Nick Turse
Ameerika Ühendriikide “terrorismivastase sõja” ajal on terrorismist põhjustatud surmajuhtumite arv Aafrikas tõusnud üle 100 000 protsendi, selgub Pentagoni Strateegiliste Uuringute Aafrika Keskuse (Africa Center for Strategic Studies) hiljutisest uuringust. Avaldatud uuringutulemused on otseses vastuolus USA Aafrika väejuhatuse (AFRICOM) väitega, et Ühendriikide relvajõud tõrjuvad terrorismiohtu Aafrika mandril ning edendavad sedasi kontinendi julgeolekut ning stabiilsust.
USA välisministeerium loendas 2002. ja 2003. aasta vältel Aafrikas kokku üheksa terrorirünnakut, mille tagajärjel hukkus kokku 23 inimest. Sel ajal oli USA alles alustanud praeguseks aastakümneid kestnud aktsioone. Aktsioone, mille jooksul on jagatud miljardite dollarite ulatuses julgeolekuabi, koolitatud tuhandeid Aafrika sõjaväelasi, rajatud kümneid välibaase, saadetud eriüksuslasi erisugustele missioonidele, korraldatud varisõdu, antud droonilööke ning saadetud ka maavägesid lahingkontakti kohalike võitlejatega.
Enamik ameeriklasi, sealhulgas kongressi liikmed, ei ole teadlikud USA Aafrika kontinendil toime pandud operatsioonide tegelikust ulatusest – või sellest, kui vähe need on tegelikkuses korda saatnud aafriklaste elude kaitsmiseks.
USA “terrorismivastase sõja” tagajärjed Aafrikas kõnelevad iseenda eest… Kuigi äraspidisel viisil. Möödunud aastal kasvas islamirühmituste vägivalla tagajärjel Aafrikas hukkunute arv 20 protsendi võrra – 19 412-lt hukkunult 2022. aastal 23 322 hukkununi –, saavutades keskuse andmetel “letaalse vägivalla rekordtaseme”. Antud statistika peegeldab peaaegu kahekordistunud surmajuhtumite hulka alates 2021. aastast ning + 101 300 % hüpet alates aastatest 2002-2003.
USA “terrorismivastase sõja” tagajärjed Aafrikas kõnelevad iseenda eest… Kuigi äraspidisel viisil. Möödunud aastal kasvas islamirühmituste vägivalla tagajärjel Aafrikas hukkunute arv 20 protsendi võrra – 19 412-lt hukkunult 2022. aastal 23 322 hukkununi.
USA terrorismivastased jõupingutused Aafrikas on keskendunud aastakümneid kahele peamisele rindele: Somaalia ja Lääne-Aafrika Saheli piirkond. Mõlemas regioonis kasvas terrorismi tase eelmisel aastal märkimisväärselt.
USA erioperatsioonide väed saadeti Somaaliasse esmakordselt 2002. aastal. Eriüksuslastele järgnesid sõjaline abi, nõustajad ja palgasõdurid. Rohkem kui 20 aastat hiljem viivad USA väed piirkonnas aga endiselt läbi terrorismivastaseid operatsioone, peamiselt islamistliku rühmituse al-Shabaab vastu. Antud eesmärgi nimel on Washington väljastanud miljardeid dollareid “terrorismivastast abi”, nagu selgub Browni ülikooli 2023. aasta aruandest “Sõjakulude projekt” (Costs of War Project). Samuti on ameeriklased korraldanud regioonis rohkem kui 280 õhu- ja eriüksuslaste rünnakut ning loonud arvukalt asendusvägesid madala profiiliga sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.
Aafrika keskuse andmetel kasvas Somaalias “2023. aastal surmajuhtumite arv 22 protsenti – ulatudes rekordilise 7 643 surmani”. Antud statistika peegeldab surmajuhtumite kolmekordistumist alates 2020. aastast.
Saheli piirkonna puhul on tulemused veelgi ebaõnnestunumad. Aastatel 2002 ja 2003 luges USA välisministeerium kokku vaid üheksa terrorirünnakut Aafrikas. Tänapäeval painavad Lääne-Aafrika Saheli piirkonna riike terrorirühmitused, mis on ajapikku kasvanud, arenenud, killustunud ja ümber organiseerunud. Džihadistliku sõjategevuse mustade lippude all tungivad mehed mootorratastel – päikeseprillid palgel, turbanid peas ning AK-47-ga relvastatud – küladesse, et kehtestada šariaadi seadust ning terroriseerida, rünnata ja tappa tsiviilelanikke. Džihadistide rünnakud on tänaseks destabiliseerinud nii Burkina Fasot, Malit kui Nigerit.
“Surmade arv Saheli piirkonnas on peaaegu kolmekordistunud võrreldes 2020. aasta tasemega,” seisab Aafrika keskuse aruandes. “Saheli piirkonna surmajuhtumid moodustasid 50 protsenti kõigist 2023. aastal kontinendil teatatud islamistlike võitlejatega seotud surmajuhtumitest.”
Vähemalt 15 USA-poolset väljaõpet saanud Aafrika ohvitseri on “terrorismivastase sõja” ajal olnud seotud kokku 12 riigipöördega Lääne-Aafrikas ja laiemas Saheli regioonis.
Vähemalt 15 USA-poolset väljaõpet saanud Aafrika ohvitseri on “terrorismivastase sõja” ajal olnud seotud kokku 12 riigipöördega Lääne-Aafrikas ja laiemas Saheli regioonis. Nimekirja kuuluvad ohvitserid Burkina Fasost (2014, 2015 ja kaks korda 2022), Tšaadist (2021), Gambiast (2014), Guineast (2021), Malist (2012, 2020 ja 2021), Mauritaaniast (2008) ja Nigerist (2023). Vähemalt viis Nigeris võimu haaranud hunta juhti on USA ametniku sõnul saanud Ameerikast abi. Mainitud sõjapealikud omakorda nimetasid kubernerideks viis julgeolekujõudude liiget, kes olid samuti saanud väljaõppe USA relvajõudude käe all.
Nimetatud sõjalised riigipöörded on õõnestanud Ameerika eesmärke pakkuda aafriklastele stabiilsust ja julgeolekut, ent sellest hoolimata on Ameerika Ühendriigid hoidunud antud režiimidega sidemeid katkestamast. Vaatamata Nigeri riigipöördele jätkab USA sealses suures droonibaasis oma väeosade garnisonis hoidmist ja sealt missioonide lähetamist.
Kasvanud on ka huntade julmus. Näitena sobib olukorda illustreerima kolonel Assimi Goïta, kes töötas koos USA erioperatsioonide vägedega, osales USA relvajõudude poolt korraldatud õppustel ja käis enne Mali valitsuse kukutamist 2020. aastal Floridas Ühendvägede Erioperatsioonide Ülikoolis. Seejärel asus Goïta asepresidendi kohale üleminekuvalitsuses (mille ülesanne oli algselt taastada riigi tsiviilvalitsus), kuid haaras 2021. aastal ise võimu.
Samal aastal andis Goïta hunta väidetavalt loa Venemaa Wagneri palgasõdurite lähetamiseks islamistlike võitlejate vastu. Samm leidis aset pärast peaaegu kaks aastakümmet kestnud Lääne toetatud (ebaõnnestunud) terrorismivastaseid jõupingutusi. Wagner oli sealt edasi koos USA poolt pikka aega toetatud Mali sõjaväega seotud sadade inimõiguste rikkumistega, sealhulgas 2022. aastal toimunud veresaunaga, milles hukkus 500 tsiviilisikut.
USA seadused piiravad üldjuhul riikidele sõjalise abi saatmist, kui sihtriikides on aset leidnud sõjalised riigipöörded. Ent Washington on otsustanud antud reeglit ignoreerides jätkata Saheli huntade militaarset subsideerimist.
USA seadused piiravad üldjuhul riikidele sõjalise abi saatmist, kui sihtriikides on aset leidnud sõjalised riigipöörded. Ent Washington on otsustanud antud reeglit ignoreerides jätkata Saheli huntade militaarset subsideerimist.
Kuigi Goïta 2020. ja 2021. aasta riigipöörded tõid kaasa USA julgeolekuabi teatud vormide keelustamise, on Ameerika Ühendriikide maksudollarid jätkanud võimu haaranud huntajuhi vägede rahastamist. USA välisministeeriumi andmetel andsid Ameerika Ühendriigid Malile 2020. aastal kokku üle 16 miljoni dollari ning 2021. aastal peaaegu 5 miljonit dollarit julgeolekuabi. 2023. aasta juuli seisuga ootas ministeeriumi terrorismivastase võitluse büroo aga kongressi heakskiitu, et kanda Malile üle veel 2 miljonit dollarit.
Samuti tappis Burkina Faso sõjavägi eelmisel aastal droonilöökide käigus kümneid tsiviilisikuid, nagu selgub inimõiguste kaitse organisatsiooni Human Rights Watch hiljutisest aruandest. Rünnakute käigus, mille sihtmärgiks olid islamistlikud võitlejad rahvarohketel turgudel ja matustel, hukkus vähemalt 60 tsiviilisikut.
Enam kui kümne aasta jooksul on USA andnud Burkina Fasole kümneid miljoneid dollareid julgeolekuabi. USA Aafrika väejuhatuse (AFRICOM) pressiesindaja Kelly Cahalani sõnul Washington “praegu Burkina Fasole abi ei anna”. Kuid täpsustavatele küsimustele keeldus Cahalan vastamast.
Eelmisel aastal tunnistas AFRICOMi juht Michael Langley, et USA on jätkanud Burkinabè vägedele sõjalise väljaõppe pakkumist. Nimetatud väegrupeeringud osalesid muuhulgas Flintlock 2023 õppusel, mida sponsoreerib USA erioperatsioonide Aafrika väejuhatus. Aafrika keskuse andmetel toimusid 67% (7762) Saheli piirkonna islamistide poolt põhjustatud surmajuhtumitest 2023. aastal jus Burkina Fasos.
USA Aafrika väejuhatus deklareerib ametlikes teadaannetes, et USA väed “võitlevad riikidevaheliste ohtude ja pahatahtlike osapoolte vastu” ning edendavad “piirkondlikku julgeolekut, stabiilsust ja heaolu”, aidates Aafrika partneritel tagada rahva “julgeolekut ja turvalisust”. Asjaolu, et Aafrika keskuse andmetel on militaristliku islamistliku vägivalla tagajärjel hukkunud tsiviilisikute arv saavutanud rekordtaseme ja tõusnud terrorismivastase sõja ajal 101 300 protsenti, näitab paraku aga vastupidist.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: punghi/Shutterstock.com