Ühiskond & Kultuur

Uuring: ekraaniaeg röövib väikelapselt päevas keskmiselt 1000 kuuldud sõna

Ajakirjas Journal of the American Medical Association (Jama) Pediatrics avaldatud Austraalia uuringus, milles jälgiti 220 perekonna ekraaniaega ja laste keelekeskkonda kahe aasta jooksul, jõuti järeldusele, et kokkupuute tõttu televisiooni, telefoni ja muude ekraanidega jääb väikelapsel iga päev kuulmata rohkem kui 1000 täiskasvanu räägitud sõna, mis pärsib oluliselt lapse keelelist arengut.

Esimeses omalaadses uuringus salvestasid pered täiustatud kõnetuvastustehnoloogiat kasutades kogu last ümbritseva helitausta. Helisid salvestati tüüpilisel kodus veedetud päeval 16 tunni jooksul iga kuue kuu järel lapse 12-36 elukuul.

Juhtivautor, dr Mary Brushe Telethon Kids Institute’ist, lausus järgnevat : “Meie kasutatav tehnoloogia on sisuliselt nagu Fitbit, kuid selle asemel, et lugeda sammude arvu, loeb see seade lapse poolt, talle ja tema ümber räägitud sõnu.”

Seade registreeris ka elektroonilist müra, mida teadlased analüüsisid ekraaniaja arvutamiseks.
Uurijad leidsid, et väikelaste kokkupuude ekraanidega, sealhulgas televiisorite ja telefonidega, pärssis nende keelekasutusvõimalusi, kusjuures see seos oli kõige tugevam kolmeaastaselt.

Iga lisaminuti ekraaniajaga kuulsid uuringus osalenud kolmeaastased lapsed seitse sõna vähem, rääkisid ise viis sõna vähem ja osalesid ühes vestluses vähem.

Iga lisaminuti ekraaniajaga kuulsid uuringus osalenud kolmeaastased lapsed seitse sõna vähem, rääkisid ise viis sõna vähem ja osalesid ühes vestluses vähem.

Uuringus leiti, et keskmine kolmeaastane laps veetis päevas kokku kaks tundi ja 52 minutit ekraani taga. Teadlaste hinnangul jäid need lapsed seetõttu ilma 1139 täiskasvanu räägitud sõnast, 843 lapse räägitud sõnast ja 194 vestlusest.

Kuna uuringus ei olnud võimalik fikseerida vanemate vaikivat telefonikasutust, sealhulgas e-kirjade lugemist, tekstisõnumite saatmist või veebilehtede või sotsiaalmeedia vaikset sirvimist, võisid teadlased Brushe sõnul alahinnata, kui palju ekraani kasutamine lapsi mõjutab.

Brushe ütles, et keelerikas kodune keskkond oli imikute ja väikelaste keelelise arengu toetamisel kriitilise tähtsusega. Kuigi mõned harivad lastesaated olid mõeldud laste keeleoskuse edendamiseks, võis uuringus osalenud vanuserühmas väikelastel olla raskusi telesaadete oma elus tähenduslikult mõistmisega, lisas ta.
Selles uuringus ei tehtud vahet, kas lapsed vaatasid kvaliteetset või madala kvaliteediga sisu.

Varasemates antud valdkonna uuringutes on tuginetud lapsevanemate väidetele enda ja oma lapse ekraaniaja kohta ning uuritud üksnes lühikesi ajavahemikke.

“Meile teadaolevalt ei ole mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kiire leviku ajal tehtud ühtegi uuringut, milles oleks reaalselt jälgitud laste ekraaniaega ja nende varajasi keelekogemusi pikema aja jooksul,” selgitas Brushe.

Uuringus mitte osalenud Murdochi laste uurimisinstituudi kõne- ja keelerühma juht professor Angela Morgan ütles: “Minu teada on see kõige põhjalikum ekraaniaega ning vanemate ja laste vahelist suhtlemist vaatlev uuring, mis meil kättesaadav on. Kõigi laste suurimad võimalused keele omandamiseks on muidugi nendel esimestel eluaastatel … me teame, et varajased näitajad prognoosivad teie hilisemaid keeletulemusi, nii et on tõesti oluline, et nad seda küsimust varajastel eluaastatel uurinud on.”

Uus-Lõuna-Wales`i õpetajate föderatsiooni asepresidendi Amber Flohmi sõnul on nende alus- ja algharidusasutustes õpetavad liikmed rääkinud, kuidas suurenenud ekraaniaeg mõjutab lapsi oluliselt. Nimelt on õpetajad täheldanud keeleoskuse tagasilangust nii laste omavahelises kui õpetajatega vestluses ning ka lugemises ja kirjutamises. Pandeemia raskendas olukorda, kuid õpetajad olid täheldanud suurenenud ekraaniajaga seotud suundumusi “vähemalt viimased viis või kuus aastat enne Covidit”, ütles Flohm.

Õpetajad on täheldanud keeleoskuse tagasilangust nii laste omavahelises kui õpetajatega vestluses ning ka lugemises ja kirjutamises. Pandeemia raskendas olukorda, kuid õpetajad olid täheldanud suurenenud ekraaniajaga seotud suundumusi “vähemalt viimased viis või kuus aastat enne Covidit”.

AMBER FLOHM, Uus-Lõuna-Wales`i õpetajate föderatsiooni asepresident

Uuring viidi läbi aastatel 2018-2021, kusjuures mõnede perede lapse 30. või 36. elukuu salvestuspäev langes pandeemia algusesse. Teadlased märkisid siiski, et osalejate keskmine ekraaniaeg ei paistnud oluliselt suurenenud võrreldes nendega, kes lõpetasid oma salvestused enne pandeemiat.

Kuna täiustatud kõnetuvastustehnoloogia suutis kodeerida ainult inglise keelt, osalesid uuringus ainult inglise kodukeelega pered.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

SEOTUD:

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.