Maailmavõim & geopoliitika

Hiina üllatas USA-d hüperhelikiirusel liikuva raketi katsetusega

Hiina DF-17 hüperhelikiirusel raketid sõjaväeparaadil Pekingis

Hiina katsetas augustis tuumavõimekusega hüperhelikiirusel ehk viiekordset helikiirust ületava kiirusega liikuvat raketti, mis tegi enne oma sihtmärgi poole suundumist maale tiiru peale. Sellega demonstreeris Hiina arenenud kosmosevõimekust, mis tabas USA luureteenistust üllatusena.

Viis katsetusega kursis olevat inimest on kinnitanud, et Hiina sõjavägi käivitas raketi, mis kandis hüperhelikiirusel (s.t rohkem kui viiekordselt helikiirust ületavat) plaanerit, mis tegi Maa-lähedasel orbiidil planeedile tiiru peale, enne kui oma sihtmärgi poole suundus.

Kolm inimest on kinnitanud, et rakett läks oma sihtmärgist ligikaudu 40 kilomeetrit mööda, ning kaks on öelnud, et see katsetus tõestab, et Hiina hüperhelikiirusel liikuvad relvad on teinud läbi suure arengu ning jõudnud palju kaugemale, kui USA oleks osanud oodata.

Katsetus on tõstatanud küsimuse, miks USA Hiina sõjalist arengut sageli alahindab.

Neljas inimene ütles: „Meil ei ole aimugi, kuidas nad seda tegid.”

Nii USA, Venemaa kui Hiina töötavad välja nii hüperhelikiirusel liikuvaid rakette kui plaanereid, mis lennutatakse raketiga kosmosesse, kuid liiguvad Maa orbiidil omal hool edasi. Need liiguvad helikiirusest viis korda kiiremini, mis on ballistilistest rakettidest küll aeglasem, kuid ei järgi kindlaksmääratud ühtlase kiirendusega liikumistrajektoori, vaid on juhitavad, mis teeb nende jälgimise keerulisemaks.

Hiina tuumarelvapoliitika ekspert Taylor Fravel, kes ei olnud katsetusest teadlik, ütles, et tuumalõhkepeaga relvastatud hüperhelikiirus-plaaner võib aidata Hiinal „mööda pääseda” USA raketitõrjesüsteemidest, mis [ei tööta niikuinii] on mõeldud hävitama sissetulevaid ballistilisi rakette.

„Hüperhelikiirusel plaanerid /…/ lendavad madalamal ning saavad lennu ajal suunda muuta, mis teeb nende jälgimise ja hävitamise keeruliseks,” ütles Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor Fravel.

Fravel lisas, et see võib mõjuda „destabiliseerivalt”, kui Hiina sellise relva lõplikult välja töötab ja kasutusele võtab, kuid möönis, et katsetused ei tähenda, et Hiina sellist võimekust ka reaalselt rakendaks.

Suurenev mure Hiina tuumavõimekuse pärast tekib ajal, mil Peking jätkab oma traditsioonilise sõjalise võimekuse ülesehitamist ning tegeleb Taiwani lähedal üha jõulisema sõjategevusega.

Pingeid Hiina ja USA vahel on kasvatanud ka Bideni administratsiooni karm hoiak Pekingi suhtes, kes on süüdistanud Washingtoni liigses vaenulikkuses.

Katsetus tõestab, et Hiina hüperhelikiirusel liikuvad relvad on teinud läbi suure arengu ning jõudnud palju kaugemale, kui USA oleks osanud oodata.

USA sõjaväeametnikud on viimastel kuudel hoiatanud Hiina kasvava tuumavõimekuse eest, iseäranis pärast seda, kui avaldatud satelliidifotod näitasid, et Hiina on ehitamas enam kui 200 mandritevahelist raketibaasi. Hiina ei ole seotud ühegi relvakontrolli kokkuleppega ning on keeldunud pidamast USA-ga läbirääkimisi oma tuumaarsenali või -poliitika teemadel.

Eelmisel kuul vihjas USA õhujõudude minister Frank Kendall, et Hiina töötab välja uut relva. Tema sõnul on Hiina teinud suuri arenguhüppeid, kaasa arvatud „kosmosest tehtavate ülemaailmsete rünnakute võimekuse osas”. Ta keeldus detaile avaldamast, kuid andis mõista, et Hiina töötab välja midagi „osalise orbitaalse pommitussüsteemi” (Fractional Orbital Bombardment System) sarnast, mille Nõukogude Liit külma sõja ajal kasutusele võttis, kuid millest hiljem loobuti.

„Sellise lähenemise korral ei ole sul enam vaja kasutada traditsioonilisi mandritevahelisi ballistilisi rakette. Selle abil on võimalik mööda pääseda nii raketitõrje- kui hoiatussüsteemidest,” ütles Kendall.

Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (Norad) juht kindral Glen VanHerck ütles augustis toimunud konverentsil, et Hiina on „viimasel ajal demonstreerinud kõrgelt arenenud hüperhelikiirus-plaanerite alast võimekust.” Ta hoiatas, et Hiina võimekus selles valdkonnas „kujutaks endast olulist väljakutset Noradi võimekusele rünnakuid hinnata ja ohu eest hoiatada”.

Kaks katsetusega kursis olevat inimest ütlesid, et teoreetiliselt suudaks Hiina relv lennata ka üle lõunapooluse. See kujutaks USA sõjaväele samuti suurt väljakutset, sest seni on nende raketitõrjesüsteemid keskendunud peamiselt põhjapoolusele.

Avaldus on tehtud ajal, mil Bideni administratsioon on ette võtnud USA tuumahoiaku ülevaate (Nuclear Posture Review), kongressi poolt volitatud poliitika ja võimekuse analüüsi, mis on vastandanud relvakontrolli pooldajad nendega, kes usuvad, et USA peaks Hiina tõttu oma tuumaarsenali moderniseerimisega rohkem tegelema.

Pentagon ei ole raportit kommenteerinud, kuid on väljendanud muret seoses Hiinaga. „Oleme selgelt väljendanud oma muret sõjalise võimekuse pärast, mille poole Hiina jätkuvalt püüdleb ning mis suurendab pingeid nii riigi piirkonnas kui ka kaugemal,” ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby. „See on üks põhjustest, miks Hiina on meie peamiseks väljakutseks.”

Hiina saatkond keeldus katsetust kommenteerimast, kuid saatkonna pressiesindaja Liu Pengyu ütles, et Hiina on alati püüelnud „kaitsva loomuga” sõjanduspoliitika poole ning nende arengud militaarvallas ei ole suunatud mitte ühegi riigi vastu.

Nii USA, Venemaa kui Hiina töötavad välja nii hüperhelikiirusel liikuvaid rakette kui plaanereid, mis lennutatakse raketiga kosmosesse, kuid liiguvad Maa orbiidil omal hool edasi.

„Erinevalt USA-st puuduvad meil globaalsed strateegiad ja sõjaliste operatsioonide plaanid. Ka ei ole meil mingit huvi mitte ühegi riigiga võidurelvastumise vastu,” ütles Liu. „Kontrastina on USA viimastel aastatel fabritseerinud vabandusi nagu „Hiina oht”, et õigustada oma relvastuse laiendamist ja hüperhelikiirusega relvade arendamist, mis on selles valdkonnas võidurelvastumist süvendanud ning seeläbi õõnestanud ka strateegilist globaalset stabiilsust.”

Ühe Aasia riigi riikliku julgeoleku ametnik ütles, et Hiina viis katsetuse läbi augustis. Hiina teatab üldiselt Long March rakettide käivitamisest, mida kasutatakse hüperhelikiirus-plaanerite orbiidile saatmiseks, kuid varjas selgelt augustis toimunud katsetust.

Julgeolekuametnik ja teine Hiina julgeolekuekspert, kes on seotud Rahvavabastusarmeega, ütlesid, et relva arendas välja Hiina õhu- ja kosmoseruumi aerodünaamika akadeemia (China Academy of Aerospace Aerodynamics – CAAA). CAAA on Hiina õhu- ja kosmoseruumi teadus- ja tehnoloogiakorporatsiooni (China Aerospace Science and Technology Corporation) all tegutsev uurimisinstituut, riigiettevõte, mis loob Hiina kosmoseprogrammi tarbeks raketisüsteeme ja rakette. Mõlemad allikad väitsid, et hüperhelikiirus-plaaner saadeti orbiidile kosmoseprogrammis kasutatava Long March raketiga.

Hiina kanderakettide tehnoloogia akadeemia (China Academy of Launch Vehicle Technology), mis juhib rakettide orbiidile saatmist, ütles 19. juulil oma ametlikul sotsiaalmeedialehel, et on käivitanud Long March 2C tüüpi raketi, mis olevat ühtlasi selle raketi 77. õhkutõus. 24. augustil teatati 79. lennust. 78. stardist aga ei teatatud, mis on kosmoseprogrammi vaatlejate seas andnud hoogu spekulatsioonidele salajasest lennust. CAAA keeldus kommentaare jagamast.


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *