Valge Maja teatas aprilli keskel, et USA relvajõud viiakse lähikuudel Nigerist välja. Tegemist on alandava tagasilöögiga Washingtoni süvariigi jaoks, ent teretulnud arenguks ameeriklastele, kes soovivad, et USA sekkuks vähem teiste riikide siseasjadesse. Ameerika relvajõud on sunnitud väed välja viima pärast Nigeri märtsi keskel tehtud avaldust, mille kohaselt Aafrika riik lõpetab sõjalise koostöö Ameerika Ühendriikidega.
Pärast Nigeri teadet püüdsid USA sõjaväeametnikud veel suhteid päästa, kuid edutult. Ameerika Ühendriikide jaoks on kaalul eeskätt 201. lennubaas, mida New York Times on iseloomustanud kui Pentagoni “kõige strateegilisemat sõjalist vara Sahara-taguses Aafrikas”. Väidetavalt oli baas piirkonna peamine nn “terrorismivastase võitluse” keskus ning USA Aafrika drooni-pommituskampaaniate tugipunkt.
USA ja Nigeri suhted hakkasid oluliselt halvenema 2023. aasta juulis toimunud riigipöörde järel, millega kukutati president Mohamed Bazoum ja valitsema asus sõjaväeline hunta. Uus valitsus oli huvitatud riikidevahelise koostöö arendamisest ka Venemaaga, mis tõi kaasa vihaseid protestinoote USA ametnikelt. Olukord halvenes veelgi, kui Lääne luure süüdistas Nigerit salajaste läbirääkimiste pidamises Iraaniga, kellele olevat lubatud ligipääsu Aafrika riigi uraanivarudele.
Märtsikuises avalduses lausus Nigeri hunta pressiesindaja kolonelleitnant Amadou Abdramane järgnevat: “Nigerile valmistab kahetsust Ameerika delegatsiooni kavatsus keelata suveräänsele Nigeri rahvale õigus valida ise oma partnereid ja partnerluse liike, mis teda terrorismivastases võitluses tõeliselt aidata suudavad.”
Sedasi on asjade käik jõudnud punkti, kus venelased võivad peagi võtta üle varemalt USA Aafrika operatsioonide peamiseks tugipunktiks olnud lennuväebaasi. Aprilli keskel saabus Nigerisse rohkem kui 100 vene instruktorit, kes tõid muuhulgas kaasa oma õhutõrjesüsteemi.
Venemaa riikliku uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel kuulub Nigerisse saadetud väekontingent Aafrika korpusesse, uude poolsõjalisse struktuuri, mis on mõeldud asendama Wagneri gruppi, mille palgasõdurid toimetasid Aafrikas eelmisel aastal lennuõnnetuses hukkunud Jevgeni V. Prigožini juhtimisel, vahendas New York Times.
Nigeri elanikke on jäädvustatud avalikel meeleavaldustel lehvitamas Venemaa lippe ning hüüdmas välja loosungeid, mis mõistavad hukka USA impeeriumi. Nigerlaste seas on trendikaks muutunud ka Vene lippude igapäevaelus näitamine suure geopoliitilise ülemineku sümbolina. “Venemaa trikoloorist on Lääne-Aafrikas kujunenud tänaseks vastupanu sümbol, mis on seotud lääne- ja prantsusevastaste hoiakutega,” ütles New York Timesile “valeinfo” vastu võitleva Briti tehnoloogiaettevõtte Logically teadusvaldkonna juht Kyle Walter.
Niger ei ole ainus Saheli piirkonna riik, kelle suhted Venemaaga on pidevalt soojenenud. Ka Burkina Faso ja Mali on taotlenud president Putini abi ISIS-e ja Al-Qaeda mässuliste vastu võitlemisel. Nagu Andrew Korybko selgitas Substackis, on Pentagon tõenäoliselt võtnud nüüd kursi Elevandiluurannikule, kus USA sõjaväedroonid on Prantsuse baasides jätkuvalt teretulnud. “Välistada ei saa ka USA vägede liikumist Senegali, kuid midagi ei ole otsustatud enne, kui sealsed hilinenud presidendivalimised on toimunud,” lisas ta.
Nigeris on hetkeseisuga umbes 1100 USA sõjaväelast. 2017. aastal said kongressi liikmed oma üllatuseks teada, et sellesse Aafrika riiki on sõdureid üldse lähetatud. USA esindajatekoja liikmed said USA vägede kohalolust Nigeris teada kõige halvemal võimalikul viisil, pärast seda kui neli USA armee eriüksuse liiget varitsuse käigus surma said.
Isegi tuntud sõjaentusiastist Lõuna-Carolina senaator Lindsey Graham ei teadnud toona sellest lähetusest midagi. “Ma ei teadnudki, et meil on Nigeris 1000 sõjaväelast,” ütles Graham telesaates “Kohtumine pressiga”. “Meile antakse nüüd ülevaade, miks nad seal olid ja mida nad seal tegid.”
Eelmise aasta oktoobris esitas Kentucky senaator Rand Paul kongressile seaduseelnõu, mis sunniks Bidenit Ameerika vägesid Nigerist välja viima. “Kui me saadame kellegi poja või tütre välisriiki, kus nad riskivad oma eluga, siis peaks kongress hääletama nende seal viibimise üle,” ütles Paul julgeoleku-uudiste keskkonnale Defense News. “Nende üle valitseb sõjaväeline hunta, mida juhib mees, keda me ise siin demokraatiakoolitusel välja õpetasime.”
Senaator Pauli seaduseelnõu hakata nõudma USA sõjaväelaste välisriikidesse lähetamiseks kongressi rahvasaadikute luba lükati USA senatis 86-11 häälteenamusega tagasi.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tõsiasi, et Nigeri valitsus nõuab, et USA sõjavägi nende riigist lahkuks, ei pruugi tähendada seda, et Ameerika relvajõud kavatseksid reaalselt kuulata oma platsdarmiks oleva riigi valitsuse või selle rahva tahet.
Ajalooliselt ei ole Ameerika relvajõud soostunud oma välismaistest sõjaväebaasidest lahkuma pelgalt asukohamaa valitsuste või rahva nõudmisel, kuna need on parimal juhul sekundaarse tähtsusega võrreldes USA geopoliitiliste huvidega.
Ei maksa unustada, et 2020. aastal protesteeris ligi miljon iraaklast hinnanguliselt 300 000 tsiviilelaniku surmaga lõppenud Iraagi invasiooni järgselt USA okupatsioonivägede lahkumise nimel. USA relvajõud on aga tänini Iraagis (olgugi et piiratuma kontingendiga), ega lahku sealt enne, kui see on USA huvides.
Ometi on võimalik ja ilmselt isegi tõenäoline, et USA siiski eemaldab oma relvajõud Nigeri baasidest, ent seda mitte niivõrd tulenevalt Nigeri elanikkonna või valitsuse tahtest, vaid pelgalt strateegilistest turvalisuse kaalutlustest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus