AudioMaailmavõim & Geopoliitika

Millised riigid on maailma suurimad relvaeksportöörid ja -importöörid?

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (Stockholm International Peace Research Institute, SIPRI) on kogunud kokku andmebaasid, mille põhjal reastati maailma suurimad relvade eksportijad ja ostjad perioodil 2018-2022.

Uurimusest nähtub, et maailma relvaeksportööride seas troonivad jätkuvalt esikohal Ameerika Ühendriigid, mille relvatarned välisriikidesse moodustasid 2018-2022 perioodil 40% kogu rahvusvahelise relvakaubanduse käibest.

Väljaanne “The Visual Capitalist” on alljärgneval illustratsioonil kujutanud maailma suurimate relvaeksportööride turuosad, millest nähtub, et maailma ligi 200-st riigist annavad vaid 9 riiki 91% kogu planeedi relvaekspordi mahust.

Ülal: Maailma suurimad relvaeksportöörid 2018-2022 perioodil

Ameerika Ühendriikidele järgneb suuruselt teise relvaeksportöörina Vene Föderatsioon, mille sõjatehnika tarned moodustasid 2018-2022 perioodil 16% kogu maailma relvaekspordist. Kolmandal kohal figureerib Prantsusmaa muljetavaldava 11%-ga. Prantsusmaa on maailma suurimate relvaeksportööride seas teinud viimastel aastatel ka konkurentsitult suurima tõusu, kasvatades oma relvade müüki 2018-2022 perioodil möödunud 5-aastase perioodiga võrreldes 44% võrra. Prantsusmaa edu võti peitub suuremahulistes relvatarnete lepetes Indiaga, mis hõlmasid muuhulgas India relvajõudude varustamise 62 lahinglennuki ja nelja allveelaevaga. Antud tarned tegid Prantsusmaast India suuruselt kolmanda relvatarnija USA ees ning Vene Föderatsiooni järel.

Vene Föderatsiooni relvaekspordi maht seevastu langes 2018-2022 perioodil 31% võrra võrreldes 2013-2018 aastatega. Venemaa relvaekspordi vähenemine kolmandiku võrra oli esile kutsutud peamiselt selle suurimate klientide Hiina ja India poliitika tõttu, mis näeb ette kodumaise relvatööstuse kiiremat arendamist.

Lisaks Prantsusmaale on suure tõusu relvaeksportööride edetabelis teinud Lõuna-Korea, mis on tõusnud tänaseks maailma 10 suurima relvatarnija sekka, platseerudes 9. kohal.

Maailma suurimate relvaimportööride edetabeli eesotsas figureerib aga India, mis võttis 2018-2022 perioodil enda alla 11% kogu globaalsest relvade impordist. Maailma suuruselt viies majandus (nominaalse SKT alusel) tugineb oma relvajõudude varustamisel peamiselt Venemaale, aga ka Prantsusmaa ja USA toodangule.

Maailma suuruselt teise ja kolmanda relvade importööri positsiooni hõivasid Lähis-Ida naftariigid Saudi-Araabia ja Katar, moodustades vastavalt 10% ja 5% maailma relvaimpordi kogumahust.

Maailma relvakaubandus on tänini suuresti domineeritud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa poolt, mis annavad kombineeritult maailma relvaekspordist üle poole ehk 56%.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Lause “Maailma relvakaubandus on tänini suuresti domineeritud Ameerika Ühendriikide ja Venemaa poolt, mis annavad kombineeritult maailma relvaekspordist üle poole ehk 56%” on faktiliselt ilmselt korrektne, kuid reaalsus on selline, et USA ja Venemaa annavad maailma sõjatehnika võimekuse ekspordist kokku veelgi suurema osa kui sõjatehnika läbimüügi rahalise vääringu 56% seda väljendab.

Reaalsus on selline, et USA ja Venemaa annavad maailma sõjatehnika võimekuse ekspordist kokku veelgi suurema osa kui sõjatehnika läbimüügi rahalise vääringu 56% seda väljendab.

adrian bachmann

Seda peamiselt selle tõttu, et kuna Venemaa sõjatehnika on USA omast reeglina 2-3 korda odavam, ent mitte 2-3 korda vähem võimekas, siis võib väita, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa tarnivad ka pärast külma sõda väga üldistatult 70-80% maailmaturul eksporditud sõjatehnoloogilisest kapatsiteedist.

Lisades valemisse samuti Lääneriikidest oluliselt odavamat, ent üha võimekamat relvastust eksportiva Hiina, võib öelda, et Venemaa ning Hiina ühelt poolt ning USA ja pool tosinat Washingtoni mõjusfääris olevat Euroopa ja Aasia riiki teiselt poolt määravad ära, millised maailma 196-st riigist saavad endale võimekuse tänapäevasel lahinguväljal sõdida ning millised mitte. Seda mitte üksnes tänu sõjatehnika vahetule tarnele, vaid ka läbi seotud tehnoloogiate hoolduse, seda käsitsevate meeskondade väljaõppe ning seotud luureinfo pakkumise, mis võimaldab kõrgtehnoloogilist relvastust efektiivselt kasutada (radari ja akustilised signatuurid, tipptasemel kartograafia, jms).

Võib öelda, et Venemaa ning Hiina ühelt poolt ning USA ja pool tosinat Washingtoni mõjusfääris olevat Euroopa ja Aasia riiki teiselt poolt määravad ära, millised maailma 196-st riigist saavad endale võimekuse tänapäevasel lahinguväljal sõdida ning millised mitte.

adrian bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:

MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann

KONTO NUMBER: EE271010011832141226

SELGITUS: Annetus

Esifoto: paparazza/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.