Maailmavõim & Geopoliitika

Saksamaa on sunnitud armee mehitamiseks asuma värbama välismaa kodanikke

Saksamaa kaalub oma relvajõududesse tulevikus sõjaväelaste värbamist teistest Euroopa Liidu riikidest, Ühendkuningriigist ning EL kandidaatriikidest. Antud samm võiks väidetavasti suurendada Saksamaa sõjaväe “mitmekesisust” ja pakkuda soovijatele kiiremat võimalust Saksa kodakondsuse omandamiseks.

Algselt esitas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius mittekodanike sõjaväkke võtmise idee Bundeswehri drastilise personalipuudusega võitlemiseks.

Lisaks sotsiaaldemokraadist Pistoriusele on ideed toetanud ühe koalitsioonipartneri, Vaba Demokraatliku Partei (FDP), ning opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) seadusloojad. Poolehoiule vaatamata on lahendamata küsimus, kuidas sellist plaani ellu viia.

Vaba Demokraatliku Partei (FDP) liige ning Saksamaa parlamendi kaitsekomisjoni juht Marie-Agnes Strack-Zimmermann ütles usutluses uudistekanal Deutche Wellele, et ta suudab kujutleda Saksamaa armee “avamist” kandidaatidele kogu kontinendilt. Strack-Zimmermanni sõnul võiks kandidaadid esialgu tulla EL-ist, endisest EL liikmest Ühendkuningriigist ning neutraalsest Šveitsist. Kuid võimalusi leiduvat ka väljaspool nimetatud riike.

“Arvan, et Euroopat tuleb käsitleda laiemalt, nimelt arvestades ka inimesi, kes võivad elada Euroopa riikides, mis ei kuulu veel Euroopa Liitu, kuid mis võivad osaleda ühinemisläbirääkimistel,” sõnas Strack-Zimmermann. “Ma ei taha midagi kindlat väita, sest seda on vaja veel juriidiliselt analüüsida,” lisas ta.

Me töötame juba praegu selle nimel, et meil oleks pikemas perspektiivis Euroopa armee.

Saksamaa parlamendi kaitsekomisjoni juht Marie-Agnes Strack-Zimmermann

Strack-Zimmermann kutsus seadusloojaid üles “mõtlema veidi julgemalt, suuremalt ja euroopalikumalt”. “Me töötame juba praegu selle nimel, et meil oleks pikemas perspektiivis Euroopa armee,” ütles ta ning viitas Saksa armee tihedale koostööle kolleegidega Prantsusmaal ja Madalmaades. “Ja seepärast ei saa pikas perspektiivis euroopalikult mõeldes olla enam oluline, mis rahvusest sõdur selles Euroopa raamistikus on,” sõnas Strack-Zimmermann Deutche Wellele.

Strack-Zimmermanni arvates võiks väljastpoolt Euroopat Saksa armee teenistusse astumise võimalust isegi “NATO-le laiendada”, kuid ta lisas, et see sõltub poliitilistest arengutest teistes liikmesriikides, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Bundeswehri pressiesindaja väitis Deutche Wellele, et ettepaneku näol “ei ole tegemist lünkade täitmiseks välismaalaste kasutamisega”, vaid Pistoriuse juhitud avatud aruteluga relvajõudude tuleviku üle. “EL-i kodanikel relvajõududes teenida lubamine ei ole uus teema,” lisas pressiesindaja. “Tegelikult on ametliku vajaduse korral sõdurite jaoks olemas erandjuhtumid.”

Muu kodakondsusega inimestel Bundeswehris teenida lubamine avaks ukse ka paljudele neile, kes on sündinud ja kasvanud Saksamaal, kuid kel ei ole veel Saksa kodakondsust, märkis Strack-Zimmermann. “Näiteks siin Düsseldorfis,” selgitas ta oma kodulinnale viidates, “elab üle 10 000 kreeklase, nii palju noori, kes elavad teist või kolmandat põlvkonda Saksamaal, kuid kel on ikka veel Kreeka pass. Emotsioonide tõttu, mis tahes põhjusel, see ei ole meie asi. … Kui keegi ütleb: “Ma kujutan ette Bundeswehriga liitumist”, siis ma arvan, et me peaksime seda võimalust uurima,” ütles ta. “Ja kui nad tahavad Saksa passi, sest on sõjaväes teeninud, siis peaksime uurima võimalust, kuidas nad saaksid selle kiiremini kui teised.”

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul peaks Saksa armee olema sõjaks valmis seatud viie kuni kaheksa aasta jooksul.

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul peaks Saksa armee olema sõjaks valmis seatud viie kuni kaheksa aasta jooksul. Strack-Zimmermann usub, et armee isikkoosseisu suurendamine nõutavale tasemele on selle aja jooksul teostatav. “Aga ma kaldun pigem viie kui kaheksa aasta poole,” lisas ta. “See tähendab, et surve on üsna suur, selles pole kahtlustki.”

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Euroopa riigid pidanud oma kaitsestrateegiad ümber mõtlema. “Asjaolu, et Balti riigid mõtlevad tõsiselt Venemaa piirile kaitsevallide ehitamisele, näitab, kui tõsine olukord tänaseks on,” lisas Strack-Zimmermann.

Allikas

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Esifoto: Mircea Moira/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.