Ühiskond & kultuur

Inimkond on kainemõistuslikkust kaotamas: ratsionaalsed sõnad on asendumas emotsionaalsetega

Faktid ja loogilised argumendid on inimkonna vaimus oma kaalu kaotamas. Emotsionaalse sõnavara, näiteks „tundma” ja „uskuma”, kasutamine on aidanud „tõejärgsel” ajastul kaasa ratsionaalse mõtte kadumisele.

Äsja läbi viidud uuring tuvastas, et me elame üha enam „tõejärgsel” ajastul, mil „tunded valitsevad faktide üle”, ning keel on viimase 40 aastaga muutunud üha vähem ratsionaalseks ja aina enam emotsionaalseks.

Grupp teadlasi leidis, et sõnad nagu „kindlaks tegema” ja „järeldama”, mis olid populaarsed vahemikus 1850test kuni 1980ndateni, on nüüdseks asendunud emotsionaalsete mõistetega nagu „tundma” ja „uskuma”.

Lisaks tuvastasid teadlased, et oluline muutus leidis aset 2007. aasta paiku, mil sündis sotsiaalmeedia. Sel ajal leidis aset ka hüppeline kasv emotsionaalselt laetud sõnade kasutamises, samas kui faktidega seotud sõnade esinemine kõnes muutus üha harvemaks.

Ehkki muutuse ajendeid ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, on teadlased pakkunud välja, et see võib olla seotud teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga, aga ka pingetega, mille tingisid muutused majanduspoliitikas 1980ndate aastate alguses.

Uuringu viisid läbi Hollandi Wageningeni ülikooli (Wageningen University and Research – WUR) ja USA Indiana ülikooli teadlased, kes analüüsisid 5000 sagedaselt esineva sõna kasutust miljonites inglise ja hispaaniakeelsetes raamatutes, mis avaldati vahemikus 1850-2019.

„Et teha kindlaks, kas saadud tulemused võisid olla seotud meie raamatute valimiga, analüüsisime ka väljaande The New York Times sõnakasutuse muutust alates 1850. aastast,” seisab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu artiklis.

„Lisaks, et uurida, kas muutused raamatutes kasutatavate sõnade sageduses peegeldavad tõepoolest huvi vastavate mõistete vastu, analüüsisime, kuidas muutused Google’i sõnaotsingutes on seotud raamatutes kasutatavate sõnade hiljutise muutusega.”

Grupp teadlasi leidis, et sõnad nagu „kindlaks tegema” ja „järeldama”, mis olid populaarsed vahemikus 1850test kuni 1980ndateni, on nüüdseks asendunud emotsionaalsete mõistetega nagu „tundma” ja „uskuma”.

Emotsionaalse sõnavara osas tuvastasid teadlased keelekasutust, mis puudutas mõisteid usk, spirituaalsus, tarkus ja intuitsioon, nagu näiteks „ettekujutus”, „kaastunne”, „andestus”, „paranemine”.

Muutused leidsid aset ka seoses kollektiivse sõnakasutuse üleminekuga indiviidipõhisemaks, seda näiteks sõnade „mina”, „mind” ja „sina” esinemissageduse kasvu tõttu.

Uurimuse juhtiv autor Marten Scheffer ütles: „Aastatel 1850–1980 nähtud pikaajaliste mustrite põhjuste järeldamine jääks tingimata spekulatiivseks.”

„Üks võimalik põhjus, mis puudutab 1850.–1980. aasta tendentse, on see, et teaduse ja tehnoloogia kiire areng ning nende sotsiaalmajanduslik kasu tõi kaasa teadusliku lähenemisviisi staatuse tõusu, mis järk-järgult tungis kultuuri, ühiskonda ja selle institutsioonidesse alates haridusest ja lõpetades poliitikaga.”

„Nagu Max Weber juba ammu väitis, võis see viia „pettumuse” protsessini, kuna spirituaalsuse roll moderniseeritud, bürokraatlikes ja sekulariseerunud ühiskondades vähenes.”

Autorite sõnul võis oma roll olla ka 1980. aastate algusest alates toimunud majanduspoliitika muutustel, mida võidi kaitsta ratsionaalsete argumentidega, kuid millest saadav kasu ei jaotunud võrdselt.

Pärast 1980ndaid leidis järgmine suur muutus aset koos Facebooki kasvava populaarsusega.

Oluline muutus leidis aset 2007. aasta paiku, mil sündis sotsiaalmeedia. Sel ajal leidis aset ka hüppeline kasv emotsionaalselt laetud sõnade kasutamises, samas kui faktidega seotud sõnade esinemine kõnes muutus üha harvemaks.

Avalikkus puutus kokku sündmustega, mis leidsid aset üle maailma, mis võis tekitada paljudes tunde, et nad on toimuvaga emotsionaalselt seotud, suurendades seeläbi ka emotsionaalset keelekasutust.

Uuring tõi ka näiteid taolistest sündmustest: sotsiaalmeedia oli üks “Araabia kevade” riigipöörete katalüsaator, näidates muu hulgas režiimide kuritegusid; džihadistid motiveerivad terroriste näidates videoid, mis kujutavad USA sõdurite võikaid tegusid; veganlust propageeritakse sotsiaalmeedia kampaaniate abil, mis näitavad tingimusi, milles loomad peavad elama.

Kaasautor Ingrid van de Leemput märkis: „Olgu põhjused millised tahes, meie tulemused näitavad, et tõejärgsus kui fenomen on seotud ajaloolise siksakiga, kus teineteist tasakaalustavad kaks fundamentaalset mõtlemisviisi: argumenteerimine ja intuitsioon.”

„Kui see vähegi tõele vastab, siis võib uurimuses täheldatud muutuste ümber pööramine osutuda võimatuks. Sellisel juhul tuleks ühiskondadel leida tasakaal, tunnistades otseselt intuitsiooni ja emotsiooni olulisust, samas aga kasutades maksimaalses ulatuses ära hädavajalikku ratsionaalsust ja teadust, mis tegeleb teemadega kogu nende keerukuse ulatuses.”

Allikas


Jaga artiklit sõpradega


Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.