Michael Snyder küsib, kui rahu on kohe ümber nurga, siis miks valmistutakse palavikuliselt kolmandaks maailmasõjaks.
The New York Times (NYT) avaldas hiljuti järjestikku kaks palju furoori põhjustanud artiklit, mis tunnistasid peavoolumeedia väljaande jaoks ebatavalisel viisil nii USA sõjaväe kohalolu Ukrainas kui ka USA Luure Keskagentuuri (CIA) operatsioone Vene Föderatsiooni territooriumil asuvate sihtmärkide ründamiseks droonide ja rakettide abil.
Norra rahvusvaheliste suhete professor Glenn Diesen annab ülevaate Euroopa julgeolekuarhitekuuri muutustest viimastel aastakümnetel, kaardistades teekonna, mis viis külma sõja järgselt Ukraina sõjani ning mis on päädimas Euroopa julgeolekuarhitektuuri lagunemisega.
USA geopoliitika analüütik George Friedman selgitab, kuidas Ameerika Ühendriikide peamiseks geopoliitiliseks eesmärgiks Euroopas on alati olnud Saksamaa ja Venemaa liitlassuhete välistamine, kuna antud samm tähendaks USA ülemvõimu lõppu Euroopas ning sellele järgnevalt maailmaareenil laiemalt.
Steve Jermy selgitab põhjusi, miks NATO ei ole tänaseks enam võimeline Venemaad sõjaliselt võitma, ning spekuleerib, kas sõjalise liidu aeg on uues geopoliitilises reaalsuses läbi saamas.
Järgnevas loos seletatakse lahti Vene Föderatsiooni riigieelarve põhitrendid 2025-2027 perioodil.
Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti teatas detsembris, et riigiduuma saadik Anton Tkatšev tegi ettepaneku luua Venemaale strateegiline bitcoinireserv.
Ukraina sõjaväeluure väitel ei ole Venemaa rakettide tootmise võimekus näitamas mingisuguseid ammendumise märke.
Ameerika autor Jeff Thomas kirjutab, kuidas aastakümneid vaid väikestele riikidele kallale tungides sõjapidamist kogenud USA ei ole valmis sõjaks teise suurvõimu vastu, mis suudab toota rohkem relvastust soodsama hinnaga kui Ühendriikide sõjatööstuskompleks.
Vene Föderatsiooni relvajõud on saanud oma kasutusse esimese täiskomplektse rügemendi S-500 tüüpi ülikaugmaa õhutõrjesüsteeme.
Ameerika geopoliitika analüütik William Schryver kirjutas ülevaate, milles analüüsib tuumasõja vallandumise kõige tõenäolisemat stsenaariumit Ukraina sõja kontekstis.
Türgi kaalub loobumist Venemaalt soetatud S-400 kaugmaa õhutõrjesüsteemidest – samm, mille USA seadis tingimuseks, et Türgi saaks taasliituda Ühendriikide poolt juhitud F-35 hävituslennuki programmiga.
Vene Föderatsiooni parlament töötab seaduse ettevalmistamise kallal, mis keelaks „lastetu eluviisi“ propageerimise ja kehtestaks „lastetuse propaganda“ eest suured trahvid.
Boliivia on partnerluste kaudu Venemaa ja Hiinaga astumas samme kindlustamaks oma kohta ülemaailmses tuuma- ja liitiumisektoris.
Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev hoiatas juba käesoleva aasta juunis, et ülemaailmset sidet võimaldavad merealused kaablid on kujunenud Venemaa sihtmärgiks.
Venemaa president Vladimir Putin on loobunud igasugusest mõttest leida Ukraina sõjale kiire lahendus rahuläbirääkimiste kaudu ning on tänaseks keskendunud Ukraina riigi likvideerimisele, väitis Vene meediaväljaanne Explanatory Note.
Militaaruudiste portaal Military Watch Magazine teavitab, et Vene Föderatsioon on avanud hiljuti Kaug-Idas uued tehased, mis võimaldavad laiendada pikka aega vaid Ameerika Ühendriikide monopoliks olnud viienda põlvkonna nn “radarile nähtamatute” varghävitajate tootmist.
Pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on USA teinud jõupingutusi sundimaks riike katkestama majandussuhteid Venemaaga. Ent anomaaliad riikide kaubandusbilanssides näitavad, kuidas suur osa sanktsioonidest on suuresti illusoorsed.
Hanke dokumentidest nähtub, et tuumasõja mõjude hinnangu objektiks on selle mõju territooriumitele, mis eenduvad “väljapoole Ida-Euroopat ja Venemaa läänealasid”.
Soome energiaettevõte Fortum teatas, et on edukalt alustanud USAs asuva Westinghouse Electricu tuumakütuse kasutamist, et asendada Venemaa tarned.
President Putin allkirjastas 16. septembril määruse, millega paisutatakse Venemaa relvajõude veel 180 000 sõjaväelase võrra.
Euroopa riigid on lükanud senini tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõude saata sõja eest põgenenud mehed sundkorras tagasi Ukrainasse, kus neid oleks võimalik suunata kohustuslikus korras rindele.
Venemaa soovib asendada kriitilise tähtsusega, varem peamiselt Lääne ettevõtetelt imporditud seadmed ja tehnoloogia ning saavutada energiasektoris tehnoloogilist suveräänsust.
Venemaa suuruselt teises tankitehases Omsktransmash puhkes 12. septembril suur tulekahju, mis on hetkel likvideeritud, ent mis võib mõjutada lähitulevikus Venemaa võimekust asendada Ukrainas kaotatud soomustehnikat.
Teil on valik, kas loobuda Ameerika päritolu kiipide ja muude Venemaa sõjamasina jaoks kriitiliste toodetega kauplemisest või seista silmitsi tagajärgedega – sellisena kõlas sõnum, mille Washington hiljuti Türgile edastas.
Venemaa president Vladimir Putin lubas rohkem kui kahekordistada Ukraina sõtta minemiseks lepingu sõlmivatele sõjaväelastele makstava ühekordse värbamistasu. Sellega panustab Venemaa üldise sõjaväekohustuse välja kuulutamise asemel palgalise lepingulise sõjaväe kasvatamisele.
Saksa ja Prantsuse luksusautode tootjad teevad Euroopa Liidus pingsalt lobitööd, et vältida sanktsioone nende autode ekspordile Valgevenesse, kust need lõpuks Venemaale jõuavad.
Venemaa on teinud jõupingutusi turismisektori elavdamiseks ning pärast Ukrainasse tungimist ära langenud Euroopa riikide ja USA asendamiseks venelaste reisisihtkohana.
Vene kosmoseagentuuri “Roskosmos” juht Juri Borissov tunnistab, et Venemaa on jäänud kosmosesatelliitide masstootmise tehnoloogias kaugele maha nii USA-st kui Hiinast.
Uraali toornaftasegu kõrgemad hinnad suurendasid juunis märgatavalt Venemaa valitsuse naftatulusid, mis kasvasid peaaegu 50% võrreldes aastataguse ajaga.
USA valitsus andis teada, et paigutab Saksamaale tuumavõimekusega raketid, mis olid varemalt USA ja Venemaa vahelise keskmaa tuumarakettide likvideerimise lepingu alusel keelatud.
Saudi Araabia rahandusminister hoiatas, et kuningriik võib müüa Euroopa võlakirjad, kui G-7 otsustab konfiskeerida ligi 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid.
Käesoleva aasta märtsis kohtusid mõnikümmend endist USA valitsuse nõunikku, sh kõrgema järgu sõjaväelased, teadlased ja mõttekodade analüütikud, et hinnata sõjalist olukorda maailmas.
Ameerika Ühendriikide suursaadik Ungaris David Pressman kasutas Ungari välis- ja kaubandusminister Péter Szijjártó hiljutist visiiti Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile, et rünnata Viktor Orbáni valitsuse Vene energeetika tarbimist, vaatamata tõsiasjale, et USA tuumaelektrijaamad impordivad jätkuvalt Vene uraani.
Euroopa gaasiimport Venemaalt ületas käesoleva aasta mais esimest korda peaaegu kahe aasta jooksul taas USA tarneid.
USA tippkindral tunnistas aprillis USA kongressile antud arupärimises, et Vene Föderatsiooni sõjavägi on “15% suurem kui enne sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris”, mööndes sellega sisuliselt, et Lääneriikide kava Venemaad sõja läbi nõrgestada on ebaõnnestunud. “(Vene)…
Maailmapanga juunis avaldatud andmete kohaselt on Venemaa majandus ostujõu pariteedi järgi möödunud Jaapanist, tõustes maailmas suuruselt neljandaks majanduseks.
Otseinvesteeringud Saksamaale vähenesid 2023. aastal märkimisväärsed 12 protsenti, olles järjestikku kuuendaks aastaks, mil kapitali paigutused Euroopa suurimasse majandusse on langustrendis.
Esimest korda enam kui 20 aasta jooksul on Venemaa energiagigant Gazprom teatanud rahalisest kahjumist.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimase prognoosi kohaselt kasvab Venemaa majandus käesoleval aastal 3,2 protsenti, mis ületab kõikide suurte Lääneriikide prognoositavad majanduskasvud.
Professor Jeffrey Sachs selgitab, kuidas Washingtoni eliit usub endal olevat õiguse maailmavalitsemiseks ning kuidas kinnisidee USA hegemooniast on hävitanud Washingtonis diplomaatia võime, ilma milleta ootab maailma ees tuumasõda.
USA endine kõrge diplomaat Chas Freeman kirjutab, kuidas Washingtoni “igavesed sõjad” ähvardavad tänaseks viia katastroofini Euroopa rahvad, kes varemalt olid jälginud USA sõdu laias maailmas pealt või aidanud neile kaasa.
Venemaa on taastanud tegevuse mõnedes naftarafineerimisjaamades. Sellega on Venemaa Ukraina droonide tabamuste tõttu kaotatud tootmisvõimsuse osakaal langenud umbes 10%-ni, võrreldes 14%-ga märtsi lõpus, näitasid Reutersi arvutused, mis tehti aprilli keskel.
Rahvusvaheliselt palju furoori tekitanud Poola kohtunik, kes põgenes mõne päeva eest Valgevenesse, süüdistab USA-d, et see on kaaperdanud Poola valitsuse ning surub riigile peale sõtta minekut Venemaaga.
Poola armee peastaabi ülem kindral Wiesław Kukula teatas, et järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul reformib ja tugevdab Poola oma armeed, et olla valmis “veriseks ja pikaks sõjaks”, kusjuures reservväelasi koolitatakse ja varustatakse samadel alustel elukutseliste sõduritega.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal rakendasid Lääneriigid Moskva suhtes kõige ulatuslikumaid sanktsioone ja kaubanduspiiranguid, mida terve ajaloo vältel on ühelegi riigile kehtestatud. Tänase seisuga ei ole aga näha, et nendel oleks Venemaale erilist mõju olnud.
USA Keskluureagentuuri (CIA) direktor William J. Burns avaldas 30. jaanuaril Välissuhete Nõukogu (CFR) ametlikus väljaandes Foreign Affairs artikli, milles nimetas “Ameerika Ühendriikide peamisi konkurente – Hiinat ja Venemaad”, rõhutades samas, et Hiina kujutab endast “tõsisemat pikaajalist ohtu” USA-le.
Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu on Reutersi arvutuste kohaselt vähendanud Venemaa rafineerimisvõimsust aasta esimeses kvartalis kuni 370 500 barrelit ööpäevas ehk 7% kogu riigi tootmisvõimsusest.
Vene parlament kavatseb kaaluda uue määruse kehtestamist, mis annab riigile volituse konfiskeerida varasid kõigilt isikutelt, keda süüdistatakse Venemaa sõjalisi operatsioone puudutavate “teadlikult valede andmete” levitamises.
USA tuumajaamade kütusest neljandik pärineb jätkuvalt Venemaalt – Moskva kaalub saadetiste peatamist
Vene riigile kuuluv uraaniettevõte Tenex on hoiatanud oma Ameerika kliente, et “Kreml võib keelata ennetavalt uraani ekspordi” USA-sse, kui Washington peaks võtma vastu seaduse, mis keelustaks alates 2028. aastast uraani impordi Venemaalt.
Ameerika Ühendriigid jäävad Venemaa energiasanktsioonide juurde seni, kuni Putin jätkab oma sõda Ukrainas, ning Washingtoni eesmärgiks on vähendada Moskva energiakandjate ekspordist saadavat tulu 2030. aastaks poole võrra.
USA Sõjauuringute instituudi analüüsi kohaselt on Ukraina täielik vallutamine Venemaa poolt reaalne võimalus, mis tingib instituudi hinnangul vajaduse USA relvajõudude veel suuremaks kohaloluks Ida-Euroopas.
Venemaa riikliku statistikaameti Rosstat andmetel vähenes sündide arv Vene Föderatsioonis 2023. aasta esimese kuue kuu jooksul aasta võrdluses kolm protsenti ning sündide langus kiireneb.
Vene Föderatsiooni esimene asepeaminister Andrei Belousov väitis, et Venemaa naftaeksport tõusis 2023. aastal viimase sõja eelse (2021.) aastaga võrrelduna 7% võrra.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles hiljuti antud kõnes, et sõja ajal on tsensuuri kehtestamine loomulik ning sõnavabaduse õigused relvakonflikti oludes ei kehti.
Samal ajal kui USA ja mitmete teiste Lääneriikide liidrid jätkavad tuuleturbiinide ja päikesepaneelide abil “ebausaldusväärse elektri” tootmise poole püüdlemist, on Venemaa ja Hiina tõusnud maailma tuumaenergia tootmise liidriteks.
“Kui keegi arvab, et III maailmasõda ei ole alanud, siis nad eksivad rängalt. See on alanud. See on juba mõnda aega hübriidvormis meie suunas hiilinud ning on nüüdseks aktiivsesse staadiumisse jõudnud,” ütles Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu ülem Aleksei Danilov Kiievi kaitsefoorumil septembri alguses.
Ameerika neokonservatiivid üllitasid poliitilise kampaania käigus video, milles Ukraina sõda reklaamitakse Ühendriikide publikule kui erakordselt õnnestunud militaarökonoomilist ja geostrateegilist investeeringut.
Venemaa naftakontserni Gazprom Neft juhatuse esimees Aleksandr Djukov sõnas hiljuti pressile antud intervjuus, et Venemaa suuruselt kolmas naftafirma on tänaseks loobunud pea täielikult nii dollari kui euro kasutamisest naftamüügi võimaldajaina.
Ukraina spetsialistide hinnangul on lahingtehnika ja jalaväelase eluiga Ukraina sõjatandril kahanenud 8 minutile.
Äsja avaldatud kaart, mis dokumenteerib Vene ja Ukraina poole poolt 2023. aastal hõivatud maa-alasid, illustreerib, kuidas Ukraina on vaatamata palju kajastatud suurele pealetungile summeeritult mitte võitnud, vaid kaotanud territooriumi Vene vägedele.
Hiljuti avalikustatud Vene Föderatsiooni 2024. aasta eelarve näeb ette riigi sõjaliste kulutuste tõusu 70% võrra, mis kujutab endast rekordilist militaarkulutuste kasvu Venemaa NSV Liidu järgses ajaloos.
Alex Krainer esitab oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. 5. osa
Alex Krainer esitab oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. 4. osa
Alex Krainer esitab oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. 3. osa
Alex Krainer esitab oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. 2. osa
Alex Krainer esitab oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris.
Möödunud aastal Moskva ja Teherani vahelise leppe alusel Iraanist Venemaale siirdatud tootmistehnoloogia võimaldab Vene relvajõududele tarnida 2025. aastaks 6000 ründedrooni, mis võivad saada otsustavaks kaalukeeleks Ukraina sõjas.
Geopoliitka analüütik Chris Kanthan analüüsib peamisi ohutegureid, mis kallutavad maailma globaalsete mõõtmetega sõja kursile.
Washington teeb jõupingutusi, et survestada Egiptust sulgema oma õhuruumi kõigile Vene Föderatsiooni militaarlendudele, kuid USA kauaaegne Lähis-Ida liitlane ei ole koostöövalmis. Märkimisväärsel kombel järgneb antud areng hiljutisele Pentagoni lekkele, mis näitas, et Kairo kavatses kõigele lisaks Ukrainas sõdivat Moskvat rakettidega varustada.
Mitmeid kuid kestnud läbirääkimised, millega India üritas veenda Venemaad, finantseerimaks importi Venemaalt ruupiates, luhtusid mai alguses.
Türgi andis teada, et keeldus ametlikult Ühendriikide nõudest anda Ukrainale üle oma Vene päritolu moodsad S-400 klassi ülikaugmaa õhutõrje seniitraketikompleksid.
Paul Craig Roberts annab oma ülevaate hetkel aset leidvast Vene-Ukraina konfliktist geopoliitiliste jõujoonte laiemas kontekstis, olles oma hinnangutes samaväärselt armutu nii Washingtoni kui Moskva strateegilise mõtlemise ja tegutsemise osas.
Märtsi lõpus otsustas Iraagi keskvalitsus keelata Põhja-Iraagis paikneval poolautonoomsel Kurdistani regionaalvalitsusel nafta müügi. Tegemist on kogu Lähis-Ida regiooni geopoliitilise staatuse muutust peegeldava arenguga, mida tuleks vaadelda Saudi Araabia ja Iraani 10. märtsil sõlmitud rahuleppe laiemas kontekstis. Lähis-Idas hetkel aset leidvad protsessid kiirendavad regiooni raskuskeskme üleminekut Lääne mõjusfäärist Hiina-Vene mõjusfääri.
India geopoliitika analüütik S.L Kanthan analüüsib maailmaareenil aset leidvaid protsesse, üritades mõista, millised on suurte trendide aluspõhjused ja pikaajalised mõjud maailma jõuvahekordadele – seda eeskätt Ida ja Lääne mõõduvõtu kontekstis. Järgnevas artiklis mõtiskleb Kanthan selle üle, kuidas Ukraina sõda kujutab endast kõige viimast episoodi USA globaalse ülemvõimu jätkumise nimel, mis on kogu inimkonna edasist saatust määrav heitlus.
Viimasel aastal on tavatutel asjaoludel varalahkunud Vene plutokraatide nimekiri paisunud erakordselt pikaks.
Vene merevägi võtab peatselt teenistusse neli “viimsepäeva” torpeedot kandvat tuumaallveelaeva, mille funktsioon on anda Moskva käsutusse uut tüüpi tuumaheidutuse võimekus.
Vladimir Putini ja Xi Jinpingi hiljuti aset leidnud ja kolm päeva väldanud tippkohtumise kõige kõnekam osa on tagasihoidlikku meedikajastust saanud. Putin resümeeris maratonmiitingu põhiresultaate aga järgnevalt: „Me pooldame Hiina jüaani kasutamist Venemaa ning Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika vaheliste tehingute eest tasumisel.“ Seega püüavad maailma suuruselt teine majandus ja planeedi kõige suurem energia eksportija tõmmata sihipäraselt koomale dollari ülemvõimu rahvusvahelises finantssüsteemis. Kas Hiina-Vene ühine ponnistus dollari maailmavalitsus kukutada on realistlik?
Kaks Vene mereväe alust lahkusid Jeddahi sadamast 6. aprillil pärast kümne aasta jooksul esmakordset dokkimist Saudi-Araabias.
India geopoliitika analüütik S.L Kanthan analüüsib maailmaareenil aset leidvaid protsesse, üritades mõista, millised on suurte trendide aluspõhjused ja pikaajalised mõjud maailma jõuvahekordadele – seda eeskätt ida ja lääne mõõduvõtu kontekstis. Järgnevas artiklis annab Kanthan oma nägemuse ajaloolistest põhjustest, miks puhkes Ukraina sõda.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles hiljuti antud intervjuus, et Euroopa Liidus tegutsevad jõud, mis üritavad saboteerida liikmesriikide tuumaenergeetikaalast koostööd Vene Föderatsiooniga ning et Ungari ei luba vaatamata sellele teha endale ettekirjutusi selle osas, kuidas Budapest oma energeetikavajadused kaetud saab.
Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin tõotasid oma riikide vahelist kauplemist aastaks 2030 „märgatavalt kasvatada“.
ÜRO julgeolekunõukogu lükkas tagasi Vene Föderatsiooni poolt 27. märtsil esitatud palve käivitada juurdlus selgitamaks välja Nord Streami gaasitoru plahvatuste põhjused.
Hiljuti antud intervjuus väitis Vene president Vladimir Putin, et Saksamaa Liiduvabariik on jätkuvalt faktiliselt okupeeritud riik, millel puudub iseseisev poliitika ning mille välispoliitiline kurss on kirjutatud ette Ameerika Ühendriikide poolt.
Staažikas USA luureanalüütik Derek Grossman juhib tähelepanu asjaolule, et praktiliselt mitte ükski maailma riik pole tänini Ameerika Ühendriikide juhtimisel Lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majanduslike sanktsioonidega ühinenud.
Majandusuudiste portaali Bloomberg kogutud andmete kohaselt langesid Vene riigi nafta ja naftasaaduste maksudelt kogutud tulud aasta läbilõikes pea poole võrra.
28. veebruaril väisas Vene riikliku gaasikonglomeraadi juhatuse esimees Aleksei Miller Iraani, et arendada kahe maailma kõige suuremate maagaasi reservidega riigi energeetikaalast koostööd.
USA üks mõjuvõimsamaid majandusteadlasi, Jeffrey Sachs, kes on nõustanud nii Ukraina kui Venemaa valitsusi, annab oma nägemuse Euroopa geopoliitilisest ja geoökonoomilisest realiteedist Ukraina sõja taustal.
Ühendriikide mõjuvõimsaim konservatiivne telesaatejuht Tucker Carlson mõtiskleb selle üle, kuidas USA võimueliidi aastatepikkune kinnisidee Venemaa mutta suruda on sünnitanud Hiina ja Venemaa alliansi, mille kumulatiivne võimsus ületab maailmaareenil USA ja tema liitlaste oma, kutsudes sedasi paradoksaalsel kombel esile mitte Washingtoini hegemoonia jätkumise, vaid USA maailmavalitsemise kiirendatud lõpu. Aset leidev protsess kulgeb kasvava globaalse tuumasõja ohu varjus.
Sputnik V vaktsiini välja töötanud vene teadlase Andrei Botikovi mõrvas väidetavalt tema koju tunginud ründaja.
Venemaa ja Iraani keskpangad allkirjastasid leppe, mille eesmärk on ühendada riikide pankadevaheline teabevahetus ja ülekandesüsteemid, et hoogustada kaubandustegevust ja lihtsustada kahepoolseid pangatehinguid.
Saksa energeetikahiiu Uniper juhatuse esimehe Klaus-Dieter Maubachi sõnul on Nord Streami gaasitoru võimalik ära parandada aastaga, kuid ettevõtmise võimalikkus sõltub sellest, kas Saksamaa oleks tulevikus valmis Vene maagaasi vastu võtma.
Vastusena Lääne sanktsioonidele on Venemaa keskpank loobumas USA dollarist ja plaanib osta valuutaturult selle asemel Hiina jüaani. Jüaani osakaal Moskva valuutatehingutes tõusis 2022. aastal astronoomilise kiirusega 1 protsendilt 40-45 protsendini, samas kui tehingud dollariga vähenesid samal perioodil 80 protsendi juurest 40 protsendini.
Kuigi Berliin on riiklikust eelarvest eraldanud tänaseks üle 260 miljardi euro, et tulla toime Vene energiakandjate ära langemise mõjude kompenseerimisega, ületab energiadefitsiidi katmise pikaajaline hind triljon eurot ning on suure tõenäosusega ökoloogiliselt ja tööstuslikult teostamatu.
Jeffrey Sachs avab Ukraina sõja avalikkuse eest varjatud geopoliitilised tagamaad.
Meile tuttav globaalsete poliitiliste ja majanduslike liitude süsteem on muutumas ning miski ei ole teinud seda muutust selgemaks kui erinevad reaktsioonid Venemaa invasioonile Ukrainasse, arutlevad USA võimuestablishmenti staažikad liikmed David H. Rundell ja Michael Gfoeller.
Veebruaris 2023 antud intervjuus tunnistas Vene kurikuulsa eraarmee Wagner Grupi juht Jevgeni Prigožin, et Venemaal võib kuluda Ida-Ukraina alade täielikuks vallutamiseks kaks aastat.
Ameerika Ühendriikide viimase sajandi üks mõjuvõimsamaid politolooge, rahvusvaheliste suhete “realistliku” koolkonna esindaja John Mearsheimer annab järgnevas ülevaate Ukraina sõja lähiajaloolistest põhjustest ning leiab, et Ukraina hävingukeerisesse tirinud ning maailma tuumasõjaga ähvardava konflikti saatus otsustati ära juba 2008. aastal seoses Ühendriikide plaaniga nihutada NATO eesliin Ukraina idapiirile.
Ameerika Ühendriikide viimase sajandi üks mõjuvõimsamaid politolooge, rahvusvaheliste suhete “realistliku” koolkonna esindaja John Mearsheimer annab järgnevas ülevaate Ukraina sõja lähiajaloolistest põhjustest ning leiab, et Ukraina hävingukeerisesse tirinud ning maailma tuumasõjaga ähvardava konflikti saatus otsustati ära juba 2008. aastal seoses Ühendriikide plaaniga nihutada NATO eesliin Ukraina idapiirile.