Ukraina sõjaväeluure väitel ei ole Venemaa rakettide tootmise võimekus näitamas mingisuguseid ammendumise märke, vaid on saavutanud kaugmaarakettide osas tootmisvõimsuse 150 tiib- ja ballistilist raketti kuus, mis on enam kui küllaldane massiivsete raketilöökide jätkamiseks.
Ukraina sõjaväeluure hinnangul ulatus Venemaa pikamaa taktikaliste tiib- ja ballistiliste rakettide arsenal 2024. aasta detsembris 1400 raketini, millest suur osa on hoiustatud strateegilise reservina tulevikus vajaminevate stsenaariumite tarbeks.
Ukraina sõjaväeluure hinnangul ulatus Venemaa pikamaa taktikaliste tiib- ja ballistiliste rakettide arsenal 2024. aasta detsembris 1400 raketini, millest suur osa on hoiustatud strateegilise reservina tulevikus vajaminevate stsenaariumite tarbeks.
Raketitüübid, mida Ukraina sõjaväeluure loendas, hõlmasid endas eeskätt Iskander klassi taktikalisi ballistilisi rakette, Kalibr klassi mereväe tiibrakette ning pommituslennukitel kantavaid H-101 tüüpi tiibrakette.
Kiievi hinnangul on Vene mereväe alustel kokku 350 Kalibr tüüpi tiibraketti ning 500 Onyx klassi (P-800) kõrge manööverdamisvõimega ülehelikiirusel lendavat laevade ja maasihtmärkide vastast raketti. Palju kõneainet pakkunud hüperhelikiirusel lendavaid Kindžal tüüpi rakette arvab Ukraina sõjaväeluure Vene arsenalis olevat üle 50 ühiku.
Ülal: P-800 tiibraketi katsetus.
Ukraina sõjaväeluure kohaselt võimaldab Vene relvajõudude raketiarsenali suurus ning kasutusel olevate raketitüüpide lai spekter tagada paindliku löögivõimekuse sõjaliste stsenaariumite tervikspektris. Vaatamata Vene sõjatööstuse suurele raketitootmise võimekusele leidub Ukraina info põhjal Vene rakettrelvastuses endiselt arvukalt välismaalt imporditud komponente – peamiselt mikroelektroonikat.
Ukraina sõjaväeluure kohaselt võimaldab Vene relvajõudude raketiarsenali suurus ning kasutusel olevate raketitüüpide lai spekter tagada paindliku löögivõimekuse sõjaliste stsenaariumite tervikspektris. Vaatamata Vene sõjatööstuse suurele raketitootmise võimekusele leidub Ukraina info põhjal Vene rakettrelvastuses endiselt arvukalt välismaalt imporditud komponente – peamiselt mikroelektroonikat.
Financial Timesi ja CNN-i poolt läbi viidud uurimus kinnitas samuti, et Ukrainast leitud raketikomponendid viitavad lünkadele Venemaa-vastase sanktsioonirežiimi toimes, võimaldades Vene sõjatööstusettevõtetel saada ligipääs komponentidele, mida siseriiklikult ei toodeta.
Ukraina sõjaväe prognooside kohaselt suudab Venemaa toota 40-50 Iskander ning 30-50 Kalibr tüüpi ballistilist- ning tiibraketti kuus. Sellele lisandub umbes 50 H-101 tüüpi pommitajatelt lastavat tiibraketti. Enamus Vene kaugmaarakettidest on võimelised kandma nii konventsionaalset kui tuumalõhkepead.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vene sõjatööstuskompleksi võimekus toota ligi 2000 taktikalist tiib- ning ballistilist raketti aastas on märkimisväärne, arvestades, et Euroopa suurimate relvajõududega riikide (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) kaugmaa tiibrakettide arsenalid, mis on varutud paljude aastate jooksul, ulatuvad kõigest mõnesaja raketini.
Vene sõjatööstuskompleksi võimekus toota ligi 2000 taktikalist tiib- ning ballistilist raketti aastas on märkimisväärne, arvestades, et Euroopa suurimate relvajõududega riikide (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) kaugmaa tiibrakettide arsenalid, mis on varutud paljude aastate jooksul, ulatuvad kõigest mõnesaja raketini.
Adrian Bachmann
1800 suure (s.o 300-5500-kilomeetrise) laskeraadiusega tiib- ja ballistilise raketi tootmisvõime konteksti asetamiseks on paslik märkida, et Ameerika Ühendriikide peamiste tiibrakettide Tomahawk ning JASSM(ER) arsenali kogusuurus ulatub hinnanguliselt 5000-6000 raketini, ent vastava arsenali üles ehitamine ei ole USA-l võtnud 3 aastat, vaid aastakümneid. Tõsi, ka USA sõjatööstuskompleksil on võimekus vajaduse korral kaugmaa rakettrelvastuse tootmist kordades suurendada.
Veelgi olulisem kui kaugmaa raketiarsenali suurus on Venemaa autonoomne navigatsiooni-, kartograafia- ning luuresatelliitide võimekuse olemasolu, mis on kaugmaa raketiarsenali operatiivse kasutamise vältimatu eeltingimus. Siinkohal võib võimekuste hindamise kontekstiks mainida, et ilma USA kosmosenavigatsiooni ja luure toeta ei omaks ükski NATO riik kaugmaa raketirünnakute teostamise võimekust. Tegemist on võimekusega, mis eksisteerib maailma riikide seas peale Venemaa üksnes USA-l ning Hiinal.
Veelgi olulisem kui kaugmaa raketiarsenali suurus on Venemaa autonoomne navigatsiooni-, kartograafia- ning luuresatelliitide võimekuse olemasolu, mis on kaugmaa raketiarsenali operatiivse kasutamise vältimatu eeltingimus. Siinkohal võib võimekuste hindamise kontekstiks mainida, et ilma USA kosmosenavigatsiooni ja luure toeta ei omaks ükski NATO riik kaugmaa raketirünnakute teostamise võimekust.
Adrian Bachmann
Mis puudutab Vene sõjatööstuskompleksi sõltuvust välismaistest mikroelektroonika komponentidest, siis on tegemist mõneti paradoksaalse olukorraga. Venemaal on ühest küljest olemas kõrgtehnoloogilise relvastuse arendamiseks ning tootmiseks vajaminev spetsiifiline oskusteave ning baastehnoloogiad, mis on sootuks haruldasemad kui võimekus toota kaasaegseid mikrolülitusi. Samas on tõsiasi ka see, et Vene mikroeelektroonika tööstus on Lääne ning Hiina omast kvalitatiivselt enam kui 10 aastat ajast maas ning tootmismahtude mõttes ei ole see sisuliselt konkurentsis.
Maailma meedias viimastel aastatel massiivselt tiražeeritud lood selle kohta, kuidas Vene sõjatööstus seiskub niipea kui elektroonikakomponentide impordile kehtestatakse Lääneriikide poolt embargo, on osutunud tänaseks täiesti ekslikuks, kuna arvesse ei võetud kolme asjaolu…
Maailma meedias viimastel aastatel massiivselt tiražeeritud lood selle kohta, kuidas Vene sõjatööstus seiskub niipea kui elektroonikakomponentide impordile kehtestatakse Lääneriikide poolt embargo, on osutunud tänaseks täiesti ekslikuks
Adrian Bachmann
Esiteks, Vene kodumaise mikroelektroonika tase on isegi aegununa enamikel juhtudel küllaldane, et tagada relvade navigeerimise, manööverdamise ja sensorite andmete töötlemise funktsioonid. Relvaplatvormide ja raskerelvastuse välja töötamine on protsess, mis võtab aastakümneid, erinevalt mikroelektroonika arendustsüklist, mille tootmistsükkel kontseptist masstoodangu käivitamiseni võtab üksnes aastaid. Sellest tulenevalt varuvad relvatööstusettevõtted sageli suuremas koguses relvasüsteemi arenduse hetkel tootmises olevaid kiipe, mille tootmine seiskub sageli juba aastaid enne, kui relvasüsteem ise on jõudnud seeriatootmisesse minna.
Teiseks, enamikku Vene sõjatööstuse poolt kasutatavat mikroelektroonikat on võimalik kätte saada maailmaturgudelt kolmandatest riikidest ning see ei ole seetõttu praktiliselt sanktsioneeritav (vastupidiselt näiteks spetsiifilisele kosmoseelektroonikale, mille leviku piiramise osas on Lääneriigid olnud oluliselt edukamad, kuna tarnijaid ning tellijaid eksisteerib isegi globaalsel turul vaid käputäis).
Enamikku Vene sõjatööstuse poolt kasutatavat mikroelektroonikat on võimalik kätte saada maailmaturgudelt kolmandatest riikidest ning see ei ole seetõttu praktiliselt sanktsioneeritav.
Adrian Bachmann
Kolmandaks, Venemaal on endiselt otsene juurdepääs Hiina mikroelektroonika tööstusele, mis suudab katta praktiliselt kõik Vene sõjatööstuse vajadused, saades vastu tehnoloogiaid ja tehnilist abi valdkondades, kus Venemaa on veel sõjatehnoloogiliselt ees (näidetena võib siinkohal välja tuua tuumaallveelaevade disaini, hävituslennukite ja kopterite turbiinitehnoloogiad jms).
Oluline on mõista ka seda, et Venemaa sõjatööstuse alles jäänud haavatavuste kaardistamine, mis puudutab selle sõltuvust Läänes toodetud allkomponentidest, on protsess, mis nõuab väga spetsiifilise informatsiooni liikumist luureagentuuridelt poliitikakujundajateni ning poliitikakujundajatelt sanktsioneerivate agentuurideni. Kuna Vene sõjatööstus toodab kõikide oma relvade primaarsed süsteemid ise, eksisteerib selle sõltuvus Läänest üksnes väikeste allkomponentide tasemel, mille eksporti on keeruline veekindlalt kontrollida kogu maailmamajanduste tootmisahelaid ummikusse jooksutamata.
Kuna Vene sõjatööstus toodab kõikide oma relvade primaarsed süsteemid ise, eksisteerib selle sõltuvus Läänest üksnes väikeste allkomponentide tasemel, mille eksporti on keeruline veekindlalt kontrollida kogu maailmamajanduste tootmisahelaid ummikusse jooksutamata.
Adrian Bachmann
Mis puudutab amüsantseid lugusid selle kohta, kuidas Vene sõjatööstus kasutab oma relvastuses pesumasinatelt ja autodelt kougitud mikroskeeme, siis antud huumori viljelemine demonstreerib üksnes selle esitaja teadmatust sõjatehnoloogiast ning relvasüsteemidest.
Võib olla päris kindel, et 30 aastat tagasi arendusfaasi sisenenud ning tänasel päeval maailma hävituslennukite tippu kuuluv üle saja miljoni euro maksev lennumasin (olgu siis USA, Vene või Hiina päritolu) kätkeb endas hulganisti mikroelektroonikat, mis on oluliselt vähem võimekas kui 3 aastat tagasi mõnesaja euro eest soetatud mikrolaineahi. Ometi ei kõnele antud fakt absoluutselt mitte midagi hävituslennuki tehnoloogilise taseme kohta, kuigi seesuguse fakti tuvastamise korral on tegemist liiga magusa viljaga, mida jätta noppimata… . Tõsi, antud fakti kontekstivaba esitamine on kasutatav üksnes propaganda, mitte tõsiseltvõetava militaarse analüüsi koostisosana.
Võib olla päris kindel, et 30 aastat tagasi arendusfaasi sisenenud ning tänasel päeval maailma hävituslennukite tippu kuuluv üle saja miljoni euro maksev lennumasin (olgu siis USA, Vene või Hiina päritolu) kätkeb endas hulganisti mikroelektroonikat, mis on oluliselt vähem võimekas kui 3 aastat tagasi mõnesaja euro eest soetatud mikrolaineahi. Ometi ei kõnele antud fakt absoluutselt mitte midagi hävituslennuki tehnoloogilise taseme kohta.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Venemaa kaitseministeerium, selle käsitluse kaudu