Maailmavõim & geopoliitika

ÜRO läbirääkimised “tapjarobotite” peatamiseks kukkusid läbi

Foto: Slaughterbots/YouTube

Sam Shead

  • Tapjarobotid on relvad, mis ründavad sihtmärke ilma inimese juhtimiseta; nad langetavad otsuseid tuginedes AI (artificial intelligence ehk tehisintellekt) algoritmidele;
  • esimest korda ajaloos võtsid enamik 125 ÜRO Relvakonventsiooni liikmesriikidest seisukoha, milles soovitakse piiravaid rahvusvahelisi seaduseid tapjarobotite kasutamiseks;
  • samas riigid, kes reaalselt tegelevad vastavate relvastuste arendamisega, nagu USA ja Venemaa, olid piirangute vastu, muutes konsensusliku otsuse võimatuks.

Detsembris aset leidnud ÜRO konverentsil ei suudetud jõuda kokkuleppele “tapjarobotite” keelustamiseks, mis tõstis hädakisa nii tehisintellekti ekspertide, militaarstrateegide, relvastusspetsialistide kui ka inimõiguste juristide seas.

Tapjarobotid on relvad, mis ründavad sihtmärke ilma inimese juhtimiseta; nad langetavad otsuseid tuginedes tehisintellekti (artificial intelligence, AI) algoritmidele. Esimest korda ajaloos võtsid enamik 125 ÜRO Relvakonventsiooni liikmesriikidest seisukoha, et soovitakse rahvusvahelisi seaduseid tapjarobotite arenduse ja kasutuse piiramiseks. Samas aga need riigid, kes reaalselt tegelevad vastavate relvastuste arendamisega, nagu USA ja Venemaa, olid piirangute vastu, muutes konsensusliku otsuse võimatuks. Piirangute vastu esinesid ka Ühendkuningriik ja mitmed teised riigid.

Tapjadroonid – mis näevad küllalt sarnased välja tavadroonidele, on üsnagi odavad ja neid on väga lihtne masstootmisesse panna.

“Meile oleks meeldinud, kui kõik oleksid koondunud selle arenduse taha,” sõnas Emilia Javorsky, füüsikust teadlane, kes juhib Tuleviku Elu Instituudi arendusprogrammi iseseisvate relvade jaoks, vahendas CNBC. “Üks peaks seisma kõigi eest,” lõpetas ta mõtte. Konverents lõppes reedel järeldusega, et nende uurimisgrupp üritab “tugevdada” diskussioone ja kaalub võimalikke muudatusi, mis oleksid sobilikud kõigile liikmesriikidele.

Eepiline läbikukkumine

Javorsky sõnul saab fakti, et CCW ei suutnud mitte milleski kokku leppida, pidada eepiliseks läbikukkumiseks. “Tänaseks on selge, et foorum – mille konsensuse kriteeriumid muudavad selle kergelt kraaviaetavaks mis tahes huvitatud osapoolele – on täiesti suutmatu tõsiselt tegutsema, rääkimata AI ohtude sisulisest adresseerimisest,” lisas Javorsky.

Amnesty International vanemkonsultant Verity Coyle kinnitas samuti, et võimaluste aken tapjarobotite reguleerimiseks kahaneb ajas, kuivõrd  nimetatud relvade uuringud ja testimine areneb aja jooksul pidevalt.

Kõige hullem ongi asjaolu, et tapjarobotiga võib ka tavakodanik mõrvata anonüümselt  kelle iganes, kes on ta närvi ajanud.

CCW on taaskord tõestanud, et nad ei suuda teha sisulist progressi – pühendunud riikidel on aeg võtta organisatsiooniväline lähenemine, et saavutada sarnane rahvusvaheliste piirangute pakett, mis on saavutatud maamiinide ja kassettmoona osas.

Tapjarobotid on juba kasutuses

Kuigi kõik ei pruugi seda uskuda, on tapjarobotid kasutusel juba tänastel lahinguväljadel. Liibüa kodusõjas on Kargu droonid (tootjaks Türgi ettevõte STM) kasutusel, tuginedes ÜRO märtsis avaldatud raportile. Kargu droonide näol on tegemist väikeste kaasaskantavate kopter-droonidega, mis pakuvad STM veebilehele tuginedes “täpsusrünnakute võimekust maavägedele”.

Kargu droone kasutati ÜRO raportite põhjal Liibüas taganevate sõdurite tabamiseks. “See on esimene tõsiseltvõetav dokumentatsioon, mis meil säärast tüüpi relvade kasutamise kohta leidub,” kinnitas Javorsky raportile viidates. “Sarnaseid raporteid näeme aga igapäevaselt üha enam… Kuuleme näiteks tehisintellektiga ühendatud luurerobotite kasutusest, mistõttu on see juba täna reaalsuseks.

Esimest korda ajaloos võtsid enamik 125 ÜRO Relvakonventsiooni liikmesriikidest seisukoha, et soovitakse rahvusvahelisi seaduseid tapjarobotite arenduse ja kasutuse piiramiseks. Samas aga need riigid, kes reaalselt tegelevad vastavate relvastuste arendamisega, nagu USA ja Venemaa, olid piirangute vastu, muutes konsensusliku otsuse võimatuks.

Firmad, mis neid droone toodavad, üritavad arendada AI süsteeme, mis suudavad identifitseerida inimeste nägusid või inimkeha soojussignatuure. Samal ajal on sõjalisi ja mittesõjalisi programme keeruline eristada, mistõttu oleks vaja täpsemat uurimist.

Kuid just ründedroonid, nagu STMi toodang, muudavad aktivistid eriti murelikuks. Tapjadroonid – mis näevad küllalt sarnased välja tavadroonidele, on üsnagi odavad ja neid on väga lihtne masstootmisesse panna. Max Tegmark, kes on Massachusettsi Tehnikainstituudi (Massachusetts Institute of Technology, MIT) professsor ja Tuleviku Elu Instituudi president, ütles CNBC-le, et ka kuritegelikud grupeeringud püüavad kindlasti tapjadroonid kasutusele võtta, kui need on kergesti kättesaadavad ja taskukohased.

Biorelvade ja tapjarobotite vahel esineb palju sarnasusi…. USA ja Venemaa, kellel on maailma kõige arenenumad armeed, on taibanud, et nende huvides pole lasta maailma riikidel odavaid ja kättesaadavaid biorelvi kasutusele võtta.

“Sisuliselt on tegu eelistatud relvaga ükskõik kellele, kes soovib tappa ükskõik keda. Kõige hullem ongi asjaolu, et tapjarobotiga võib ka tavakodanik mõrvata anonüümselt  kelle iganes, kes on ta närvi ajanud.”

Raske nõustuda?

Punase Risti Rahvusvaheline Komitee, mis on paljude hinnangul sõjaseaduste küsimuses autoriteediks, on samuti teinud üleskutse autonoomsete relvade keelustamiseks, eriti mis puudutab inimesi ründavaid droone. Richard Moyes, kes on “Peatage tapjarobotid” kampaania koordinaator, ütles  pressiteates, et valitsusjuhid peavad kehtestama moraalse ja juriidilise põhimõtte, millega keelataks kogu maakeral inimeste tapmine masinate poolt.

Kuigi kõik ei pruugi seda uskuda, on tapjarobotid kasutusel juba tänastel lahinguväljadel.

“Suur osa riike näevad vajadust kindlustada efektiivne inimkontroll igasuguse jõu kasutamise üle. Neil riikidel on aeg võtta juhtroll tapjarobotite keelustamiseks, et hoida ära katastroofi,” lisas Moyes.

Aktivistid kinnitavad, et biorelvade ja tapjarobotite vahel esineb palju sarnasusi…. “Näiteks USA ja Venemaa, kellel on maailma kõige arenenumad armeed, on taibanud, et nende huvides pole lasta maailma riikidel odavaid ja kättesaadavaid biorelvi kasutusele võtta,” lisas Javorsky.

“Minu arvates on see situatsioon vägagi võrreldav nende väikeste masinatega, mis on võimelised ründama inimesi. Need on odavad ja muudetava suurusega – iga võimsa riigi militaarjuht peaks taipama sellise odava ründerelva (mida võib piiramata levitada) ohtlikkust eeskätt iseenda armeele.”


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult.

error: Content is protected !!