fbpx
Maailmavõim & Geopoliitika

USA sanktsioonid on Iraani majandusse löönud triljonidollarilise augu

 „Ameerika Ühendriikide kehtestatud ühekülgsed sanktsioonid on teinud Iraani majandusele triljoni dollari väärtuses kahju ning Iraan ootab kompensatsiooni,“ lausus riigi välisminister.

„Ameerika Ühendriikide kehtestatud ühekülgsed sanktsioonid on teinud Iraani majandusele triljoni dollari väärtuses kahju ning Iraan ootab kompensatsiooni,“ lausus riigi välisminister.

Mohammad Javad Zarif teatas, et pärast seda, kui USA alustab sanktsioonide eemaldamisega, liitudes sedasi taas 2015. aasta Iraani tuumaleppega (JCPOA), plaanib Teheran alustada läbirääkimisi neile sanktsioonidest tingitud kahjude üle.

„Kui saame kokku, tõstatame kompensatsiooni küsimuse,“ lausus Zarif tunnipikkuses usutluses Iraani riikliku telekanaliga PressTV.

„See kompensatsioon saab olema kas mingit tüüpi reparatsioon, teatud vormi investeeringud või teatud tüüpi piirangud sellele, et Trumpi poolt tehtu ei saaks korduda,“ ütles ta viidates endisele USA presidendile Donald Trumpile.

2018. aastal heitis Trump Iraani tuumaleppe (JCPOA) ühepoolselt kõrvale ning kehtestas karmid sanktsioonid, mis olid sihitud pea kõigi Iraani majandussektorite pihta.

Zarifi sõnul ennistas Trump 800 erinevat sanktsiooni, mis lasusid Iraanil juba enne tuumalepet, ning kehtestas täiendavalt 800 uut sanktsiooni, mis peavad kõik saama eemaldatud enne, kui USA saab leppe juurde naasta.

Välisministri sõnul jäid tuumaleppe allkirjastanud riikide seast Iraani „sõpradeks“ sanktsioonide kestel Hiina ja Venemaa. Ent Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik – leppe allkirjastanud Euroopa riigid, keda tuntakse ka koondnimetuse E3 all – pole teinud ühtki käegakatsutavat pingutust, et sidemeid Iraaniga säilitada, väitis Zarif.

„Olukord, kuhu Euroopa on end asetanud, on säärane, kus Euroopa riigid peavad enne omapoolsete sammude astumist ootama, et USA teeks esmalt oma otsuse. Sedasi elatakse (välispoliitiliselt) suuresti USA armust.“

„Olukord, kuhu Euroopa on end asetanud, on säärane, kus Euroopa riigid peavad enne omapoolsete sammude astumist ootama, et USA teeks esmalt oma otsuse. Sedasi elatakse (välispoliitiliselt) suuresti USA armust.“

„Eurooplased peaksid USAd veenma tuumaleppega uuesti liituma, et säilitada elementaarne väärikus ja et tagada, et nad suudavad oma kohustusi täita. Seda pole just kuigi palju küsitud.“

„Saime, mis tahtsime.“

Iraani välisminister ütles, et kui USA sanktsioone ei eemalda, jätkab Iraan oma tuumaprogrammi arendamist, ent ei pea vajalikuks JCPOA leppest formaalselt lahkumist.

Aasta pärast seda, kui Trump sanktsioonid ennistas, hakkas ka Iraan ajapikku eirama oma JCPOA lepingust tulenevaid kohustusi.

Asjad muutusid radikaalselt pärast seda, kui Iraani tipptuumateadlasele Mohsen Fakhrizadehile tehti novembris atentaat. See oli momendiks mil Iraani konservatiivne parlament jõustas seaduse, mis kohustas valitsust alustama uraani rikastamist 20-protsendilise puhtuseni ja seeläbi kasvatama riigi tagavarasid.

„See ei ole ähvardus. Me oleme hakanud rakendama omapoolseid meetmeid, mis aitavad meile JCPOA rikkumisest tekitatud kahjusid leevendada,“ lausus Zarif, lisades, et Iraan tahab normaliseerida majandussuhteid maailmaga ning ei soovi alustada „tuumaväljapressimisega“, milles süüdistas neid endine USA välisminister Mike Pompeo.

Zarif kinnitas, et väljapressimise käivitas USA, kes piirab Iraanil toidu, ravimite ja COVID-19 vaktsiinide ostmist.

Samuti süüdistas välisminister USAd selles, et Washington takistab Iraanil 5 miljardi dollarise laenu võtmist Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ning blokeerib Lõuna-Koreal ning teistel riikidel tagastamast miljardite dollarite väärtuses Iraani raha.

„Vaatamata lubadustele JCPOA taastada, jätkab Joe Bideni administratsioon Trumpi „maksimaalse surve“ kampaaniaga“, lausus ta. „Sellegipoolest pole Iraanil tarvidust tuumaleppest loobuda.“

„JCPOAst saime selle, mida tahtsime – ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide ja USA valede lõpu,“ ütles ta, lisades, et Iraan on ainus riik maailmas, mille õigust uraani rikastada on ÜRO Julgeolekunõukogu ametlikult tunnistanud.

Samuti väitis ta, et Iraan on nüüdseks oluliselt vähem naftast sõltuv, mistõttu saavad nad jätkata isemajandavalt ka siis kui USA JCPOA leppesse enam kunagi ei naase.

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.