Elektrisõidukeid reklaamitakse tänapäeval kõikjal ning lakkamatult “kliimamuutuste” vastu võitlemise võtmetähtsusega lahendusena. Kuid nagu selgub, mõjub elektrisõidukite jaoks liitiumi kaevandamine keskkonnale erakordselt laastavalt, olles “rohelisest” tehnoloogiast nii kaugel, kui on võimalik ette kujutada.
Maailmakuulsa ökoloogilise survegrupi Greenpeace endine president Patrick Moore kirjeldab hiljuti antud intervjuus, kuidas algselt altruistlikel kaalutlustel loodud ühendus kaaperdati misantroopse roheagenda edendajate poolt, kelle agenda keskmes ei ole enam planeedi looduskeskkonna säilitamine, vaid inimkonna kontroll läbi massiivse populatsiooni vähendamise programmi.
USA suurpanga JP Morgan juhatuse esimehe Jamie Dimoni hinnagul on kliimakriisi ära hoidmiseks vaja peagi astuda seni nähtust veelgi drakoonilisemaid samme ning asuda kaaluma inimestelt nende kinnisvara sundrekvireerimise võimalust, et tagada rohepöörde “netonulli” eesmärkide täitmine kiirendatud korras.
Kaks Ameerika tippteadlast hoiatavad, et fossiilkütustest saadud lämmastikväetiste ja pestitsiidide kõrvaldamine “toob kaasa selle, et umbes poolel maailma elanikkonnast ei ole tulevikus enam söögipoolist”.
Konsultatsioonifirma McKinsey & Company andmetel peaks võltstoidust, mida tööstuses ka “biorevolutsiooniks” või sünbioks (lühend sünteetilisest bioloogiast) nimetatakse, välja kujunema 3 triljoni dollari suuruse käibega turg.
Alex Krainer selgitab oma arusaama põhjustest, miks ülemaailmne “ühe maailmavalitsuse” agenda on rööbastelt jooksnud ning miks globalistlikul eliidil ei õnnestu inimkonnale oma düstoopilist ühiskonnamudelit peale suruda.
Valitsuse subsideeritud tuulepargid, päikesepaneelisüsteemid ja elektrisõidukid toovad ülekaalukalt kasu jõukatele ühiskonnaliikmetele ja rikastele rahvastele.
Kuigi Berliin on riiklikust eelarvest eraldanud tänaseks üle 260 miljardi euro, et tulla toime Vene energiakandjate ära langemise mõjude kompenseerimisega, ületab energiadefitsiidi katmise pikaajaline hind triljon eurot ning on suure tõenäosusega ökoloogiliselt ja tööstuslikult teostamatu.
Oxfordi ülikooli ja Londoni imperiaalkolledži teadlaste sõnul tuleb aastaks 2050 globalistide kavandatud “nullheite” paradigmani jõudmiseks peaaegu kõik Ühendkuningriigi lennujaamad täielikult sulgeda.
Prantsuse suurpank BNP Paribas on seoses kavaga minimeerida süsinikuheite mahtu teinud otsuse vähendada nafta- ja gaasitööstusele antavaid laene 2030. aastaks 80 protsendi võrra.
Hiina kivisöe kaevandamine tegi 2022. aastal kõigi aegade rekordi, vaatamata koroonasulgudest tulenevale tootmise ajutisele aeglustumisele aasta viimases kvartalis.
Saksa tööstushiiu Siemensi esimees Jim Hagemann Snabe kutsus Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes avalikkust üles lõpetama liha söömise ja asendama selle sünteetiliste valkudega.
Rootsi parempoolne valitsus teeb oma energiajulgeoleku tugevdamiseks ettepaneku muuta kehtivat seadusandlust, et võimaldada rohkemate tuumareaktorite ehitamist ja käitamist rohkemates kohtades, kui see täna võimalik on, ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson jaanuari keskel.
Aasia tööstushiid Lõuna-Korea toetub oma jõupingutustes saavutada 2050. aastaks netonullheide viimaste plaanide kohaselt rohkem tuumaenergiale ja jätab taastuvenergiale väiksema osakaalu elektritootmises.
Uute uuringute järgi võivad vaglaburgerid juba lähemas tulevikus aidata maailma toita.
Klaus Schwabi Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum, WEF) deklareerib, et inimestel ei peaks tulevikus olema õigust omada isiklikku autot. Selle asemel lubab WEF kodanikel kas “kõndida või (autot) jagada”.
Facebook kavatseb hakata tsenseerima postitusi, mis ei vasta kliimamuutuste ametlikule narratiivile.
Saksamaa põllumajandustootjatel on keelatud oma maa suuri alasid nõuetekohaselt väetada. Seda rangete ELi eeskirjade alusel, mis suruvad üha karmimalt läbi “rohelist agendat”.
Nafta on loonud keerulise võimusuhete ja geopoliitika võrgustiku, alustades sõdadest ning lõpetades strateegiliste allianssidega, mis kujundavad meie riike ja meie elusid nii avalikkuse ees kui kulisside taga.
USA Energiateabe Administratsiooni sõnul olid energiahinnad 2021. aasta lõpuks aasta algusega võrreldes 59% kõrgemad.
Energiamahukad tööstusettevõtted kutsuvad Euroopa Liidu juhte üles kiiresti reageerima energiahindade plahvatuslikule kasvule.
Peaaegu 60% ülemaailmsetest toornafta ja fossiilse metaani varudest ning 90% kivisöevarudest tuleks hoida maa sees, et maailmal oleks võimalik täita globaalse kliimasoojenemise aastaks 2050 1,5 kraadini piiramise eesmärki, näitab uus, äsja retsenseeritud uurimus.
Ameerikast kuni Okeaaniani on sisuliselt kõigil kontinentidel (v.a Antarktika) kasvatatud päikeseenergia osakaalu.
Mõned väidavad, et inflatsioon jääb alla 10% pidama, aga raha prinditakse ikka veel juurde, nii et see ennustus on naeruväärne. Minu arvates on liiga hilja, asi on läinud liiga kaugele ja „crack-up-boom” on meil juba ukse ees.
Intervjuuna antud usutluses väidab Bloom, et ülemaailmse süvakriisi aluspõhjuseks on erihuvide poolt välja mõeldud ning korrumpeerunud institutsioonide poolt apaatsele elanikkonnale sisendatavad suured väljamõeldised, mille tagajärjed on katastroofide kujul viimaks kätte jõudnud.
Taastuvenergia oli ainus energeetika valdkond, mis 2020. aastal globaalselt vähenenud energiatarbimise juures kasvas.
Samal ajal leiavad uued uuringud, et 1% planeedi jõukaima elanikkonna süsiniku jalajälg on 30 korda suurem sellest, mis on elanikkonnale ette kirjutatud väidetavalt temperatuuri tõusu 1,5 °C piiresse jätmiseks.
ÜK ministrid kavatsevad seada tuumaenergia „kesksele kohale Suurbritannia strateegias viia 2050. aastaks riigi süsinikdioksiidi heidete netokogused nullini.
Tehnokraatidel on plaan kasutada koroonasulgude käigus ennast tõestanud administratiiv-sunduslikke jõuvõtteid ka kliimapoliitikate jõustamiseks.
Suurbritannia ja teised Lääneriigid peaksid rõõmustama rahvastiku vähenemise ja demograafilise vananemise üle, kuna see aitab neil saavutada kliimamuutuse eesmärke, väitis finantsteenuste ameti endine juht.
Euroopat ja Hiinat vaevav energiakriis ähvardab levida ka areneva turumajandusega riikidesse.
Ülikõrged gaasihinnad Euroopas võivad ohustada toiduga kindlustatust kogu maailmas, hoiatas Norra väetisetootja Yara, rõhutades Euroopa lämmastikutootmise olulisust maailma põllumajandusele.
Hiina riiklikus meedias oktoobri lõpus avaldatud dokumendi kohaselt kavatseb Hiina vähendada drastiliselt oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja viia nende osakaalu 2060. aastaks alla 20%.
Staažikas geopoliitika ja globaalmajanduse analüütik F. William Engdahl avab tausta, miks Euroopa on hülgamas töötavaid energiaallikaid tõestatult ebaefektiivsete taastuvenergia programmide kasuks ning millised saavad olema “rohepöörde” tagajärjed kontinendi majandusperspektiividele ja elustandardile
Euroopa juhtiva lihatöötlemise ettevõtte ülemus lausus, et veiselihast saab peagi šampanjalaadne luksuskaup veiseliha kasvatamise mõju tõttu planeedi kliimale.
Ülevaate Glasgow kliimakonverentsist, milles selgitatakse, kuidas Lääne suurriikide võimetus oma kliimapoliitikat maailmale peale suruda annab tunnistust globaalse võimu raskuskeskme ümber paigutumisest.
Täiselektriline Porsche Taycan edestas esmakordselt müüginumbrite poolest ettevõtte legendaarseimat mudelit 911, rõhutades seni vaid bensiinimootoreid kasutanud Saksa autotootja liikumist patareitoitega elektriautode suunas.
Maailma suurimad majandused on takerdunud oma püüdlustes leppida kokku konkreetsetes sammudes kliimamuutustega võitlemiseks.
Prantsusmaa juhtimisel on kümme Euroopa Liidu liikmesriiki palunud Euroopa Komisjonil tunnustada tuumaenergiat kui vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikat, mis peaks olema osa bloki aastakümnete pikkusest üleminekust kliimaneutraalsusele.
Hiina välisministeerium hoiatas pärast USA kliimasaadiku Hiinasuunalist märkust Washingtoni, et poliitika on vaja globaalse soojenemise küsimustest välja jätta, ning juhtis tähelepanu asjaolule, et Hiina kliimasoojenemisealased eesmärgid seatakse Pekingis ja mitte Washingtonis.
Elektrihinnad Euroopas jõuavad rekordilistesse kõrgustesse: aluspõhjused ja geoökonoomiline kontekst
Tarneahela takistused kivisöe- ja maagaasisektoris on põhjustanud elektrihinna tõusu rekordiliselt kõrgele tasemele üle kogu Euroopa. See on toonud kaasa nõudluse suurema toetuse järele taastuvenergia sektorile, mis aitaks hinnatõuse tulevikus pehmendada.
Infrastruktuuri investeeringutele spetsialiseeruvast Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangast (EBRD) sai järgmine Lääne finantsasutus, mis andis teada, et lõpetab täielikult toornafta ja gaasi ammutamise rahastamise, et tagada aastaks 2050 süsinikuneutraalne majandusmudel.
Üldjuhul on ameeriklased seda meelt, et kliimamuutused ja saaste on reaalsed probleemid. Siiski näitab hiljutine küsitlus, et inimesed ei ole huvitatud oma raha suurtes kogustes välja käima, et rahastada progressiivseid „paksu riigi“ lahendusi, nagu seda on niinimetatud „uus roheline kokkulepe“.