Vene armeel on tankipõud? Moskva saadab ekspordiks mõeldud tankid Ukrainasse rindele

Venemaa kaitseministeerium avaldas filmimaterjali, mis näitab algselt eksportklientidele toodetud T-90S tüüpi tanke kasutusele võetuna Vene relvajõudude poolt. Välismaiste tellimuste rekvireerimine Vene armee soomusüksuste poolt viitab vajadusele korvata kiirkorras Ukrainas kaotatud masinaparki.

Venemaa, mis seisab silmitsi soomusmasinate pargi kadudega pärast kahte aastat väldanud märkimisväärseid kaotusi Ukrainas, on otsustanud algselt ekspordiklientidele mõeldud T-90S tankid suunata Vene armee kasutusse.

Vene kaitseministeeriumi eetrisse paisatud kaadritest nähtub, et kõik (Ukrainasse rindele suunduva) tanki juhtpaneelil olevad kirjad on markeeritud inglise keeles. T-90S tüüpi lahingtank, mis oli algselt töötatud välja ekspordiklientide jaoks, kelle hulka kuuluvad riigid nagu India, Alžeeria, Türkmenistan ja Vietnam, kujutab endast Venemaa T-90 seeria tankide täiustatud versiooni. Tank pakub T-90 algversiooniga võrrelduna paremat tulejõudu, liikuvust ja kaitset, mis on kohandatud spetsiaalselt ekspordituru jaoks, nagu teatas Venemaa riiklik relvaekspordiagentuur Rosoboronexport.

Vene kaitseministeeriumi eetrisse paisatud kaadritest nähtub, et kõik (Ukrainasse rindele suunduva) tanki juhtpaneelil olevad kirjad on markeeritud inglise keeles.

Mis peamine – T-90S on läbinud moderniseerimiskuuri, mis võtab arvesse Ukraina sõjateatris saadud õppetunde. Tank inkorporeerib endas mitmeid modifikatsioone, sh metallvarbadest konstrueeritud kaitsevõre, mis on mõeldud pakkuma kaitset droonirünnakute eest ning täiustatud Kontakt-1 tüüpi aktiivsoomus.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuidas tõlgendada Venemaa otsust võtta välisklientidele, eriti pikaajalistele ja strateegiliselt eriliselt olulistele klientidele nagu India ja Alžeeria, mõeldud tankid enda relvajõudude kasutusse?

Ühest küljest on samm loogiline, kuna intensiivses maasõjas olev riik ei saa lubada endale luksust kulutada oma tootmisressurssi kaubanduskonto paisutamiseks, mis on niigi pungil energiakandjate, tooraine ja põllumajandustoodete ekspordist kokku kuhjatud sadadest miljarditest eurodest ja dollaritest või pigem nende ekvivalentidest mitte-lääne valuutades.

Primaarne asjaolu, mis välisklientidele mõeldud tankide sisulist rekvireerimist selgitab, peitub selles, et Venemaale on hetkel märksa olulisem moodne lahingtank Donetski oblastis kui selle eest saadavad 3-4 miljonit dollarit Uralvagonzavodi Sberbanki kontol.

Adrian Bachmann

Primaarne asjaolu, mis välisklientidele mõeldud tankide sisulist rekvireerimist selgitab, peitub selles, et Venemaale on hetkel märksa olulisem moodne lahingtank Donetski oblastis kui selle eest saadavad 3-4 miljonit dollarit Uralvagonzavodi Sberbanki kontol. Kuigi pooltevahelised lepingud on salajased, võib eeldada, et Venemaa kompenseerib ära jäänud tarned kas rahaliselt, alternatiivsete sõjaliste tarnetena või tarnides taastatud käiguressursiga tankid eksportklientidele pärast sõja lõppu.

Venemaa päris NSV Liidu maailma kaugelt suurimast tankitootmisvõimsusest (circa 2000 lahingtanki aastas) lõviosa, kuna NSV Liidu neljast suurest tankitootmiskompleksist – Nižnhi-Tagilis, Omskis, Leningradis ja Harkovis – kolm paiknesid Venemaal. Nendest kaks – Uralvagonzavod ja Omsktransmash – on tänini funktsioneerivad ning olid enne sõda võimelised tootma hinnanguliselt 300-400 lahingtanki aastas (s.o umbes võrdne Saksamaa ja Prantsusmaa maavägede tankipargi koguarvuga). Ometi nõuab mitme tuhande lahingtanki kaotus viimase kahe aasta jooksul olemasolevate tootmisvõimsuste kahekordistamist ning kogu eksisteeriva ressursi kasutuselevõttu Vene armee tarbeks. Märksa suurem kui uute tankide tootmisvõimekus nullist on Vene tankitehaste võimekus moderniseerida reservbaasides hoiustatud tanke.

Venemaa päris NSV Liidu maailma kaugelt suurimast tankitootmisvõimsusest (circa 2000 lahingtanki aastas) lõviosa, kuna NSV Liidu neljast suurest tankitootmiskompleksist – Nižnhi-Tagilis, Omskis, Leningradis ja Harkovis – kolm paiknesid Venemaal.

Adrian Bachmann

Peamine küsimärk, mis puudutab Vene tankitehaste võimet tootmisvõimsusi kiirkorras kasvatada, seisneb eeskätt Vene sõjatööstuskompleksi võimekuses asendada viimased Lääne päritolu komponendid kodumaiste ekvivalentidega. Kuigi enamus Vene lahingmasinate (sh lahingtankide) allsüsteemidest on toodetud siiski autarkiliselt siseriiklikult, oli Venemaal veel möödunud kümnendil vajadus mõningate Lääne (eeskätt Prantsuse) päritolu optoelektrooniliste komponentide järgi. Juhul kui Uurali ja Leningradi optoelektroonika tehased on suutnud veel hiljuti eksisteerinud lahingvälja monitoorimise ja sihtimissüsteemide tootmise pudelikaelad likvideerida, on Vene sõjatööstus suure tõenäosusega võimeline asendama Ukrainas kaotsi läinud tankid 3-5 aastaga. Ukraina tankide kaotust pole seevastu korvata sisuliselt võimalik, kuna Harkovi tankitehase funktsioneerimine on parimal juhul küsitav ning isegi varemalt eksisteerinud tootmisvõimsuse säilimine (mille tõenäosus on väike) nõuaks aastakümneid, et asendada sõjas kaotsi läinud NSV Liidu päritolu, peamiselt T-64 ja T-72 tüüpi tanke.

Juhul kui Uurali ja Leningradi optoelektroonika tehased on suutnud veel hiljuti eksisteerinud lahingvälja monitoorimise ja sihtimissüsteemide tootmise pudelikaelad likvideerida, on Vene sõjatööstus suure tõenäosusega võimeline asendama Ukrainas kaotsi läinud tankid 3-5 aastaga.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!