fbpx
Maailmavõim & Geopoliitika

Vaid iga kümnes eurooplane usub, et Ukraina võib sõja võita

Kuigi enamik eurooplasi toetab Ukrainat sõjas Venemaa vastu, usub vaid iga kümnes neist, et Ukraina võib sõja võita, selgub Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) uuringust, kusjuures enamik usub, et konflikti lõpetamiseks on vaja “kompromisslahendust”.

Jaanuaris Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Hispaanias ja Rootsis läbi viidud veebiküsitluses osales 17 023 vastajat.

Uurijate sõnul on pessimistlikud väljavaated suuresti tingitud poliitilisest olukorrast Ameerika Ühendriikides, kus läbirääkimised uue Ukraina abipaketi üle on kongressis takerdunud ning endise presidendi Donald Trumpi ametisse naasmise väljavaated tuginevad osaliselt lubadusele lõpetada Kiievile sõjalise abi saatmine.

Euroopa Välissuhete Nõukogu sõnul soovib 41 protsenti eurooplastest, et praegust toetust Ukrainale suurendataks või säilitataks – kuid ainult viiendik on nõus, et Euroopa kompenseeriks USA toetuse võimaliku kadumise. Samal ajal ootab kolmandik vastanutest, et EL piiraks oma toetust Ukrainale. Enamik küsitletutest pooldab siiski Ukraina jätkuvat toetamist.

Sõja lõppemise viisi osas eeldab suurim hulk vastanuid (37%), et kõige tõenäolisemaks tulemuseks on kompromisslahendus. Venemaa võitu usuvad 19,5 protsenti küsitletutest ning vaid 10 protsenti peavad tõenäoliseks Ukraina võitu. Ungaris (64%), Kreekas (59%) ja Itaalias (52%) soovib aga enamus, et liitlased survestaksid Kiievit, et see nõustuks kokkuleppe sõlmimisega – mida Ukraina president Volodõmõr Zelenski on keeldunud kaalumast.

Sõja lõppemise viisi osas eeldab suurim hulk vastanuid (37%), et kõige tõenäolisemaks tulemuseks on kompromisslahendus. Venemaa võitu usuvad 19,5 protsenti küsitletutest ning vaid 10 protsenti peavad tõenäoliseks Ukraina võitu. Ungaris (64%), Kreekas (59%) ja Itaalias (52%) soovib aga enamus, et liitlased survestaksid Kiievit, et see nõustuks kokkuleppe sõlmimisega – mida Ukraina president Volodõmõr Zelenski on keeldunud kaalumast.

“Ukraina ja Euroopa juhid peavad kohandama oma keelekasutust ja määratlema “kestva rahu” tähenduse, et Putin ei saaks sõjaväsimust ära kasutada,” ütles üks küsitluse läbiviijaid, Mark Leonard Euroopa Välissuhete Nõukogust.

Küsitlusest selgus ka, et paljud eurooplased näevad Venemaa sõda Ukraina vastu üha enam neid otseselt puudutava probleemina, kusjuures Ukraina sõda mõjutab 33 protsendi vastanute sõnul nende riiki ja Euroopat (29%) rohkem kui sõda Lähis-Idas. Vaid 5 protsenti vastanutest leidsid, et sõda Lähis-Idas mõjutab nii nende riiki kui Euroopat rohkem.

Euroopa Välissuhete Nõukogu on 2007. aastal Briti politoloogi Mark Leonardi asutatud üleeuroopaline poliitiline mõttekoda, mille peakorter asub Berliinis ja mille kontorid asuvad Londonis, Madridis, Pariisis, Roomas, Varssavis ja Sofias.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Esifoto: Kutsenko Volodymyr/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.