Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ukraina on kõikide makroökonoomiliste näitajate alusel jõudnud tänase seisuga pankrotti. Olukorra drastilisusest kõneleb riigi juhtkonna ülestunnistus, et juhul kui lääneriigid kiirkorras 27 miljardit dollarit Zelenski valitsusele ei saada, terendab juba oktoobris stsenaarium, kus Kiievil ei ole võimalik maksta välja sõjaväelaste ning riigiteenistujate palku.
Ukrainal võib juba oktoobriks saada otsa raha jooksevkulude katmiseks ja isegi sõdurite palkade tasumiseks, kui riigi eelarves haigutavat 27 miljardi dollari suurust puudujääki ei suudeta katta. Antud ülestunnistuse tegi Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko intervjuus Euronewsile, sõnades, et Ukraina eelarve seisab silmitsi kõige tõsisema kriisiga alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris.
„Me näeme juba praegu teatavaid likviidsusprobleeme ja prognoosime teatud suurusega eelarvepuudujääki,“ ütles Martšenko. Ukraina rahandusministri sõnul on riigi majandusolukord jõudnud tänaseks kõige kriitilisemasse olukorda alates Venemaa invasiooni algusest 2022. aasta veebruaris.
Sarnase hoiatuse tegi 24. augustil Kiievis peetud iseseisvuspäeva kõnes ka president Volodõmõr Zelenski, märkides, et Ukraina rahastamises on vaja kiirkorras katta 27 miljardi dollari suurune puudujääk. Zelenski kutsus lääneriike üles saatma Ukrainale kiirkorras „rohkem raha ja rakette“, kuna Kiiev olevat ära kulutanud lääneriikide poolt eraldatud rahalised vahendid.
Zelenski kutsus lääneriike üles saatma Ukrainale kiirkorras „rohkem raha ja rakette“, kuna Kiiev olevat ära kulutanud lääneriikide poolt eraldatud rahalised vahendid.
Apelleerides riigi peatsele pankrotile on Zelenski palunud Euroopa Liidul tuua osa 2027. aastaks kavandatud 90 miljardi euro suurusest laenust ettepoole, et katta Ukraina riigieelarve olemasoleva aasta rahastamispuudujääk.
Euroopa poolt lubatud raha pole veel Ukrainani jõudnud
Otsus eraldada Ukrainale 90 miljardi suurune “toetuslaenuks” nimetatud eraldis allkirjastati Euroopa Liidu nõukogu käesoleva aasta 23. aprilli tippkohtumisel. Kokku lepitud summast 60 miljardit on nähtud ette sõjapidamise rahastamiseks ning 30 miljardit eurot Ukraina riigieelarve muude funktsioonide toetamiseks. Euroopa riikide poolt Kiievile lubatud 90 miljardine laen on jagatud võrdselt 2026. ja 2027. aasta vahel, võrdsete 45 miljardiliste osadena.
Brüssel on aga Kiievile aprillis kokku lepitud raha väljamaksmisega senini venitanud. 11. septembri seisuga oli Euroopa Komisjon Ukrainale üle kandnud vaid 8,35 miljardit eurot kaitsekulude katteks ja 3,2 miljardit eurot eelarvetoetuseks. Kokku on tänavu kavandatud 45 miljardist eurost Ukrainani jõudnud seega vaid 11,6 miljardit eurot.
Brüssel on aga Kiievile aprillis kokku lepitud raha väljamaksmisega senini venitanud. 11. septembri seisuga oli Euroopa Komisjon Ukrainale üle kandnud vaid 8,35 miljardit eurot kaitsekulude katteks ja 3,2 miljardit eurot eelarvetoetuseks. Kokku on tänavu kavandatud 45 miljardist eurost Ukrainani jõudnud seega vaid 11,6 miljardit eurot.
Zelenski palus 23. augustil Põhjamaade ja Balti riikide juhtidel tuua osa 2027. aastaks kavandatud 45 miljardist eurost ettepoole juba tänavusse aastasse. Ukraina kaitseminister Jevhenii Hmara kordas sama ettepanekut 2. septembril Iirimaal toimunud kohtumisel. Iirimaa kaitseminister Helen McEntee ütles Ukraina kaitseministri nõudmisele vastates, et ettepanekut toetab märkimisväärne hulk ELi liikmesriike.
Reaalsus on paraku sootuks midagi muud… Euroopa Komisjoni sõnul ei ole Ukraina ametlikku kahepoolset taotlust esitatud mis tõttu kehtib endiselt plaan eraldada Ukrainale 2026. aastal 45 miljardit eurot nagu algselt ette nähtud.
Raha ettepoole toomine muudaks küll väljamaksete ajastust, kuid mitte toetuse kogumahtu. Kui kogu 90 miljardi euro suurune laenupakett tänavu ära kasutatakse, algab Ukraina järgmine eelarveaasta olukorras, kus välismaised toetusvahendid on juba ammendatud, jättes Ukraina funktsionaalselt pankrotistunuks.
Teisisõnu lükkaks 2027. aastaks Ukrainale mõeldud raha kasutamine juba 2026. aasta eelarvepuudujäägi katmiseks praeguse finantskriisi järgmisesse aastasse võimendades seda veelgi suuremale skaalale.
Teisisõnu lükkaks 2027. aastaks Ukrainale mõeldud raha kasutamine juba 2026. aasta eelarvepuudujäägi katmiseks praeguse finantskriisi järgmisesse aastasse võimendades seda veelgi suuremale skaalale.
Venemaa külmutatud varad taas tähelepanu keskmes
Venemaa külmutatud varade kasutamine näib üha enam kujunevat üheks vähestest võimalustest Ukraina kasvavate eelarveprobleemide lahendamiseks.
Martšenko kutsus Euroopa rahandusministreid üles „loominguliselt mõtlema“ ning vaatama uuesti üle ligikaudu 210 miljardi euro väärtuses Venemaa riiklikke varasid, mis on tänini Euroopa Liidus külmutatud. Suurim osa neist varadest asub Belgias Eurocleari arveldussüsteemis.
Martšenko soovitud lahendus ei näeks juriidiliselt ette varade konfiskeerimist, vaid nende haldamise üleviimist ELi tasandi asutusele. See võimaldaks Venemaaga seotud võimalike kohtuvaidluste koormat jagada kõigi 27 liikmesriigi vahel, selmet asetada kogu risk Belgia õlule.
„Meie poolt välja pakutud plaan looks olukorra, kus Venemaaga seotud kohtuvaidlustega tegelemine ei oleks enam üksnes Belgia vastutus, vaid kõigi 27 liikmesriigi ühine koorem,“ ütles Martšenko Euronewsile. „See aitaks probleemi lahendada läbi riskide hajutamise.“
Ukrainlaste poolt välja pakutud “loomingulised” skeemid Venemaa varade omandamiseks ei ole aga Belgia valitsuse seisukohti grammigi muutnud.
Peaminister Bart De Wever kirjutas Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, et Belgia nõuab täielikke lepinguna allkirjastatud garantiisid ning riskide jagamist ka juhul, kui Venemaale kehtestatud sanktsioonid peaksid lõppema, ning selget tagatist, et meetmeid ei saa tõlgendada varade konfiskeerimisena. Lisaks nõuab Belgia kohest enda poolt kantud kahjude hüvitamist juhul, kui Euroclear peaks Venemaa varad tagastama.
Venemaa finantsvarade ühe halduri kontrolli alt teise halduri alla üleviimine (ilma Vene Föderatsiooni poolse aktseptita) oleks juba ise enesest pretsedenditu samm. Venemaa finantsvarade otsene konfiskeerimine kujutab endast aga võtet, millega kaasnevaid kolossaalseid juriidilisi ning finantsilisi riske ei soovi ükski Euroopa Liidu riik võtta enda kanda. Siinkohal väärib mainimist, et ka Euroopa pangad kardavad sattuda võimalike õigusvaidluste keskmesse ning on Venemaa varade konfiskeerimise vastu.
Põhjus, miks Venemaa varade kasutamise idee Ukraina sõja finantseerimise allikana perioodiliselt päevakorda kerkib, ei tulene asjaolust nagu oleksid olukorda raamivad juriidilised asjaolud kuidagi muutunud vaid lihtsast tõsiasjast, et Euroopa Liidul hakkavad lõppema realistlikud alternatiivid millega Venemaa vastast sõda edasi finantseerida.
Põhjus, miks Venemaa varade kasutamise idee Ukraina sõja finantseerimise allikana perioodiliselt päevakorda kerkib, ei tulene asjaolust nagu oleksid olukorda raamivad juriidilised asjaolud kuidagi muutunud vaid lihtsast tõsiasjast, et Euroopa Liidul hakkavad lõppema realistlikud alternatiivid millega Venemaa vastast sõda edasi finantseerida.
Eurooplased ei soovi enam raha Ukrainasse saata
Ukraina rahastamise ümber kujunev olukord tekitab Euroopa pealinnades tänaseks üha rohkem pingeid. Prantsusmaa, Itaalia ning Ühendkuningriigi jätkusuutmatu riiklik võlakoormus ning üha kasvavad eelarvepuudujäägid – mis ületavad kaugelt ELi aluslepingutega lubatud 3% SKTst – tähendavad, et Euroopa riikide võime veelgi sügavamale võlgadesse laskuda Ukraina sõja rahastamise nimel on ammendumas.
Kõige lühemalt kokku võetuna on Euroopal tänaseks otsa saamas nii raha kui relvad mida Ukrainasse saata.
Samal ajal kui ELi juhid üritavad iga hinna eest jätkata miljardite eurode suunamist Kiievisse, kasvab Euroopa elanike seas rahulolematus seoses Ukraina sõja alalhoidmise hinnaga, mis väljendub üha kasvavates maksudes, tõusvas elukalliduses ning üleüldises heaolu drastilises languses.
Üha kasvav osa eurooplasi soovib, et nende raha kulutataks eelkõige oma enda riiklikke probleemide lahendamiseks, mitte Ukraina toetamiseks. Märgilise arenguna saavutas Saksamaa populistlik süsteemiväline partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) 6. septembril Saksi-Anhalti liidumaa valimistel suurima häältesaagi, jäädes üksnes mõne hääle kaugusele absoluutsest enamusest. AFD tõus Euroopa kaalukaima riigi Saksamaa selgesti populaarseimaks erakonnaks on peamiseks indikaatoriks inimeste muutunud meelsusest Ukraina suhtes – teatavasti on AFD üheks peamiseks lubaduseks Ukraina sõja finantseerimine lõpetada ning suhete normaliseerimine Venemaaga.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Euroopa suurima riigi täielik majanduslik ning demograafiline häving Venemaa vastases sõjas kõigest nelja aastaga on lääne massimeedias tänini olematuks vaikitud fundamentaalne reaalsus, mis kujutab endast ühe suurrahva tõenäoliselt kõige kiiremat hukku Euroopa ajaloos.
Lootusetus kurnamissõjas Venemaa vastase instrumendina ära kasutatud Ukraina kujutab endast traagilist näidet kui kiiresti võivad hävineda ka suured rahvad, mis lasevad oma riigiapaaraadi üle võtta angloameerika võimukeskuste poolt välja koolitatud kaadritel, kes on ise-enese karjääri ja rikkust edendades valmis oma rahva ohverdama Washingtoni ja Londoni huvide täitmise instrumendina.
Kui sõda Venemaa vastu on Euroopa üheks suurimaks rahvaks olnud Ukraina verest tühjaks lasknud kõigest nelja aastaga – langetades riigi elanikkonna 44 miljonilt 20 miljoni piirimaile – võib eeldada, et Baltikumi väikerahavaste rahvuskehami pöördumatu hävinemine leiaks Venemaa vastases sõjas aset pigem kuude kui aastatega.
Kui sõda Venemaa vastu on Euroopa üheks suurimaks rahvaks olnud Ukraina verest tühjaks lasknud kõigest nelja aastaga – langetades riigi elanikkonna 44 miljonilt 20 miljoni piirimaile – võib eeldada, et Baltikumi väikerahavaste rahvuskehami pöördumatu hävinemine leiaks Venemaa vastases sõjas aset pigem kuude kui aastatega.
Täiendavat infot Ukraina sõja strateegiliselt ja moraalselt kõnekatest, ent avalikus diskursuses suuresti maha vaikitud arengutest on võimalik lugeda käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: