Võimuerinevus valitseva klassi ja kodanike vahel on saavutanud tänaseks sellise disproportsionaalsuse taseme, et kujunemas on lausa orjuse vorm.
Oleme internetis uppumas juba rohkem kui veerand sajandit. See röövib pidevalt meie hinge; iga aastaga oleme üha vähem need, kes me kunagi olime.
Kuidas saame taastada elamisväärse elu ning miks on kvaliteetne puhkeaeg kvaliteetse töö jaoks möödapääsmatult vajalik?
Maniakaalse eituse tase ühiskonnas näitab paratamatult selle ühiskonna vaimset ja moraalset tervist.
42 597 täiskasvanut hõlmanud uuringus leiti, et inimesed, kes veedavad suurema osa päevast sotsiaalmeedias, on tunduvalt ärrituvamad kui need, kes sotsiaalmeediat ei kasuta.
Psühholoog Orion Taraban arutleb järgnevas loos põhjuste üle, miks inimestel on tänapäeval üha raskem leida armastust.
Kas liiga suure ühiskondliku mugandumise ja neurootilisuse vahel eksisteerib mingisugune põhjus-tagajärg seos?
University College Londoni uue teadustöö abil on leitud, et inimesed üle maailma suhtuvad oma nutiseadmesse samamoodi, nagu nad suhtuvad oma kodusse.
Teadusuuringutes ja aruannetes on tuvastatud, et virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ning kombineeritud reaalsuse tehnoloogiate üha levinuma kasutamisega kaasnevad tõsised tervise- ja turvariskid.
Reeglina arvatakse, et noored täiskasvanud (s.o alla 30-aastased) on kõige õnnelikum vanusegrupp. Seejärel väheneb õnnelikkus kuni keskeani ja hakkab taas kasvama umbes 60. eluaasta paiku.
Moraalne julgus tähendab valmisolekut seista silmitsi riskidega, et trotsida ebamoraalseid korraldusi.
Neil, kes otsustavad, milline teave tohib massimeedias voolata, on võime suunata masside tähelepanu teatud küsimustele ja sündmustele ning hoida ebasoovitud info tähelepanu alt väljas.
Kas te arvate, et inimesed mõtlevad ise, kui nad peavoolumeediast sõnumeid ammutavad ja võimu poolt dikteeritud reeglite ja mandaatidega nõustuvad?
Äsja läbi viidud uuring tuvastas, et me elame üha enam „tõejärgsel” ajastul, mil „tunded valitsevad faktide üle”, ning keel on viimase 40 aastaga muutunud üha vähem ratsionaalseks ja aina enam emotsionaalseks.
Kõik, mis meid tänaseks ühiskonnas ümbritseb, on iseloomulik mitte ratsionaalsele, vaid rituaalsele käitumisele.
Mobiiltelefonide keelamine koolides parandab laste õppeedukust ning vähendab koolikiusamist ja õpilaste vajadust psühholoogilise nõustamise järele, selgub Norras läbi viidud uuringust.
Ameerika Ühendriikides leidis käesoleva aasta jaanuaris aset murranguline ülekuulamine, mille käigus kutsuti viie suure sotsiaalmeediahiiu tegevjuhid USA senati ette andma aru Ameerika noorte vaimsele tervisele ja moraalile tekitatud kahju kohta.
Kokkupuute tõttu televisiooni, telefoni ja muude ekraanidega jääb väikelapsel iga päev kuulmata rohkem kui 1000 täiskasvanu räägitud sõna, mis pärsib oluliselt lapse keelelist arengut.
Enamus inimesi ei tahagi tegelikult suhet. Miks see nii on?
Bathi ülikooli uuringu tulemused näitavad, et liigne optimism, eriti madalamate kognitiivsete võimetega inimeste puhul, viib sageli halbade finantsotsusteni, samas kui kõrgemate kognitiivsete võimetega inimestel on realistlikumad ootused tuleviku osas.
Hiljuti Jaapanis läbi viidud uuringus leiti, et mida rohkem 1-aastased lapsed igapäevaselt ekraani ees aega veedavad, seda madalam on nende arengutase 2- ja 4-aastaselt. Kõige enam said beebiea ekraaniajast kahjustatud laste kommunikatsiooni- ja probleemilahendusoskused.
Kuidas mittekonformistil on võimalik ka hulluks läinud ühiskonnas maailma paremaks teha?
Tänapäeval kuulub üldiselt aktsepteeritava “tervisliku suhtekäitumise” juurde, et paljud nn millenniumi ja Z generatsiooni esindajad püüavad esmatutvuse käigus koheselt selgeks teha, kui palju raha nende potentsiaalsed kaaslased teenivad.
Uuringute käigus avastasid teadlased, et naistel, kes hakkasid rasestumisvastaseid tablette kasutama teismeeas, oli depressioonisümptomite esinemissagedus 130% kõrgem.
Enamik inimesi ei saa kunagi, isegi hetkekski, öelda lahti ümbritsevate kehtestatud piirangutest ega eirata teiste heakskiitu.
Naised on loomult prosotsiaalsemad kui mehed. Naistel on suurem empaatiavõime kui meestel. Nad on meestest leplikumad. Naistel on suurem sotsiaalne ärevus kui meestel.
Massid tulevad alati vastu totalitaristideks püüdlejate nõudmistele, kuna nad usuvad, et sedasi toimimine on kiireim viis naasta millegi normaalsusele sarnaneva juurde.
Meie ajastule on omistatud küll mitmeid pahesid, ent “argade ajastu” võiks anda ehk parima resümeeringu meie epohhile, arvestades käsitamatut hirmu, ärevuse ja abituse taset, mida enamus kaasaegsetest demonstreerivad isegi kõige argisemate ohtudega silmitsi seistes.
Ajuskaneeringute kaudu kogutud andmed näitavad, et otsmikule süstitud Botox muudab inimeste ajukeemiat, mõjutades muuhulgas ka seda, kuidas inimesed on võimelised tõlgendama teiste emotsioone.
Valetajate tabamiseks on olemas üks väga lihtne tehnika, mis on efektiivne 80% juhtudest, näitavad uued uuringud.
Psühhiaater Mark McDonald arutleb, kuidas sugudevahelised suhted on muutunud tänapäeva Ameerikas sedavõrd mürgiseks, et mehed on kaotamas soovi naistega tutvuda ning kohtingutel käia.
Me elame täna kauem kui kunagi varem. Meie võimalus surra sõja, loodusõnnetuse, pandeemia või nälja tõttu on tasemel, millest meie esivanemad oleksid võinud vaid unistada. Kuid vaatamata inimkonna ajaloos senitundmatule turvavõrgule oleme ometi kartlikumad kui kunagi varem.
Oleme saanud osaks konstrueeritud globalistlikust eksperimendist, mis koondab nii rikkuse kui võimu raha kasutajatelt selle tekitajatele.
Brandon Smith avab maailmas peadpööritava kiirusega kehtestatava totalitaarse ühiskonnakorralduse algupära läbi ajaloos esineva türannia tekkimise üldise mudeli.
Uue Normaalsuse totalitarism ei toimi, kui massid tajuvad seda totalitarismi, poliitilise ja ideoloogilise programmina, mitte „vastusena surmavale pandeemiale“
– C.J. Hopkins
Fanaatiline püüdlus totaalse kontrolli, absoluutse ideoloogilise ühtsuse ja igasuguse vastupanu kõrvaldamise poole teebki totalitarismist totalitarismi.
Iga totalitaarse süsteemi ülim eesmärk on täieliku kontrolli saavutamine kogu ühiskonna ja iga selle liikme üle koos ideoloogilise ühtsuse hoidmise ning igasuguste kõrvalekallete eemaldamisega.
Millest see tuleneb, et esitades ümberlükkamatuid fakte, kohtuvad need ka tarkade inimeste silmis üksnes tühja pilguga?
Massipsühhoosi ajal muutub hullumeelsus ühiskonnas normiks ning pettekujutelmad hakkavad levima nagu nakkushaigus. Ajaloos on massipsühhoosid viinud nõiajahtide, genotsiidide ning isegi tantsumaaniateni, ent tänapäeval kujutab inimkonnale kõige suuremat ohtu totalitarismi massipsühhoos.
Carl Gustav Jung oli esimene kliiniline transpersonaalne psühhiaater ja süvapsühholoog, analüütilise psühholoogia rajaja.