
Kuula artiklit:
Kuula Adrian Bachmanni kommentaari artiklile:
USA ühendatud staabiülemate komitee juht, kindral Mark Milley, tõdes hiljuti, et Ameerika Ühendriikide ülemvõim maailmas on lõpule jõudmas ning tuleviku maailmavõimu jõujooned moodustuvad USA, Hiina ja Venemaa omavaheliste jõumängude tulemusena.
Kindral Milley kõneles novembri alguses Aspenis toimunud julgeolekufoorumil. USA kõrgeima sõjaväelase hinnangul on kolme suurvõimu poolt domineeritud maailm olemuslikult ebastabiilsem ja ohtlikum kui kunagi varem viimase 40-50 aasta jooksul. Milley hinnangul saab kolme suurvõimu vahelise balansi hoidmine olema märkimisväärselt keerulisem kui külma sõja perioodil, mil maailm jagunes bipolaarselt USA ja NSV Liidu juhitud blokkide vahel.
Kindral märkis järgnevat: “Mida see kõik tähendab? See tähendab, et me peame pingutama maksimaalselt selle nimel, et säilitada kolme suurvõimu vahel rahu.”
Milley hinnangul on maailmavõimu “tripolaarne konfiguratsioon” muutumas seda ebastabiilsemaks, mida rohkem lisandub võimubilanssi häirivaid revolutsioonilisi tehnoloogiaid.
USA kaitseministeerium näeb tripolaarses maailmas suurima julgeolekuohuna Hiinat, mis on 40 aastat investeerinud oma sõjaväe arendamisse ning on viimaks valmis esitama USAle väljakutset. Seda vähemasti regionaalsel tasemel.
Hiljuti on kasvanud intsidentide arv Hiina ja USA relvajõudude vahel – seda peamiselt Lõuna-Hiina merel, mis on USA “navigeerimisvabaduse manöövrite” peamiseks demonstratsioonalaks viimastel aastatel.
Vaatamata pingete kasvule Lõuna-Hiina merel ja Taiwani saare läheduses ei näe USA ühendatud staabiülemate komitee juht lähitulevikus Hiina-poolset katset Taiwani okupeerida.
“Minu analüüsi kohaselt ei pea ma Hiina-poolset rünnakut Taiwanile lähitulevikus tõenäoliseks, juhul kui me mõistame lähituleviku all 6, 12 või 24 kuu pikkust perioodi,” kommenteeris Milley.
Jaga artiklit sõpradega
Tänase maailma jõujooned on kolme suurriigi (Hiina, USA ja Venemaa) vahel ära jaotunud, moodustades seega tinglikult omamoodi kolmainsuse. See, kes neist kolmest lähitulevikus domineerima hakkab, otsustab ka maailmarahvaste käekäigu ja saatuse. Halvimal juhul saab selleks Hiina, kes on juba selles vallas hirmuäratavalt kaugele jõudnud. Kui maailma areng samas suunas jätkub, siis pole meie tuleviku väljavaated just kõige roosilisemad. Tahaks loota, et mul pole grammigi õigust…