fbpx
Majandus & Raha

Euroopa majandus toimib üksnes USA ja Vene gaasitarnete armust

Euroopa sõltuvus Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt pärit veeldatud maagaasist (LNG) tõusis jaanuaris kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg, mille andmete kohaselt annavad kaks suurriiki kahepeale nüüdseks üle 80% kogu Euroopa poolt tarbitavast veeldatud maagaasist.

Laevade liikumist jälgiva ettevõtte Kpler kogutud andmete kohaselt tarnis USA 2026. aasta jaanuaris 55% kogu Euroopa veeldatud maagaasi (LNG) impordist, samas kui Euroopa liidrite poolt sanktsioneeritud Venemaa andis üle neljandiku kontinendi riikide poolt tarbitavast LNG-st.

Euroopa importis 2025. aastal rekordilised 142 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi, mis on 28% rohkem kui möödunud aastal.

Esitatud näitajad tähistavad märkimisväärset kasvu võrreldes eelmise aastaga, mil USA ja Venemaa tarnete osakaal moodustas ligikaudu 70% Euroopa LNG turust.

Aset leidnud muutused on tingitud peamiselt Euroopa kavatsusest keelustada Venemaa gaasi import täielikult alates 2027. aasta jaanuarist. Euroopa on siiski endiselt Venemaa suurim LNG-tarbijariik, moodustades poole Venemaa LNG sihtturgudest.

Peaaegu kogu Venemaa eksport Euroopasse pärineb Novateki Arctic LNG tootmisest. Euroopa jääb seega sõltuvaks Venemaa gaasiimpordist ka tulevikus, vaatamata kõikidele pingutustele idanaabri tarnetest loobuda. Samal ajal on Euroopa sõltuvuse vähenemine Venemaa (odavast ja tarnekindlast torujuhtmegaasist) tähendanud sõltuvuse hüppelist kasvu USA veeldatud maagaasist.

Peaaegu kogu Venemaa eksport Euroopasse pärineb Novateki Arctic LNG tootmisest. Euroopa jääb seega sõltuvaks Venemaa gaasiimpordist ka tulevikus, vaatamata kõikidele pingutustele idanaabri tarnetest loobuda. Samal ajal on Euroopa sõltuvuse vähenemine Venemaa (odavast ja tarnekindlast torujuhtmegaasist) tähendanud sõltuvuse hüppelist kasvu USA veeldatud maagaasist.

Trumpi administratsiooni Gröönimaa annekteerimise ähvarduste tõttu püüab Euroopa Liit nüüd paaniliselt mitmekesistada oma energiaallikaid ka USA-st, kuid on jännis alternatiivsete tarnijate leidmisega.

Venemaa jäi 2025. aastal EL-i suuruselt neljandaks maagaasi tarnijaks, eksportides blokki ligi 38 miljardit kuupmeetrit gaasi, hoolimata Brüsseli jätkuvatest pingutustest importi vähendada. Vastupidi, gaasi import Venemaalt Euroopasse on viimastel kuudel järsult kasvanud, kuna põhjapoolkera on tabanud külmalaine, mis on järgnenud polaarvoolu kokkuvarisemisele, mis pani arktilised õhumassid lõuna poole liikuma.

EL on keelustanud enamiku Venemaa toornafta ja naftatoodete impordi, kuid Venemaa veeldatud maagaas on jätkuvalt sanktsioonidest vabastatud, mis võimaldab Moskval vaatamata sanktsioonidele säilitada ja isegi suurendada oma turuosa Euroopa gaasisektoris. Vene päritolu LNG impordi kasv on pälvinud kriitikat nii osade EL-i liikmesriikide kui ka keskkonnaorganisatsioonide poolt, kes väidavad, et Vene gaasiimport kahjustab liidu geopoliitilisi ja energiajulgeoleku eesmärke.

EL on keelustanud enamiku Venemaa toornafta ja naftatoodete impordi, kuid Venemaa veeldatud maagaas on jätkuvalt sanktsioonidest vabastatud, mis võimaldab Moskval vaatamata sanktsioonidele säilitada ja isegi suurendada oma turuosa Euroopa gaasisektoris.

„Me asendame ühe Venemaa gaasist sõltuvuse vormi teisega,” ütles Euroopa Poliitika Keskuse energiaanalüütik Anna Michalska. „Kuigi veeldatud maagaas pakub suuremat paindlikkust, rõhutab jätkuv sissevool Venemaalt ühtse pikaajalise strateegia puudumist.”

Euroopa LNG import USAst on alates 2022. aastast drastiliselt kasvanud, mida on toetanud ühtaegu nii kõrged energeetika hinnad gaasinäljas Euroopa turul kui ka Washingtoni-poolsed pingutused varustada oma mõjusfääri kuuluvaid riike, sidudes need lahti Vene energiakandjatest.

Ukraina sõda on tänaseks teinud USA-st maailma suurima LNG eksportija, mis ületas oma peamised rivaalid Katari ja Austraalia juba 2023. aastal seoses Euroopa turgude ära võtmisega Venemaalt.

Ukraina sõda on tänaseks teinud USA-st maailma suurima LNG eksportija, mis ületas oma peamised rivaalid Katari ja Austraalia juba 2023. aastal seoses Euroopa turgude ära võtmisega Venemaalt.

Kpleri andmed näitavad, et Venemaa veeldatud maagaasi suurimateks importijateks Euroopas olid jaanuaris eeskätt Prantsusmaa, Hispaania ja Madalmaad, samas kui suuremad USA veosed tarniti Ühendkuningriigi, Belgia ja Saksamaa terminalidesse.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja keeldus Venemaalt pärineva maagaasi osakaalu suurenemist avalikult kommenteerimast.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Kummalise kokkusattumusena on viimaste aastate jooksul 140 miljardi kuupmeetrini kasvanud Euroopa veeldatud maagaasi import jõudnud enam-vähem täpselt samale gaasitarne tasemele, mis varemalt sai tagatud Vene Föderatsiooni poolt gaasijuhtmeid pidi.

Maailma kõrgeimate tööjõukuludega Euroopa otsus “karistada” Venemaad, loobudes selle odavast, fikseeritud hindadega tarnekindlast torujuhtmegaasist oluliselt kallima veeldatud maagaasi kasuks (mille tarbimine hävitab iga aastaga Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning mis pärineb endiselt väga olulisel määral Venemaalt) kujutab endast geoökonoomilist ja geopoliitilist idiotismi, mis on muutnud Euroopa riikide juhid maailma rahvaste silmis naerualusteks.

Maailma kõrgeimate tööjõukuludega Euroopa otsus “karistada” Venemaad, loobudes selle odavast, fikseeritud hindadega tarnekindlast torujuhtmegaasist oluliselt kallima veeldatud maagaasi kasuks (mille tarbimine hävitab iga aastaga Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning mis pärineb endiselt väga olulisel määral Venemaalt) kujutab endast geoökonoomilist ja geopoliitilist idiotismi, mis on muutnud Euroopa riikide juhid maailma rahvaste silmis naerualusteks.

Adrian Bachmann

Kohaldada energeetika- ja sanktsioonide poliitikat, mille resultaadiks on rünnatava riigi minimaalne, pea olematu haavamine iseenese sotsiaalmajandusliku kokkuvarisemise hinnaga, on teguviis, mis on seletatav üksnes ideoloogilise sõgeduse, šantaaži või korruptsiooniga, mille eesmärgiks on teostada Euroopa riikide eesotsas mingisuguste riigiüleste huvigruppide poliitikat, millele on olulisem Euroopa sõjajalal hoidmine kui kontinendi riikide ja rahvaste pikaajalise heaolu ning eksistentsi tagamine.

Euroopa liidrite jaoks on Vene gaas vastuvõetamatu Ukraina sõja pärast, USA oma riskantne Gröönimaa tõttu ning Katari LNG problemaatiline, kuna Lähis-Ida riik ei kavatse kuulata euroliidrite sõna rohepöörde läbi viimise küsimustes.

Olukorra teeb tragikoomiliseks asjaolu, et kogu oma majanduse üleval hoidmises täielikult välisriikide energeetilistest ning toorainesisenditest sõltuv Euroopa üritab dikteerida jõupositsioonilt kaubanduspartneritele omi tingimusi, meenutades sedasi nõrka partiid käes hoidvat, juba kaelani võlgades mängurit, kelle mängus püsimine sõltub üksnes mängupartnerite krediidist. Kombinatsioon reaalse maailma jõuvahekordade täielikust mitte-adumisest ning üleolevast poosist tähendab, et Euroopa riigid on hetkel juhitud kaadrite poolt, kelle intellektuaalne ning moraalne kvaliteet kuulutab ette kontinendi deindustrialiseerumist, vaesumist ning deklasseerumist. Seda vähemasti seni, kuni Euroopa hukatuslikku kurssi vastustav reaalne poliitiline opositsioon – mis on enamikus Euroopa riikides poliitilis-administratiivsete repressioonide abil võimust eemale hoitud – võimule ei pääse.

Kogu oma majanduse üleval hoidmises täielikult välisriikide energeetilistest ning toorainesisenditest sõltuv Euroopa üritab dikteerida jõupositsioonilt kaubanduspartneritele omi tingimusi, meenutades sedasi nõrka partiid käes hoidvat, juba kaelani võlgades mängurit, kelle mängus püsimine sõltub üksnes mängupartnerite krediidist.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.