab muuhulgas ideed tõmmata Neomi luksusliku turismi- ja majandustsooni orbiidile ka Sharm el-Sheiki kuurortlinn Egiptuses.

Neom on Saudi Araabia arengukava “Visioon 2030” megaprojekt – riigi loodeossa Punase mere äärde ehitatav uus tulevikulinn, mis on plaanis rajada taastuvenergia, tehnoloogia, kogukonna, mitmekesisuse ja kaasaegse arhitektuuri põhimõtetele.

Ent kuidas idamaine muinasjutt reaalsuseks saab? Siinkohal lähevad asjad keeruliseks. Aastal 2016 ulatusid Saudi välisvaluuta reservid ligikaudu 700 miljardi dollarini. Aprillis 2020, mil naftahinnad kokku kukkusid, oli reserv kahanenud 448 miljardi dollarini. Et riigieelarvesse kujunenud auku kinni mätsida, on valitsus kolmekordistanud käibemaksu (5%-lt aastal 2018 15-le aastal 2020) ning kahekordistanud kütusehindu. Mõlemad kujutavad endast samme, mida Saudi avalikkus ei toeta.

Ka riiklikul investeerimisfondil pole just eriti hästi läinud

Peamiseks tuluallikaks, mis pidi investeerimisfondi lisama 100 miljardit dollarit, oli hiiglasliku riikliku naftaettevõtte Aramco erastamine. Maailma naftaturu olukorra tõttu kukkus see plaan läbi. Selle asemel, et aktsiate avalikul esmaemissioonil paisata turule 5% ettevõtte aktsiatest, müüdi 26,5 miljardi dollari eest üksnes 1,5% ettevõttest ning sedagi eelkõige siseriiklikult, kuna välisinvestoreid pakkumine eriti ei ahvatlenud. Viimase nafta(hinna)sõja tagajärjena on välismaine huvi Saudi Araabia majanduse selgrooks olevasse Aramcosse investeerimise vastu haihtunud.

„Nad on kaotanud kõigi usalduse, sh nende, kes ise Aramcosse investeerisid. Alustati hinnasõda ja jäädi oodatud kasumist ilma,“ ütles Arab Digesti toimetaja Hugh Miles. Aramco aktsiate tulevane müük pidi viima investeerimisfondi väärtuse 3 triljoni dollarini. Praegu on see vähetõenäoline.

Kroonprints lootis investeerimisfondi varade väärtust kasvatada ka Jaapani SoftBanki investeerides. Seegi läks vett vedama. Mais 2020 teatas SoftBank, et majandusaastal 2019-2020 jäi Vision Fund, millesse Saudi Avalik Investeerimisfond oli investeerinud 45 miljardit dollarit, ligikaudu 17,7 miljardi dollariga kahjumisse. Samuti on olnud kuulda, et Saudi Investeerimisfond on loobunud plaanist investeerida koos SoftBankiga 200 miljardi dollarilise väärtusega päikesefarmi.

Hiljaaegu laenas Saudi Araabia keskpank (SAMA) investeerimisfondile järjekordsed 40 miljardit dollarit, et lõigata kasu COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutest. Niisiis panustatakse maailmamajanduse taastumisele tulevikus. Seejuures loodetakse ka kohmakalt tegutsenud Boeingule, mis jääb väljavaatena aga aina ähmasemaks.

Keset koroonapiiranguid ja langevaid kütusehindu näib Aramco saatusega seotud Saudi majanduse ümberkujundamine keeruline. Asja teeb hullemaks ka see, et Aramco peab välja maksma 75 miljardi dollari väärtuses dividende, mida lubati investoritele 2019. aasta detsembris 5% aktsiate esmaemissioonil. Selliseid iga-aastaseid väljamakseid peab ettevõte tegema järgmised viis aastat.

Praeguseks on mitte ainult Neom, vaid kogu “Visioon 2030” ebaõnnestunud. Raskused, millega Saudi Araabia tänasel päeval silmitsi seisab, on suuremad kui kunagi varem pärast 1945. aastat, mil naftarikkused esimest korda riiki tulvasid.  

Geopoliitlised tagajärjed

Kuivõrd Saudi Araabia lähimad liitlastest naabrid Araabia Ühendemiraadid ja Bahrein on nõustunud Iisraeli riiki tunnistama, on ka bin Salman sattunud märkimisväärse surve alla USA diplomaatilise initsiatiiviga liituda. Kõik märgid näitavad, et maailma naftanõudlus on languses, eriti Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika industriaalmaades, kus roheliste poliitikate rakendamine on jätkuvalt kasvutrendis, mis tingib maailmaturgudel musta kulla ülepakkumise. Tegemist on globaalse suundumusega, mida saudid saavad väga vähe mõjutada.

Raskused, millega Saudi Araabia tänasel päeval silmitsi seisab, on suuremad kui kunagi varem pärast 1945. aastat, mil naftarikkused esimest korda riiki tulvasid.  

Iraani-Hiina äsja sõlmitud 25-aastane strateegiline partnerlus, millel on ka märkimisväärne militaarne komponent, paneb bin Salmani peale lisasurve formuleerida uus geopoliitiline strateegia, mis suunaks pilgu kaugemale varisõdade pidamisest Jeemenis ja mujal. Sõdadest, mis on senini osutunud saudidele läbikukkumiseks – tõsiasi, millest annab tunnistust ka Iraani toetatud Houthi vastupanuvõitlejate võimekus pommitada Riyadhi ja teisi sihtmärke saudide emamaal. Mõni kuu tagasi sekkusid Jeemeni sõjateatrisse ka Ühendemiraadid, jagades riigi mõtteliselt mööda kunagisi külma sõja aegseid piire. See manööver tegi hoolimata Saudi Araabia vastuseisust lõpu viljatule ja laastavale konfliktile.

Nelja aasta eest kuulutas bin Salman välja majandusliku embargo Katari vastu. Põhjenduseks toodi Katari seos Moslemi Vennaskonnaga, mis on nüüdseks keelustatud nii Saudi Araabias, Egiptuses kui ka teistes Pärsia lahe monarhiates. Ajal, mil bin Salmanit survestatakse Israeli tunnustamisega ühinema, proovib Washington muuhulgas veenda Saudi Araabiat parandama suhteid Katariga, mis omakorda kasvataks Iraanile suunatud pinget. Kui Washingtoni manööver peaks õnnestuma, eriti arvestades Saudi Araabia nõrgenenud majanduslikku positsiooni, võib vormuda uus strateegia Iraani suunal tegutsemiseks. Hiinlaste Uue Siiditee saatus, mille ambitsioonid hõlmasid alles hiljuti Türgit ja Iisreali, jääks aga USA vastutegevuse valguses ebaselgeks.

Ajal, mil kogu Lähis-Ida on muutuses, on Saudi monarhia kivistub savijalgadel hiiglaseks, kes näeb pealt, ent on samas võimetu peatama oma mõjuvõimu hääbumist nii regioonis kui naftamaailma üle.

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *