Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Bathi ülikooli uuringu tulemused näitavad, et liigne optimism, eriti madalamate kognitiivsete võimetega inimeste puhul, viib sageli halbade finantsotsusteni, samas kui kõrgemate kognitiivsete võimetega inimestel on realistlikumad ootused tuleviku osas. Uuringu tulemused seavad kahtluse alla pidevalt propageeritud „positiivse mõtlemise“ kasulikkuse.
Optimistlik mõtlemine, mida eneseabikirjanduses sageli ülistatakse kui teed õnne, tervise ja pikema eluea saavutamisele, võib viia kehvade otsuste tegemiseni. See optimismi negatiivne aspekt on eriti kriitiline finantstervisega seotud küsimustes, kus piiritul optimismil võivad olla väga tõsised tagajärjed.
Bathi ülikooli uuringu järgi on liigne optimism seotud madalamate kognitiivsete võimetega, sh verbaalne ladusus, mõtlemise sujuvus, numbriline mõtlemine ja mälu. Samas kõrge kognitiivse võimekusega inimesed on oma tulevikuootustes pigem realistlikumad ja pessimistlikumad.
Bathi ülikooli uuringu järgi on liigne optimism seotud madalamate kognitiivsete võimetega, sh verbaalne ladusus, mõtlemise sujuvus, numbriline mõtlemine ja mälu. Samas kõrge kognitiivse võimekusega inimesed on oma tulevikuootustes pigem realistlikumad ja pessimistlikumad.
“Tuleviku täpne prognoosimine on keeruline ja seetõttu võiksime eeldada, et madala kognitiivse võimekusega inimesed teevad rohkem vigu nii pessimistlike kui ka optimistlike hinnangute andmisel. Kuid tulemused on selged: madala kognitiivse võimekusega kaasneb rohkem enesemeelitustega seotud eelarvamusi – inimesed sisuliselt petavad end teatud määral,” ütles Chris Dawson Bathi ülikooli juhtimiskoolist. “See viib mõttele, et kuigi inimesed võivad olla evolutsiooniliselt valmis ootama parimat, on kõrge kognitiivse võimekusega inimesed suutelised seda automaatset reaktsiooni tähtsate otsuste tegemisel ületama. Liiga optimistlikel uskumustel põhinevad plaanid viivad kehvade otsusteni ja annavad paratamatult halvema tulemuse kui realistlikud uskumused,” lisas Dawson.
Optimismiga seotud finantsriskid
Otsused, mis puudutavad olulisi finantsküsimusi nagu tööhõive, investeeringud või säästmine, ning kõik riskide ja ebakindlusega seotud valikud olid eriti altid sellele mõjule ja avaldasid üksikisikutele tõsiseid tagajärgi.
“Ebarealistlikult optimistlikud finantsootused võivad viia ülemäärase tarbimise ja võlgade ning ebapiisavate säästudeni. Samuti võivad need viia mõõdutundetult ettevõtlusega alustamiste ja hilisemate ebaõnnestumisteni. Edukalt ettevõtlusega alustamise tõenäosus on väga väike, kuid optimistid arvavad alati, et neil on võimalus, ja nad rajavad lakkamatult ettevõtteid, mis on määratud ebaõnnestuma,” sõnas Dawson.
Uuringu metoodika ja järeldused
Uuringus kasutati rohkem kui 36 000 Ühendkuningriigi leibkonna seas läbi viidud küsitluse andmeid. Uurijad küsisid inimeste ootuste kohta nende rahalise heaolu suhtes ja võrdlesid neid ootusi nende tegelike finantsoludega. Kokkuvõttes leiti, et kõige kõrgema kognitiivse võimekusega inimeste puhul suurenes “realismi” tõenäosus 22% ja “äärmusliku optimismi” tõenäosus vähenes 35%.
“Meid on programmeeritud positiivselt mõtlema, kuid probleem on selles, et see võib negatiivselt mõjutada meie otsuste kvaliteeti, eriti kui peame langetama tõsiseid otsuseid. Me peame suutma seda ületada ja see uuring näitab, et kõrge kognitiivse võimekusega inimesed saavad sellega paremini hakkama kui madala kognitiivse võimekusega inimesed,” ütles dr Dawson.
Meid on programmeeritud positiivselt mõtlema, kuid probleem on selles, et see võib negatiivselt mõjutada meie otsuste kvaliteeti, eriti kui peame langetama tõsiseid otsuseid.
Chris Dawson
“Ebarealistlik optimism on üks kõige levinumaid inimlikke omadusi ning uuringud on näidanud, et inimesed alahindavad pidevalt negatiivset ja rõhutavad positiivset. Mõiste “positiivne mõtlemine” on meie kultuuris peaaegu vaieldamatult juurdunud – oleks tervislik see lähenemine uuesti üle vaadata,” lisas ta.
Viidatud uuring: Chris Dawson “Looking on the (B)right Side of Life: Cognitive Ability and Miscalibrated Financial Expectations”, 9 November 2023, Personality and Social Psychology Bulletin. DOI: 10.1177/01461672231209400
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!