Kuidas Washington kukutab välisriikide valitsusi Pakistani näitel

Jeffrey Sachs

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Professor Jeffrey Sachs on 20. sajandi üks mõjuvõimsamaid majandusteadlasi, kelle nõuannete järgi toimus paljude Ida-Euroopa riikide üleminek plaanimajanduselt turumajanduslikele mehhanismidele NSV Liidu lagunemise järgsel perioodil. Kõigest 28-aastaselt Harvardi Ülikooli majandusprofessoriks valitud Sachs on tegutsenud aastakümneid Ameerika Ühendriikide poliitikakujundajate kõige kitsamas ringis, omades vahetut kogemust töötamisest USA valitsuse kõrgematel tasanditel, mis on andnud talle rahvusvahelise kogemuse erinevates riikides Ladina-Ameerikast Ida-Euroopani. 

Järgnevas kirjutises selgitab professor Jeffrey Sachs Pakistani populaarseima riigijuhi Imran Khani võimult eemaldamise näitel, kuidas Washington likvideerib ülemaailmselt valitsejad ja valitsusi, kes ei järgi oma poliitilises ja diplomaatilises kursis Ühendriikide poolt dikteeritud käske.

USA välispoliitika peamiseks tööriistaks on nn “varjatud režiimivahetus”, mille sisu seisneb Washingtoni salajases tegevuses teiste riikide valitsuste kukutamiseks. On põhjust arvata, et seesugune tegevus viis ka 2022. aasta aprillis Pakistani peaministri Imran Khani võimult kõrvaldamiseni, millele järgnes Khani vahistamine fabritseeritud süüdistuste alusel korruptsioonis ja spionaažis. Käesoleva aasta veebruaris leiutati Khanile spionaažisüüdistusega 10-aastane vanglakaristus. Selliste käikude poliitiline eesmärk oli takistada Pakistani rahva seas selgesti populaarseima poliitiku võimule naasmist 8. veebruaril toimunud valimistel.

Varjatud valitsusvahetuste operatsioonide võti seisnebki mõistagi selles, et need on salajased ja seega USA valitsuse poolt eitatavad. Isegi kui tõendid tulevad vilepuhujate või lekete kaudu päevavalgele, nagu see väga sageli juhtub, lükkab USA valitsus tõendite autentsuse tagasi ja peavoolumeedia ignoreerib tavaliselt lugu, sest see on vastuolus USA valitsuse ametliku narratiiviga. Kuna nende peavooluväljaannete toimetajad ei soovi kaubelda “vandenõuteooriatega” või on lihtsalt õnnelikud, et saavad võimuametkondade suuvoodriteks olla, siis hoiavad nad reaalsete režiimivahetuse vandenõude USA valitsusega seostamisest laia kaarega eemale.

USA salajased režiimimuutused üle maailma on šokeerivalt rutiinsed. Bostoni ülikooli professor Lindsay O’Rourke loetleb oma autoriteetses uurimuses üles 64 Washingtoni poolt teostatud salajast režiimivahetuse operatsiooni külma sõja ajal (s.o perioodil 1947 – 1989).

USA salajased režiimimuutused üle maailma on šokeerivalt rutiinsed. Bostoni ülikooli professor Lindsay O’Rourke loetleb oma autoriteetses uurimuses üles 64 Washingtoni poolt teostatud salajast režiimivahetuse operatsiooni külma sõja ajal (s.o perioodil 1947 – 1989). Tegelikult oli see arv oluliselt suurem, sest autor otsustas arvestada kõik konkreetse riigi piires tehtud korduvad katsed ühe pikema episoodina. Sellest ajast alates on USA režiimivahetuse operatsioonid jätkuvalt sagedased. Näiteks andis president Barack Obama USA Luurekeskagentuurile (CIA) ülesandeks (Operation Timber Sycamore) kukutada Süüria president Bashar al-Assad. Varjatud operatsioon jäi saladuseks veel mitu aastat pärast selle käivitumist ja ka siis ei kajastanud peavoolumeedia seda peaaegu üldse.

Kõik see toob meid Pakistani ehk juhtumi juurde, kus tõendid viitavad järjekordselt ühemõtteliselt USA poolt juhitud režiimimuutusele. Sel korral soovis USA kukutada peaminister Imran Khani, karismaatilise, andeka ja ülimalt populaarse, nii oma maailmatasemel kriketimeisterlikkuse kui ka rahvaga suhtlemise poolest tuntud Pakistani juhi valitsuse. Khani populaarsus, sõltumatus ja märkimisväärsed anded tegid temast koheselt Washingtoni sihtmärgi, kuna USA tunneb raevu kõikide maailma riikide juhtide vastu, kes ei sammu USA poolt kehtestatud poliitika diktaadi järgi.

Khani populaarsus, sõltumatus ja märkimisväärsed anded tegid temast koheselt Washingtoni sihtmärgi, kuna USA tunneb raevu kõikide maailma riikide juhtide vastu, kes ei sammu USA poolt kehtestatud poliitika diktaadi järgi.

Imran Khani “patt” oli olla liiga koostööaldis Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Vene presidendi Vladimir Putiniga, püüdes samas hoida lugupidavaid suhteid ka Ameerika Ühendriikidega. USA välispoliitika keskne mantra ja CIA käivitav põhimõte on, et iga välisriigi juht on “kas meiega või meie vastu”. Juhtidel, kes püüavad jääda suurriikide seas neutraalseiks, on suur oht kaotada USA mahitusel oma positsioon või isegi elu, sest USA ei aktsepteeri mingisugust neutraalsust. Patrice Lumumba (Zaire), Norodom Sihanouk (Kambodža), Viktor Janukovitš (Ukraina) ja paljud teised neutraalsust taotlenud juhid on kukutatud USA valitsuse mitte just eriti varjatud käega.

Nagu paljud teisedki arengumaade juhid, ei taha ka Khan Ukraina sõja tõttu katkestada suhteid ei USA ega Venemaaga. Pelgalt eelnevalt seatud ajakava kokkusattumuse tõttu juhtus Khan olema Putiniga kohtumiseks Moskvas päeval, mil Venemaa käivitas sõjalise erioperatsiooni (24. veebruaril 2022). Khan pooldas algusest peale, et Ukraina konflikt tuleks lahendada pigem läbirääkimistelaua taga kui lahinguväljal. USA ja Euroopa Liit asusid koheselt väänama kõikide välisriikide juhtide, sealhulgas Khani, käsi, et nad Putini vastu joonduksid ja toetaksid Lääne sanktsioone Venemaa vastu, kuid Khan ei allunud korraldustele.

Juhtidel, kes püüavad jääda suurriikide seas neutraalseiks, on suur oht kaotada USA mahitusel oma positsioon või isegi elu, sest USA ei aktsepteeri mingisugust neutraalsust.

Tõenäoliselt pitseeris Khan oma saatuse 6. märtsil 2022, kui ta korraldas Põhja-Pakistanis suure meeleavalduse. Antud miitingul sõitles Khan Läänemaailma ja eriti 22 EL-i suursaadikut selle eest, et need avaldasid talle survet, et Khan mõistaks ÜRO hääletusel Venemaa hukka. Samuti nahutas Khan NATO-t terrorismivastase sõja pärast naaberriigis Afganistanis, mis on mõjunud Pakistanile täiesti hävitavalt, kuid NATO ei ole tunnustanud, austanud ega hinnanud Pakistani kannatusi.

Khan ütles juubeldavale rahvahulgale: “EL-i suursaadikud kirjutasid meile kirja, milles nõudsid meilt Venemaa hukka mõistmist ja Venemaa vastu hääletamist… Kelleks te meid peate? Kas me oleme teie orjad … et mida iganes te käsite, me kohe teeme?” Ta lisas: “Me oleme sõbrad Venemaaga, aga me oleme sõbrad ka Ameerikaga; me oleme sõbrad Hiinaga ja Euroopaga; me ei ole üheski laagris. Pakistan jääks neutraalseks ja töötaks koos kõigiga, kes püüavad Ukraina sõda lõpetada.”

Kelleks te meid peate? Kas me oleme teie orjad … et mida iganes te käsite, me kohe teeme?

Imran Khan

USA seisukohalt on “neutraalne” tüli kiskumise sõna. Khanile suunatud sünge järelkaja avalikustasid 2023. aasta augustis väljaande The Intercept uurivad ajakirjanikud. Vaid päev pärast peaminister Khani meeleavaldust kohtusid USA Lõuna- ja Kesk-Aasia asevälisminister Donald Lu ja Pakistani suursaadik USA-s Asad Majeed Khan Washingtonis. Pärast kohtumist saatis suursaadik Khan Islamabadi salajase kommünikee, mille üks Pakistani sõjaväeametnik lekitas The Interceptile.

Avalikuks tulnud salajases kommünikees antakse ülevaade, kuidas USA abiminister Lu kutsus Pakistani peaminister Khani korrale tema neutraalse hoiaku pärast maailmaareenil. Kommünikees tsiteeritakse Lu väidet, et “inimesed nii siin kui Euroopas on üsna mures, miks Pakistan võtab nii agressiivselt neutraalse seisukoha (Ukraina suhtes), kui selline seisukoht on üldse võimalik. See ei tundu meile eriti neutraalse seisukohana.”

Avalikuks tulnud salajases kommünikees antakse ülevaade, kuidas USA abiminister Lu kutsus Pakistani peaminister Khani korrale tema neutraalse hoiaku pärast maailmaareenil.

Seejärel andis Lu suursaadik Khanile teada, et: “Ma arvan, et kui umbusaldushääletus peaministri vastu õnnestub, antakse Washingtonis kõik andeks, sest Venemaa visiiti vaadatakse kui peaministri otsust. Vastasel juhul arvan, et edasi on raske minna.”

Viis nädalat hiljem, 10. aprillil, arvestades võimsa Pakistani sõjaväe kohal rippuvat USA ähvardust ja omakorda sõjaväe mõjuvõimu Pakistani parlamendi üle, tagandas parlament Khani umbusaldushääletusel. Järgnevate nädalate jooksul esitas uus valitsus häbematult fabritseeritud korruptsioonisüüdistused Imran Khani vastu, et ta arreteerida ja takistada tema tagasipöördumist võimule. Kui Khan avaldas diplomaatilise kommünikee, mis paljastas Ameerika rolli tema ametist tagandamises, süüdistas uus valitsus Khani spionaažis. Nüüdseks on ta nende süüdistuste alusel ülekohtuselt 10 aastaks vangi mõistetud, kusjuures USA valitsus vaikib kogu teemal.

Arvestades võimsa Pakistani sõjaväe kohal rippuvat USA ähvardust ja omakorda sõjaväe mõjuvõimu Pakistani parlamendi üle, tagandas parlament Khani umbusaldushääletusel. Järgnevate nädalate jooksul esitas uus valitsus häbematult fabritseeritud korruptsioonisüüdistused Imran Khani vastu, et ta arreteerida ja takistada tema tagasipöördumist võimule.

Kui USA valitsuselt Khani süüdimõistmise kohta päriti, oli välisministeeriumil öelda järgmist: “See on Pakistani kohtute asi.” Antud vastus on elav näide sellest, kuidas USA juhitud režiimimuutuse mehaanika toimib. Riigidepartemang toetab Khani vangistamist selle eest, et Khan avalikustas USA tegevuse.

Pakistanis toimusid seega 8. veebruaril valimised olukorras, kus riigi kõige populaarsem demokraatlik juht on vangis ja Khani partei on halastamatute rünnakute, poliitiliste mõrvade, meediakatkestuste ja muude repressioonide objektiks. Kõiges selles on USA valitsus täielik kaasosaline. Nii palju siis Ameerika “demokraatlikest” väärtustest. USA valitsus on saanud oma tahtmise, olles sealjuures sügavalt destabiliseerinud 240 miljoni elanikuga tuumarelvastatud riiki. Üksnes Khani vanglast vabastamine ja osalemine valimistel võiks stabiilsuse (Indoneesia järel maailma suuruselt teises) islamiriigis taastada.

Pakistanis toimusid seega 8. veebruaril valimised olukorras, kus riigi kõige populaarsem demokraatlik juht on vangis ja Khani partei on halastamatute rünnakute, poliitiliste mõrvade, meediakatkestuste ja muude repressioonide objektiks.

(Märkus: Pakistani valimistel 8. veebruaril 2024 on rahvusvaheliselt laialdaselt kahtlustatud valimispettust. Imran Khan ja tema abikaasa mõisteti valimiseelsel nädalal lisaks 71-aastase Khani spionaažisüüdistusele veel kahes süüdistuses vangi, vastavalt 14 ja 7 aastaks, nimelt kingituste müümise ja nende abielu väidetava ebaseaduslikkuse eest, kuna naise kahe abielu vahel oli väiksem aeg kui nõutud. Kingituste müügi süüdistuse vangistusotsus tühistati hiljem, kuid muude süüdistuste eest on Khan ja tema naine vangis. Allikad: siin ja siin)

Adrian Bachmanni kommentaar:

Jeffrey Sachs on tänase seisuga tõusnud ilmselt kõige mõjuvõimsamaks Ameerika Ühendriikide poliitiliseks dissidendiks. Meheks, kes on viibinud viimase 40 aasta jooksul USA majandusliku, militaarse ja poliitilise võimu absoluutses tipus ning kelle informeeritus, sidemed ja peenekoeline arusaamine Ühendriikide võimusüsteemi tegelikust toimimisest on teinud temast Washingtoni establishmendi jaoks eriliselt ebameeldiva tõe ja südametunnistuse hääle.

“Kurjus triumfeerib juhul kui head mehed ei julge teha midagi” . Selle ajatu, igal ajastul kehtiva tõdemuse valguses tuleb tunnustada profeesor Sachsi, kes on viimastel aastatel võtnud ilmselgelt vastu otsuse teha kõik mis tema võimuses, et valedele üles ehitatud kurjusesüsteem valguse ette tirida ning teha seda enne kui see jätkab ülemaailmselt kümnete miljonite inimeste tapmist ning sadade miljonite elude hävitamist.

Kogu see kurjus, mis hetkel inimkonda pöörase kiirusega III Maailmasõja poole tõukab, eksisteerib aga vaid tänu sellele, et miljonite, olgu siis ülikonda või mundrisse riietatud, süsteemi jooksutavate aparatšikute seas nii siin kui sealpool Atlandi Ookeani leidub vaevu üks mees/naine kümnest tuhandest, kes julgeb üha absurdsematele valedele ehitatud, üha võikamalt silmakirjalikumaks muutuva kurjusesüsteemi kohta tõtt lausuda.

Kogu see kurjus, mis hetkel inimkonda pöörase kiirusega III Maailmasõja poole tõukab, eksisteerib aga vaid tänu sellele, et miljonite, olgu siis ülikonda või mundrisse riietatud, süsteemi jooksutavate aparatšikute seas nii siin kui sealpool Atlandi Ookeani leidub vaevu üks mees/naine kümnest tuhandest, kes julgeb üha absurdsematele valedele ehitatud, üha võikamalt silmakirjalikumaks muutuva kurjusesüsteemi kohta tõtt lausuda.

Professor Sachs on otsustanud seda teha, lunastades seeläbi suure tõenäosusega oma hinge ning tehes seda mis tema võimuses, et aidata kainel mõistusel hullumeelsuse laastamistööle piir tõmmata. Seesugust kutsumust kavatseb jätkata ka siinkirjutaja – vähemasti seni kuni selle portaali lugejad on valmis sellele tööle kaasa aitama nii finantsiliselt kui ka jagades Makroskoobis avaldatud lugusid nendega kelles on säilinud soov mõista ja mõttestada maailma väljaspool üha sõgedamaks muutuvaid kohustuslikke valesid.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Esifoto: lev radin/Shutterstock.com