Miks sanktsioonid ei ole Venemaad kammitsenud

Ana Swanson

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal rakendasid Lääneriigid Moskva suhtes kõige ulatuslikumaid sanktsioone ja kaubanduspiiranguid, mida terve ajaloo vältel on ühelegi riigile kehtestatud. Tänase seisuga ei ole aga näha, et nendel oleks Venemaale erilist mõju olnud.

Venemaa majandus kasvab jätkuvalt. Kuigi Venemaa ei saa Läänest täna enam eriti palju osta, on Moskva leidnud tänaseks alternatiivsed tarnijad nii arvutikiipide, droonide, jälgimisseadmete kui ka kõige muu vajamineva jaoks. Vene nafta- ja gaasimüük töötab endiselt täistuuridel ning seda hoolimata kõikidest katsetest seda peatada. Venemaa ametnikud kinnitavad seevastu, et neil on piisavalt raha sõja eest maksmiseks.

Moskva vankumatus on osutunud USA-le ja tema liitlastele alandavaks. Tasub meeles pidada, et tegemist on riikidega, mis moodustavad endiselt üle poole maailmamajandusest ning riikidega, mis püüdsid Venemaa nõrgestamiseks kasutada relvana justnimelt oma mõju globaalse kaubanduse ja rahanduse üle. Nad lootsid teha president Vladimir Putinist paaria ja ehk isegi sedasi peatada sõja. Järgnevalt selgitan, miks need jõupingutused ei ole tänini õnnestunud ja vaatan ka seda, kas neid saab kuidagi uuesti töötama panna.

Moskva vankumatus on osutunud USA-le ja tema liitlastele alandavaks. Tasub meeles pidada, et tegemist on riikidega, mis moodustavad endiselt üle poole maailmamajandusest.

Venemaa vastu suunatud meetmed lähevad märksa kaugemale traditsioonilistest sanktsioonidest, mida ajalooliselt on rakendatud peamiselt pankade ja riigi valitseva eliidi suhtes. Rakendatud meetmed piiravad, kui palju tehnikat tohib Venemaa importida, ning suunavad rahvusvahelisi laevandusettevõtteid ja kindlustusfirmasid piirama Venemaa nafta hinda 60 dollarini barreli kohta – ehk siis hinnanivoole, mis on tunduvalt madalam kui musta kulla maailma turuhind.

Tõsi, sanktsioonid võtsid küll oma osa. Need tõstsid paljude kaupade hinda Venemaa tsiviilisikute jaoks ja sundisid sõjaväge ostma kehvemaid rakette ja pooljuhte. Samuti on Venemaa energiaettevõtete, nagu Gazprom ja Rosneft, eksport Läände tänase seisuga kahanenud. Kuid Venemaa majandus on osutunud üllatavalt kohanemisvõimeliseks ja seda osaliselt tänu laialdastele kaubandussuhetele Hiinaga.

Võib tunduda üllatav, et Venemaa suutis nii kiiresti asendada sedavõrd suure osa oma kaubavahetusest USA, Jaapani ja EL-iga, kuid ülejäänud maailmamajandus – eriti Hiina – on tänaseks juba piisavalt suur, mistõttu üleminek ei võtnud kaua aega. Hiina toodab juba praegu suure osa kõigest sellest, mida Venemaa vajab. Kahe suurriigi vaheline kaubandus saavutas eelmisel aastal rekordilise taseme, sest venelased pöördusid Hiina autode, elektroonika ja relvakomponentide poole. “Hiina on suurel määral (sanktsioonide) valu tuhmistanud,” tõdes Cornelli ülikooli kaubandusökonomist Eswar Prasad.

Tänu äsja loodud varilaevastikule saab Venemaa Lääne kehtestatud Vene nafta hinnapiirangutest mööda hiilida, kasutades selleks sanktsioone eiravaid laevandusettevõtteid.

Muutused Venemaale impordis riikide kaupa

Ülaltoodud graafik näitab Venemaale suunatud impordi muutust riikide kaupa võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga. Nagu näha, siis on Hiina ja India mõlemad suurendanud oma importi Venemaalt, samas kui USA ja teised Lääneriigid on langenud madalale tasemele.

Erinevalt mõnest riigist, keda USA on varem karistanud – mõelge siinkohal Kuubale, Iraanile ja Venezuelale – on Venemaa oluliselt ulatuslikumalt maailmakaubandusse integreeritud. Ta ekspordib kaupu, mida teised riigid vajavad, näiteks terast ja väetisi. Lisaks tarnib Venemaa endiselt suure osa Euroopa energiast. See kõik seab aga piirid, mis ulatuses Venemaad annab pigistada.

Teine muutus on olnud laevandusettevõtete, kindlustusfirmade ja naftaga kauplejate võrgustiku tõus, mis ei allu enam Lääne reeglitele. See võrgustik, mis asub sellistes riikides nagu Hiina, India ja Araabia Ühendemiraadid, on pärast sõja algust üha laienenud, et pakkuda Venemaa naftale uusi kanaleid maailmaturgudele. Tänu äsja loodud varilaevastikule saab Venemaa Lääne kehtestatud Vene nafta hinnapiirangutest mööda hiilida, kasutades selleks sanktsioone eiravaid laevandusettevõtteid. Ja venelased saavad jätkuvalt televiisoreid, kiipe ja mobiiltelefone Kesk-Aasia ja Lähis-Ida kaupmeeste kaudu, kes ostavad neid Läänest ja müüvad lihtsalt kõrgema hinnaga edasi.

Lääs otsustas Venemaa suhtes mitte kehtestada mõningaid rangeid meetmeid, näiteks täielikku naftaembargot, sest kardetakse, et sellised sammud võivad häirida maailmamajandust. Erinevalt mõnest riigist, keda USA on varem karistanud – mõelge siinkohal Kuubale, Iraanile ja Venezuelale – on Venemaa oluliselt ulatuslikumalt maailmakaubandusse integreeritud. Ta ekspordib kaupu, mida teised riigid vajavad, näiteks terast ja väetisi. Lisaks tarnib Venemaa endiselt suure osa Euroopa energiast. See kõik seab aga piirid, mis ulatuses Venemaad annab pigistada.

Uusimad sanktsioonid – need, millega püütakse piirata Venemaa juurdepääsu tehnoloogiale ja naftamüüki – ei ole osutunud eriti tõhusateks. USA-l on nende sektorite üle märksa vähem mõju kui pangandussektori üle, mis on seotud dollariga. Uued meetmed, mis kehtestati 2022. aastal, muutsid äritegevuse välisriikides Venemaa jaoks tõepoolest raskemaks ja kallimaks. Kuid need asjaolud ei ole Vene majandust piisavalt haavanud, et panna enamikku venelasi sõda kahtluse alla seadma. “Meeleolu Venemaal on selline, et kogu maailm on meie vastu, aga me saame sellele vaatamata päris hästi hakkama,” ütles Washingtonis baseeruva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemteadur Maria Snegovaja.

“Meeleolu Venemaal on selline, et kogu maailm on meie vastu, aga me saame sellele vaatamata päris hästi hakkama,” ütles Washingtonis baseeruva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemteadur Maria Snegovaja.

Ka USA ametnikud tunnistavad seda kõike. Siiski ütlevad nad, et kehtestasid sanktsioonide abil kulud, mida teised riigid peavad kaaluma enne rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ametnikud nimetavad seda võiduks, isegi kui meetmed ei saatnud Venemaad majanduslangusesse ega lõpetanud sõda.

Putin seevastu näeb olukorda teisiti. “Ameerika Ühendriikide vahendid ja poliitika on ebaefektiivsed,” kiitles Vene riigipea Tucker Carlsonile hiljuti antud intervjuus.

Putin ei ole kindlasti ainus juht, kes märkab USA ebaõnnestumist Venemaa rajalt maha võtmisel. Kui Hiina soovib ähvardada Taiwani või näiteks India soovib tulevikus hukata oma vaenlasi muu riigi pinnal, teavad nad, et Washington ei suutnud Venemaad reegleid rikkudes paariaks muuta. Sedasi on Venemaale seatud sanktsioonide mõju piirid osutunud kogu maailma silmis USA globaalse võimu piiride indikaatoriks.

Sedasi on Venemaale seatud sanktsioonide mõju piirid osutunud kogu maailma silmis USA globaalse võimu piiride indikaatoriks.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!