Maailmavõim & geopoliitika

Vene julgeolekunõukogu juht: Ukrainat ootab ees Afganistani saatus

Ukraina sõda
Foto: Ukraina kaitseministeerium (CC BY-SA 2.0)

Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev ennustab, et Washington hülgab tulevikus oma Ukraina projekti sama järsku kui äsja lõpu leidnud Afganistani avantüüri.

Hiljuti Vene väljaandele Izvestja antud intervjuus märkis Patrušev, et “Kiiev teenib oma tegudega ilmselgelt üksnes meretaguste isandate huvisid, andes endast kõik, et saavutada liikmelisus NATOs…, kuid sedasi toimides unustatakse, et Kabuli USA-meelne nukuvalitsus omas samuti ametlikult Ameerika Ühendriikide peamise liitlase staatust väljaspool NATOt. Kas see staatus aitas seda päästa? Ei. Ukraina ameerikameelset seltskonda ootab tulevikus samasugune tulevik.”

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace on märkinud, et Afganistanist väljumist tõlgendatakse maailmas kui Lääneriikide meelekindluse kadu ning mitmed analüütikud ennustavad, et evakuatsioonile järgnevad suurte rahvusriikide (st. Lääne poolt domineeritud globaalsetest võrgustikest väljaspool seisvate riikide), eeskätt Hiina- ja Venemaa-poolsed provokatsioonid, mis testivad Lääne valmisolekut sekkuda maailma eri paigus. 

Triljoneid dollareid maksnud Afganistani okupatsioon ületab sõjalise, finantsilise ja poliitilise kapitali kulu poolest kaugelt USA suhteliselt tagasihoidlikud kulutused Kiievi Washingtoni meelsele valitsusele, mille subsideerimise kulu võib ulatuda parimal juhul kümnetesse, mitte tuhandetesse miljarditesse dollaritesse.

“Kiiev teenib oma tegudega ilmselgelt üksnes meretaguste isandate huvisid, andes endast kõik, et saavutada liikmelisus NATOs…, kuid sedasi toimides unustatakse, et Kabuli USA-meelne nukuvalitsus omas samuti ametlikult Ameerika Ühendriikide peamise liitlase staatust väljaspool NATOt. Kas see staatus aitas seda päästa? Ei. Ukraina ameerikameelset seltskonda ootab tulevikus samasugune tulevik.”

Nikolai Patrušev
Venemaa julgeolekunõukogu juht

Kuigi hetkel puuduvad märgid nagu kavatseks Venemaa Ukrainas sõjaliselt sekkuda, on Patrushevi avaldus siiski kõnekas Lääne-Venemaa suhete laiemas kontekstis. Hoidudes otseselt viitamast Venemaa interventsioonile, teoretiseeris Patrušev, mis juhtuks olukorras kui Ukrainas peaksid võimu võtma “paremäärmuslikud ekstremistid,” kes kallutavad riigi hukatuse teele.

Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev. Autor/allikas: SCANPIX/Alexei Nikolsky/TASS

Varemalt KGB järeltulijat FSB’d juhtinud Patrušev on üks Venemaa paremini informeeritud ning mõjuvõimsaimaid isikuid. Patruševi hinnangul oli äsja lõppenud Afganistani avantüür USA, Suurbritannia ja NATO luureüksuste ebakompetentsuse ning Lääne eneseimetluse resultaat.

Kommenteerib Adrian Bachmann

1990ndate keskpaigas lausus üks Vene relvajõudude kõrge ohvitser (kelle nimi on siinkirjutajal paraku ununenud) sõnad, mis ei ole veel prohvetlikuks osutunud, ent mille aeg on tõenäoliselt peagi kätte jõudmas. Ennustuse kohaselt “tuleb Ida-Ukraina Venemaa alla varem või hiljem tagasi… Lääne-Ukraina võib põrgu käia”. Selles lausumises on kokku võetud nii (Lääne meedias olematuks vaikitud) realiteet, et suur osa Ukraina ida- ja lõunaregioonide populatsioonist on nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ajaloolise minapildi tähenduses osa “vene maailmast”, kui ka tõsiasi, et Lääne-Ukraina eriliselt venevaenulik elanikkond seda päris kindlasti ei ole (ei ole mitte niivõrd geneetilis-lingivistiliselt, kuivõrd poliitilise eneseteadvuse mõttes).

Ennustuse kohaselt “tuleb Ida-Ukraina Venemaa alla varem või hiljem tagasi… Lääne-Ukraina võib põrgu käia”.

Kummatigi on Venemaa soov enda külge liita venemeelne osa Ida- ja Lõuna-Ukraina “väikevenelastest” samaväärne sooviga jätta Lääne-Ukraina iseenese hooleks. Venemaale läheb vähe korda, mida tema läänepiiril paiknevad väikerahvad teevad, kuna nendel pole ühtegi mineraalainet, tehnoloogiat ega kapitali liiki, mida Venemaal endal mõõtmatult suuremas koguses ei leiduks. Moskvale on oluline üksnes see, et nö. “lähivälismaale” ei paigutataks ainsa militaarset ohtu kujutava riigi (so. USA) relvajõude, mida Moskva käsitleb eksistentsiaalse ähvardusena, mille likvideerimiseks võiks teatud stsenaariumites kõne alla tulla ka väikeriikide eksistentsi lõpetamine  — olgu need siis NATO liikmed või mitte. See on stsenaarium, mille võimalikkust teadvustades Patrušev oma vihje ka tegi.

Jaga artiklit sõpradega:


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

 Seotud lood:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga