Maailmavõim & geopoliitika

Netanyahu mahitas Trumpi pärast presidendivalimiste kaotamist Iraani ründama

Netanyahu mahitas Trumpi pärast presidendivalimiste kaotamist Iraani ründama
Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS/Ronen Zvulun

USA kindral Mark Milley väidab, et pidi seisma vastu endisele presidendile Donald Trumpile ja tema „Iraani-vastastest“ lähikondsetele, kaasa arvatud asepresident Mike Pence’le ning tolleaegsele Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule, et hoida ära nende soovitud raketirünnaku korraldamine Iraanis.

Endine Iisraeli peaminister Netanyahu olevat mahitanud Donald Trumpi korraldama sõjalist rünnakut Iraani vastu pärast seda, kui oli selge, et Trump oli 2020. aasta presidendivalimised kaotanud. 

USA staabiülemate komitee esimees kindral Mark Milley võitles ajal, mil presidendi ümber käis aktiivne surveaktsioon muu hulgas ka Netanyahu poolt Iraani vastu rünnaku korraldamiseks, just selle nimel, et toonane president sellist käsku ei annaks, vahendab New Yorker.

„Sellega alustad sa kuradi sõja,“ olevat Milley väidetavalt Trumpi hoiatanud.

Teised välispoliitilised nõunikud, ka toonane asepresident Mike Pence, olevat samuti toetanud Iraani-vastast sõjategevust.

USA kindral Mark Milley

Milley olevat küsinud kohtumisel, millest Trump ise osa ei võtnud, miks nad Iraani ründamise plaanis niivõrd kinni on, mille peale Pence olevat vastanud: „Sest nad on pahad.“

Milley uskus, et Trump ei soovinud sõda, kuid olevat püüdnud rünnaku Iraani vastu siiski läbi suruda vastuseks Iraani provokatsioonidele USA suhtes selles piirkonnas. Esimees suutis Trumpi ametiaja lõpuni rünnaku toimumise siiski ära hoida.

Milley olevat küsinud kohtumisel, millest Trump ise osa ei võtnud, miks nad Iraani ründamise plaanis niivõrd kinni on, mille peale Pence olevat vastanud: „Sest nad on pahad.“

„Valimistele järgnenud kuudel, mil tundus, et Trump on valmis milleks iganes, et võimul püsida, tõusetus Iraani küsimus Valge Maja kohtumistel korduvalt ning Milley seisis alati rünnaku korraldamisele vastu,“ vahendab New Yorker. Milley „kartis, et Trump võib käivitada laiaulatusliku ning õigustamata relvakonflikti. Trumpi ümber oli hulgaliselt Iraani-vastaseid,“ seisis artiklis,  lisades, et Netanyahu „mahitas Trumpi administratsiooni samuti Iraani vastu tegutsema pärast seda, kui oli selge, et ta oli valimistel kaotanud. „Sellega alustad sa kuradi sõja,“ olevat Milley öelnud.“

2021. aasta 3. jaanuaril kutsus endine president nõunikud oma kabinetti kokku, et arutada Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (International Atomic Energy Agency) värskeid aruandeid Iraani tuumaenergia alaste tegevuste kohta. USA riigisekretär Mike Pompeo ja riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien ütlesid Trumpile sellel kohtumisel, et „sellel hetkel ei olnud võimalik midagi sõjalist ette võtta,“ vahendab New Yorker. „Nende suhtumine oli, et „vastulöögiks on liiga hilja.“ Pärast seda, kui Milley oli andnud ülevaate võimalikest kulutustest ja tagajärgedest, olevat Trump nõustunud. Ja see oligi kõik, pärast kuude pikkust muretsemist ja ebakindlust oli Iraani võitlus lõppenud.“

Netanyahu juhitud Iisrael hoiatas korduvalt, et tegutseb vajadusel iseseisvalt, et ära hoida tuumalõhkepeade Iraani kätte sattumist.

„Me ei luba Iraanil saada enda kätte tuumalõhkepäid. Endise tuumaleppe juurde naasmine on lubamatu. Iraanil ei tohi olla võimalust saada endale tuumalõhkepäid ja selle seisukoha juurde peame me kindlalt ka jääma,“ ütles Netanyahu eelmise aasta novembris, viidates 2015. aastal maailma juhtivate jõudude poolt sõlmitud tuumakokkuleppele, millest Trump 2018. aastal taganes.

„Iisraeli kaitsejõud (Israel Defense Forces – IDF) ründavad kõiki, kes osalevad mis tahes viisil Iisraeli riigi või selle sihtmärkide vastases tegevuses. Ma ütlen seda selgelt ja kirjeldan olukorda sellisena, nagu see on – vastutegevus ja kõik tegevusplaanid on ette valmistatud ja läbi proovitud,“ ütles Aviv Kohavi, IDF-i staabiülem sama aasta detsembris.

Iisraeli pragune peaminister Naftali Bennett on USA presidendi Joe Bideniga võtnud selles küsimuses ennekõike dialoogipõhise lähenemise, ehkki ka tema on teinud reservatsiooni Iisraeli õiguse osas vajaduse korral iseseisvalt tegutseda.

Iisrael on veendunud, et Iraan tegutseb tuumarelvastuse väljatöötamise nimel, mistõttu on Iisrael usutavasti, osati ka omaks võetult, mitmete Iraani kontrollimatule tuumaprogrammile suunatud tagasilöökide ja sabotaažikatsetuste taga.


Jaga artiklit sõpradega:


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga