Türgi kaalub loobumist Venemaalt soetatud S-400 kaugmaa õhutõrjesüsteemidest – samm, mille USA seadis tingimuseks, et Türgi saaks taasliituda Ühendriikide poolt juhitud F-35 hävituslennuki programmiga.
Vene välisministri Sergei Lavrovi väitel ei tohi Türgi seaduslikult müüa oma Venemaalt tarnitud S-400 tüüpi õhutõrjesüsteeme edasi, viidates lõppkasutaja sertifikaadile, mis on osa relvatarnelepingust: „Relvalepingud sisaldavad lõppkasutaja sertifikaadi lõiget… Selleks, et teha nende toodetega midagi muud, on vaja tarnijariigi (s.o Venemaa) nõusolekut.”
Vene välisministri hoiatus Türgile, milles sisaldub keeld Vene õhutõrjesüsteemi edasi müümiseks, leiab aset ajal, mil käimas on sahinad, et Türgi on lähenemas Ameerika Ühendriikidega sõlmitavale kokkuleppele, mille alusel Türgi saaks taas osaks USA F-35 tüüpi varghävitaja programmist, juhul kui Ankara on valmis loobuma venelaste poolt tarnitud S-400 õhutõrjesüsteemidest.
Vene välisministri hoiatus Türgile, milles sisaldub keeld Vene õhutõrjesüsteemi edasi müümiseks, leiab aset ajal, mil käimas on sahinad, et Türgi on lähenemas Ameerika Ühendriikidega sõlmitavale kokkuleppele, mille alusel Türgi saaks taas osaks USA F-35 tüüpi varghävitaja programmist, juhul kui Ankara on valmis loobuma venelaste poolt tarnitud S-400 õhutõrjesüsteemidest.
Türgi heideti ametlikult välja USA moodsaima hävituslennuki F-35 Lightning programmist 2019. aasta juulis, pärast seda, kui Türgi võttis Venemaalt vastu esimese S-400 süsteemi.
Lääneriigid (eeskätt USA) on nõudnud, et Türgi annaks oma S-400 tüüpi õhutõrje raketikompleksid üle Ukrainale, mille õhutõrjeüksustel on juba olemas laialdane kogemus S-400 eelkäijaks oleva S-300 tüüpi õhutõrjesüsteemiga (märkus: mille abil on sõja käigus väidetavasti suudetud alla tulistada mitmeid Vene sõjalennukeid).
Türgi naaberriik Kreeka on tänaseks USA survele allunud ning annetanud oma moderniseeritud S-300PMU1 tüüpi õhutõrjekompleksid Ukrainale, vastutasuks loale hakata soetama USA-st F-35 tüüpi varghävitajaid.
Hetkel pole siiski selge, kas Türgilt oodatakse vastutasuks F-35 hävitaja programmiga (taas)liitumise eest S-400 raketikomplekside üle andmist Ukrainale või pigem Ameerika Ühendriikidele, mille sõjatööstus saaks seejärel Vene õhukaitse jaoks kriitiliselt olulise süsteemi tehniliste iseärasustega tutvuda.
Võimalik lünk Türgi-Vene relvatarnelepingus võimaldaks süsteemide üle andmist USA spetsialistidele Türgi territooriumil asuvas USA Incirlicki õhuväebaasis, mis tähendaks, et süsteeme ei ole formaalselt kolmandatele riikidele edasi antud.
Venemaale oleks S-400 tehniliste saladuste edastamine USA-le potentsiaalselt suureks löögiks, kuna tegemist on süsteemiga, mis moodustab Venemaa massiivse õhutõrjevõrgu selgroo, mis on loodud korvamaks riigi õhujõudude arvulist mahajäämust USA-st, millel on Vene õhujõududest ligi kolm korda rohkem lahinglennukeid.
Venemaale oleks S-400 tehniliste saladuste edastamine USA-le potentsiaalselt suureks löögiks, kuna tegemist on süsteemiga, mis moodustab Venemaa massiivse õhutõrjevõrgu selgroo, mis on loodud korvamaks riigi õhujõudude arvulist mahajäämust USA-st, millel on Vene õhujõududest ligi kolm korda rohkem lahinglennukeid.
Adrian Bachmanni kommentaar :
Hetkel ei ole veel selge, milline saab olema Venemaa poolt Türgile tarnitud S-400 komplekside saatus. Ometi on tegemist olukorraga, mis on oluline mitte üksnes sümboolselt, vaid reaalse militaarbalansi mõjurina ning indikaatorina Türgi pikaajalisest militaarstrateegilisest kursist Ida-Lääne teljel.
Vene Föderatsioon ning selle eelkäijaks olnud NSV Liit panustas kolossaalseid ressursse maailma ülekaalukalt kõige võimsama õhk-maa raketisüsteemide arsenali välja arendamiseks kohe pärast II maailmasõja lõppu, seoses vajadusega luua võimekus tõrjuda USA strateegilisi pommitajaid, mis olid peamisteks tuumarelva kanduriteks enne mandritevaheliste ballistiliste rakettide laialdast kasutuselevõttu 1960-ndatel.
Pärast külma sõja lõppu jätkas Venemaa NSV Liidult saadud tehnoloogilise pärandi pinnalt maailma kaugelt kõige suurema ning tehnoloogiliselt võimekama kõrgmobiilse integreeritud mitmekihilise õhutõrjesüsteemi väljaarendamist, mille eesmärgiks on korvata Vene õhujõudude allajäämine eeskätt USA lennuväele, mille lahinglennukite arv ületab Venemaa oma mitmekordselt ning mille pilootide väljaõppe tase on ajalooliselt olnud Vene/NSV Liidu pilootidest kõrgem (ca 200 lennutundi aastas, Vene ca 100 vastu, komplekssemad manöövrid õppustel, oluliselt tihedam koostöö õhu- ja maavägede vahel jne).
Pärast külma sõja lõppu jätkas Venemaa NSV Liidult saadud tehnoloogilise pärandi pinnalt maailma kaugelt kõige suurema ning tehnoloogiliselt võimekama kõrgmobiilse integreeritud mitmekihilise õhutõrjesüsteemi väljaarendamist, mille eesmärgiks on korvata Vene õhujõudude allajäämine eeskätt USA lennuväele, mille lahinglennukite arv ületab Venemaa oma mitmekordselt ning mille pilootide väljaõppe tase on ajalooliselt olnud Vene/NSV Liidu pilootidest kõrgem.
Adrian Bachmann
Sadadest mobiilsetest raketikandurmasinatest ning tuhandetest kaugmaa õhutõrjerakettidest koosneva massiivse Vene õhutõrjeväe (siinkohal olgu öeldud, et Vene maa-õhk raketisüsteemide arsenal on suurem kui kõikide NATO riikide kombineeritud võimekus antud sfääris) jaoks on S-400 kriitilise tähtsusega süsteemiks.
S-400 arvatakse oma taktikalis-tehniliste omaduste poolest hetkel kõige võimekamaks õhutõrjesüsteemiks tänu kombinatsioonile ülikõrgest mobiilsusest, ebatavaliselt kaugest laskeraadiusest, ülimalt kõrgest tabamistõenäosusest ning võimest tõrjuda ka madala radarisignatuuriga nn “radarile nähtamatuks jäävaid” lennukeid ja tiibrakette. Sedasi võib S-400 õhutõrjekompleksi saladuste lekkimine ameeriklastele kujutada Moskva jaoks endast esimese järgu julgeolekuprobleemi, kuna antud samm võimaldaks USA sõjatööstusel ja militaarplaneerijatel täiustada õhurünnaku strateegiaid Vene Föderatsiooni territooriumil.
Siiski on ülimalt ebatõenäoline, et Moskva ei ehitanud Türgile S-400 süsteemi tarnides tehingusse sisse teatud “turvaventiile”, võttes arvesse Ankara ekstreemset volatiilsust ja ebausaldusväärsust partnerina. Esiteks ei tarni ei Venemaa ega USA enamasti oma strateegiliselt relevantse relvastuse parimaid versioone välisriikidele ilma teatud allsüsteemide väljavahetamiseta mõneti vähem võimekate vastu. Teiseks aga vaadatakse strateegiliselt relevantse relvastuse ekspordi puhul süsteemi allkomponendid üle, et minimeerida selle allsüsteemide kallal nn tagurpidi-inseneeria (reverse engineering) teostamise võimalusi.
Türgi S-400 õhutõrjesüsteemide saatust tasub aga tähelepanelikult jälgida, kuna tegemist on sisuliselt Türgi geostrateegilise orientatsiooni kompassiga, mis indikeerib, kas Ankara plaanib jätkata USA satelliidi staatuses, orienteerub ümber Vene-Hiina teljele või jätkab viimase 10 aasta kurssi, üritades saavutada regionaalse jõuna maksimaalset strateegilist autonoomiat globaalsete jõudude gravitatsiooniväljas.
Türgi S-400 õhutõrjesüsteemide saatust tasub aga tähelepanelikult jälgida, kuna tegemist on sisuliselt Türgi geostrateegilise orientatsiooni kompassiga, mis indikeerib, kas Ankara plaanib jätkata USA satelliidi staatuses, orienteerub ümber Vene-Hiina teljele või jätkab viimase 10 aasta kurssi, üritades saavutada regionaalse jõuna maksimaalset strateegilist autonoomiat globaalsete jõudude gravitatsiooniväljas.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Viktor Karasev/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: